Toiduäri alasi ja haamri vahel

"Sel aastal on toidutööstusele kõige suurem väljakutse hinnasurve. Ühelt poolt teame, et maailmas veavad kütuste ja toorainete hinnad inflatsiooni. Teisalt on tunda tarbijate survet langetada hindu," rääkis toiduliidu juht Sirje Potisepp eile liidu tellitud ja TNS EMORi tehtud 2010. aasta Eesti jaekaubanduse seire tulemuste esitlusel.

Tema kinnitusel pole Eestis tarbijate ostujõud tõusnud ning ka sisetarbimine kasvas eelmisel aastal vaid 5 protsenti. "Sisetarbimise kasvu ei julge me eriti oodata ka sel aastal," sõnas Potisepp.

Ka pakkematerjali hind kerkib. Toidutööstuste juhid kinnitavad, et suurim ebakindlus on seotud toorainete hindadega. "Praegu ikkagi tundub, et nii põhitooraine liha kui ka toetava tooraine pakkematerjali hinnad on tõusuteel," rääkis Maag Lihatööstus ASi juht Olle Horm.

Teise suure väljakutsena tõi ta välja konkurentsis ellujäämise ja oma turuosa kasvatamise. "Erinevalt piimast ja leivast on lihatööstusi kokku üle saja ja esimese kümne vahel on halastamatu konkurents," märkis Horm.

ASi Leibur juht Asso Lankots möönis, et leivatööstuses oli surve tooraine kallinemise tõttu eelmisel aastal oluliselt teravamalt tunda kui praegu. "Praegu ei saa öelda, et oleksime teravalt kahe tule vahel. Samas peame vaatama, kuidas lisanduvaid kulusid katta, kuna sügisel oli valmistoodete hinnatõus väiksem kui tooraine hinnatõus," nentis ta.

Jaeseire uuring kinnitab, et Eesti inimesed otsivad üha enam võimalusi osta soodushinnaga kaupu ning on soodsamate ostude tegemiseks nõus külastama mitut eri kauplust.

Kolm neljandikku elanikest võrdleb enne millegi ostmist toodete hindu ning koguni 66 protsenti tarbijaist valib toote odavamate hulgast. "Oht seisneb selles, et importtooted hõivavad poodides üha suurema osa ning toodete puhul võib aset leida kvaliteedi langus," lausus Potisepp.

Töösturid kvaliteedis järeleandmisi ei tee. Kuigi tarbijad eelistavad üha rohkem soodsama hinnaga kaupu, ei kavatse tööstused toidu kvaliteedi suhtes järeleandmisi teha. Olle Hormi sõnul on Maagil madalama hinnaklassi tooted olemas juba mitu aastat ja nende sisu on olnud stabiilne. "Kuidagi tuleb tooraine hinnatõusuga hakkama saada, aga mitte toote kvaliteedi arvel," lausus ta.

Viimasel ajal on Hormi kinnitusel uuesti hakanud kasvama kallimate toodete müük, samuti ostetakse endiselt hästi odavamaid tooteid. Tagasi on läinud n-ö keskmise ehk siis määratlemata hinnaklassi toodete müük. "Endiselt on olemas tarbija, kes on nõus käima välja rohkem raha kallima toote eest, ja tarbija, kes ostab ainult odavat kaupa," rääkis ta.

Leivatööstuses on Asso Lankotsi sõnul määravad kaks asja: kas konkreetse toote maitse või hind. "Peaksin viitama Leiburi eelmise aasta uudistootele Saib, mis tõusis Eestis enimmüüdavaks rukkijahust tooteks, samas kui selle kilo- ja müügihind on märkimisväärsemalt kõrgem kui teistel," selgitas ta, et leivatoodete puhul vaadatakse esmalt toote omadust ja maitset.

Kampaaniad aitavad käivet turgutada. Leibur pole Lankotsi kinnitusel kvaliteedis järele andnud, kuid on olnud sunnitud müüma kvaliteetseid tooteid odavamalt või tegema suuremaid kampaaniaallahindlusi. "Väga suur osa käibest tuleb mitmesuguste sooduspakkumiste kaudu, mida teeme. See osakaal tõuseb pidevalt ja see kinnitab asjaolu, et soodsam hind on inimestele oluline," möönis ta.

Jaeseire uuringust selgub, et jaekettide oma kaubamärkide konkurents suureneb. Kui 2002. aastal oli nende osa Eestis alla protsendi, 2008. aastal alla 5%, siis mullu on nende osa tõusnud üle 8%. Omatooteist enim tarbitakse mittealkohoolseid jooke, piima- ja pagaritooteid.

Toiduliidu juhi Sirje Potisepa kinnitusel on kaubanduskettide huvi omatoodete vastu suur, sest kui toodet ostetakse sisse odavamalt, on selle müügilt võimalik teenida ka rohkem kasu. "Omakaubamärkide pealetung jaekaubanduses pärsib tootearendust ning lisaks saab tarbija järjest vähem aru, mis on kauba tootjamaa," viitas ta negatiivsetele mõjudele.

Ka Leiburi juht Asso Lankots nõustus, et viimasel ajal on omamärkide müük järsult tõusnud.