Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Alanud on Eesti Panga presidendi valimised

ÄP 28. aprill 2011, 00:00

Eesti Panga nõukogu üleeilne otsus mitte pikendada asepresidentide Rein Minka ning Märten Rossi ametiaega on Äripäeva meelest olulisem, kui see ehk esmapilgul paistab. Eesti Pank on muutuste tuules.

Esiteks - selgeks on saanud, et alanud on keskpanga presidendivalimiste sisuline voor. Ja on välja näidatud, et nõukogu pole rahul juhatuse ja seega ka neilt oma meeskonda hoida palunud Eesti Panga presidendi senise tööga. Seda näitab ka keskpankuritele mitteomane sõnasõda meedia veergudel.

Andres Lipstoki ametiaeg saab läbi järgmisel suvel. Kuluaarides on järgmise presidendina mainitud rahandusminister Jürgen Ligi kõrval just Märten Rossi. Nõukogu värske otsus näitab, et paarkümmend aastat keskpanga poliitikat vägagi mõjutanud Ross on sellest mängust väljas. Kuigi mõneti võis põhjuseks olla Rossi kohati külm suhtlemine avalikkuse ja ka nõukoguga, võib tegelikke lahkumise põhjuseid otsida pigem erinevas nägemuses Eesti Panga rollidest.

Keskpanga nõukogu esimehe Jaan Männiku vihjed, et keskpanga juhtimisse oleks vaja kaasata rahvusvahelisemat kogemust, on Äripäeva meelest vähemalt osaliselt otsitud. Ei Rossil ega tegelikult ka praktilise euroministrina Eestis tegutsevad kommertspangad "joondu-valvel" võtnud ja sellega eurole sujuvaks üleminekuks tänuväärt kaasa aidanud Minkal see osa nõrk polnud.

Siit jõuame teise põhjuseni, milleks näib olevat soov muuta seni pilvepiiril maiseid tegemisi pealt vaadanud, analüüse ilmutanud ja aeg-ajalt maalaste peale näppu viibutanud (teinekord ka tagantjärele) Eesti Pank enam kaasarääkijaks. Seda erinevates, eelkõige rahapoliitilistes protsessides. Nii Eestis kui ka eriti Euroopa Keskpanga raames, mille nõukogu liige sellest aastast ka Eesti Panga president on.

Eesti Pank võiks kasvada selliseks organisatsiooniks, kes teeb ja ka vastutab enam. Organisatsiooniks, kes pelgalt ütlemisele või takkajärgi tarkusele ka ise enam initsiatiivi näitab. Kuigi sõltumatus on Eesti Panga üks põhialuseid, on ta tänaseks kasvanud tulemüüriga eraldatud sootsiumiks, kes liigub isepäi ja ei salli kriitikat ega diskussioonigi. Võtame näiteks keskpankurite kulutuste poole, olgu selleks siis kurikuulsad krediitkaardid või palgadki, mille märkimisväärsest langetamisest kriisi ajal kuulda pole olnud. Niisamuti keskpanga töötajate arv, mida tuleks enam avalikkusele põhjendada.

Toimetus tunnistab, et seni avalikkuse ees lepliku nõukogu esimehe rolli täitnud Männik on äsjase otsuse valguses hoopis kavalamaks ning teadlikumaks osutunud. Meheks, kes vaikselt oma eesmärgi poole rühib, sellest suurt kära tegemata.

Mis siis nüüd edasi? Vaevalt, et selline kärbitud juhtimine Eesti Pangas kaua kestab, ilmselt on juba nõukogu järgmisel koosolekul oodata arutelu uute asepresidentide kandidaatide üle. Nende üle, keda Männik siis täpselt silmas peab. Enam kui 100 000kroonine kuuteenistus pluss hea lõik CVsse võimaldab tööturult häid kandidaate leida. Kui nende nimed teada, saab selgemaks, mida Eesti Pangalt edaspidi oodata on. Ehk annavad nad juba ka vihje tulevase keskpanga presidendi kohta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:52
Otsi:

Ava täpsem otsing