Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eksport aitab kasumisse

Eneken Laasme 31. mai 2011, 00:00

"Probleemid on just siseturu arengute tõttu, sest sisuliselt on kolm aastat kogu aeg allapoole kukutud - kvartaalsed võrdlused aastate vahel on kogu aeg miinuses," sõnas Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhataja Enno Rebane. "Õnneks on viimastes kvartalites ekspordi kasv pakkunud veidi leevendust."

Eksportivate ettevõtete käekäik on paranenud oluliselt - eelmisel aastal umbes kolmandiku võrra.

Rebane rõhutas, et siin peab kindlasti tähele panema, et esiteks on ehitustööstus kõigepealt siseturule suunatud majandusharu ning teiseks osa ehitusmaterjale on logistilistel ja tehnoloogilistel põhjustel mõeldud ainult siseturule (liiv, paekillustik, betoonisegu jms).

Materjalitootjad ootavad paremaid aegu. ASi Tartu Maja Betoontooted müügi- ja turundusdirektor Mai Mitt usub, et ehitusmaterjalitööstuse olukord Eestis on siiski juba paranemas, sest näha on ehitussektori aktiivsuse suurenemist. "Ekspordi osakaal müügitulust on aga endiselt suur ning on kasvanud võrreldes 2010. aasta sama perioodiga 5%," kinnitas ta.

Rebase arvates on lähitulevik pigem positiivne. "Ekspordivõimalusi on väga pingsalt otsitud ja palju loodetakse sellele, et ikkagi sisenõudlus ka kaasa tuleks," ütles ta.

Mehe kinnitusel jätkavad traditsioonilised eksportijad, näiteks Krimelte, avatäited ja tsement ekspordiga kindlasti. "Betoonelementide puhul sõltub aga palju sellest, kuidas lähiriikide ehitusmahud lähiajal muutuvad, kas jätkavad kasvu või mitte," sõnas ta.

Rebane lisas, et ehitusvaldkonnas on korduvalt avaldatud arvamust, et sel aastal väga positiivseid arenguid oodata ei maksa. "Loodetavasti toetab meie arengut välistoetuste raha - teed ja muu taristu ning energiasääst. Kokkuvõtvalt on aga vajalik mitmekülgsus. Ei ole kindlasti üks materjal parem kui teine ega üks ettevõtlusvorm parem kui teine. Nii peavad tasakaalus olema ka eksport ja siseturg."

Eksport on Eesti majanduse tugisammas. Kuna Eesti siseturg on väike ning majandus väga avatud, siis on sellest tulenevalt Eesti majanduse tugisammas põhiliselt just eksport.

"Seejuures on väga oluline ekspordi kasumlikkus ja jätkusuutlikkus," sõnas Mitt. "Tootmissisendite kiire kallinemine on aga suur oht ekspordile. Odava tooraine ja tööjõu aeg lõpeb, vaja on kõrgema lisandväärtusega tooteid-teenuseid, nt masinaehitus, elektroonika, IT, et olla ekspordis kasumlik ja jätkusuutlik. Ainult siis saavad ettevõtted areneda, investeerida ning olla ka edaspidi toeks Eesti majandusele. Selles osas me praegu aga veel hõisata ei saa."

"Kui Eesti eksport areneb, toob see endaga kaasa ka siseturu kosumise," kinnitas Wolf Groupi tegevdirektor Alar Salum.

Ka Nordkalki tegevdirektor Rammul on seisukohal, et just eksport võimaldab meie piirkonda tuua investeeringuid, mille tulemusena oleme suutelised tootma konkurentsivõimelist toodangut. "Eesti enda turg, vahel ka kogu Baltimaade turg, jääb tihti selleks liiga väikeseks."

Lähiajal peakski Eesti majandust toetama eksport, vähemalt seni, kuni siseturg taas aktiviseeruma hakkab.

Krimelte plaanib mullusega võrreldes tõhusat kasvu, uusi turge näeb ettevõtte Ladina-Ameerikas ning Aasias.

Wolf Groupi tegevdirektori Alar Salumi sõnul hõlmab Wolf Group ehituskeemia ja -materjalide tootja Krimelte müügi- ja tootmisettevõtteid Eestis ning välismaal. "Ekspordigeograafia hõlmab ligi 50 riiki Norrast Austraaliani, Brasiiliast Jaapanini," selgitas Salum.

Wolf Groupi 2011. aasta nelja kuu (jaanuar-aprill) kogumüük on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 27 protsenti, turgude lõikes on kasv olnud aga väga erinev. 2010. aasta andmete põhjal on eksporditurgudest näidanud eriti kiiret arengut Leedu, Brasiilia, Ukraina ja Venemaa ning müügi kasvu oli märgata ka Eestis.

"Wolf Groupi kuuluva Krimelte Tallinna ja Venemaa tehased tootsid aastaga üle 40 miljoni toodanguühikut aerosoolvahtu ja hermeetikuid, mis on rohkem kui kunagi varem," sõnab Salum.

Selle aasta eesmärk on uute ja mastaapsete turgude vallutamine ning oma positsioonide tugevdamine olemasolevates regioonides. "Selleks teeme ka kõvasti tööd," kinnitas Salum. "Meie selle aasta prognoos on 17 protsenti kasvu võrreldes 2010. aastaga."

Lähituleviku plaanideks on Salumi sõnul investeerimine efektiivsusesse, kulude kokkuhoidu ja konkurentsivõime kasvu. "Plaanis on laienemine uutele turgudele, eelkõige Ladina-Ameerika ja Aasia regioonis, samuti on fookuses tootearendus," märkis ta.

97% Wolf Groupi toodangust turustatakse väljaspool Eestit. 2010. aastal eksporditi 28% ELi, 62% SRÜ ja 10% muudele turgudele.

AS Tartu Maja Betoontooted üks suuremaid raudbetoonelementide tootjaid Baltimaades. Ettevõttel on tootmiskompleks Tartus ja Riias võimsusega kokku kuni 70 000 m3 betoontooteid aastas. Tööd antakse umbes 170 inimesele Eestis ning 70 inimesele Lätis.

Tooteid eksporditakse Soome ja Rootsi, ekspordi maht moodustab 75-80% müügitulust. "Lähitulevikus näeme ekspordi mahu stabiliseerumist või vähest tõusu," lausus ASi Tartu Maja Betoontooted müügi- ja turundusdirektor Mai Mitt. "Olulisemat müügitulu kasvu näeme eeskätt tänu Baltimaade turu tõusule."

Lähitulevikus plaanitakse suurendada müüki Eesti turul ning eksporditurgudest tahetakse alustada tegevust Norras. "Olulisel kohal eksporditurgudel on ka turundustegevus, millele saame toetust EASilt," lisas Mitt.

Nordkalk AS näeb lubjaturu suurenemist Baltimaades, kasv jätkub ka Soomes ja Venemaal.

Nordkalk AS on Põhja-Euroopa suurima lubjakivitoodete tootja Nordkalk Corporation tütarettevõte Eestis. Firma käive oli eelmisel aastal 219 miljonit ja ärikasum 7 miljonit krooni.

"Meie toodete müük ehitusmaterjalide tootjatele vähenes majanduslanguse perioodil kuni 70%," sõnas Nordkalki tegevdirektor Andres Rammul. "Nüüdseks võime enamiku tootjate puhul rääkida mahtude stabiliseerumisest ja mõningasest tõusust, mis tihti on küll põhjustatud mitte kohaliku turuolukorra paranemisest, vaid pigem seotud tehniliste lahendustega, nagu tootmine kogu regiooni tarvis ainult ühes tootmisüksuses või tootmine ekspordi tarbeks."

Nordkalki ekspordimahud on möödunud ja sel aastal kasvanud. "Tuntav on nõudluse kasv eriti Soomes mitmetes tööstustes," sõnas Rammul.

Praegu on Rammuli sõnul turgude käitumine erinev. "Kasv tundub jätkuvat Soomes ja Venemaal. Meie jaoks on aga oluline lubjaturu suurenemine Baltimaades."

Nordkalki lähituleviku olulisim projekt on seotud tehase rekonstrueerimisega Rakkes. "Selle võimaldas kustutamata lubja turu suurenemine Baltimaades tänu metallurgia ja keskkonnaalasele vajadusele," selgitas Rammul. Kokku investeerib Nordkalk projekti 6,8 miljonit eurot Rakke tehases ja 1,3 miljonit eurot Lätis ettevõtte suurkliendi taristusse, tagamaks toodangu kohaletoimetamine ja vajalik varu häireteta tootmiseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:11
Otsi:

Ava täpsem otsing