Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tuulepargid kummutavad väidet heast elust

Kadri Bank 15. juuli 2011, 00:00

Tuuleenergiat tootvad ettevõtted võib laias laastus jagada kaheks: need, kes saavad taastuvenergia toetust, mida maksavad neile lõpptarbijad, ning need, kes oma projektidega veel seal maal pole. Üldistades võib öelda, et niipea kui ettevõte hakkab saama taastuvenergia toetust, jõuab ta omadega plussi. Näiteks Tooma tuulepark, mis jäi üle-eelmisel aastal poole miljoniga kahjumisse, teenis 2010. ehk esimesel tootmis- ja taastuvenergia toetuse saamise aastal 5 miljonit krooni kasumit.

Suurimad tuuleenergia tootjad, kes saanud elektritarbijate käest toetusi juba mõned aastad, võivad oma majandusaruande kasumireale kirjutada mitmekümne miljoni krooniseid kasumeid.

Selliste hulka kuuluv Pakri tuulepark tegi juba 2009. aastal ajalugu, määrates esimest korda selle valdkonna ettevõtete seas dividende 23 miljonit krooni. Tõsi, välja seda summat ei makstud.

Tuuleenergia tootjatega rääkides jääb aga mulje, et nende taskuis lõõtsub sageli vaid tuul ja kõik teenitu tuleb kohe ära kulutada. Nende sõnul on tuuleenergeetika investori jaoks kapitalimahukas, aga tagasihoidlike marginaalidega valdkond.

Kasum pole rikkuse mõõdupuu. Parkide summaarse võimsuse poolest on Eesti suurim tuuleenergia arendaja Nelja Energia grupp. Selle juht ja üks omanik Martin Kruus ütleb, et ettevõtte kasum ei ole iseenesest mingi rikkuse mõõdupuu. "Kasumi võib otseselt rikkuseks defineerida, kui on õnnestunud püsti panna äri, kus kasumi saamiseks ei ole tehtud põhivarainvesteeringuid ega võetud laene. Siis võib tõesti kogu kasumi nii-öelda taskusse pista. Energeetika, nii nagu mis tahes muu infrastruktuurivaldkond, erineb muust majandusest just oma kolossaalselt suurte investeeringute tõttu. Seega ei saa mingist kasumi nautimisest siinkohal juttugi olla."

12 aastat, millal seaduse järgi taastuvenergia toetust makstakse, on Kruusi sõnul lihtsustatult öeldes see periood, kui on vaja tagasi maksta laenud. Nendele enamik rahavoost kulubki. "Elektri müümisest avatud elektriturule ei teeni nii palju, et suudaks laene tagasi maksta ja omanike investeeringule mingigi tootluse tagada."

Laenude tõttu jäid ka Pakri tuulepargi omanikele määratud dividendid välja maksmata. Nelja Energia juhatuse liige ja üks omanikest Kalle Kiigske ütleb, et rahavood ei võimaldanud kahjuks dividende maksta, sest esmalt tuli hoolt kanda pangalaenude eest. Kiigske sõnul jääb Nelja Energia grupi hallatavate tuuleparkide projekti tasuvuslävi 4% (Tooma tuulepargis) ja 12% (Pakri tuulepargis) vahele ehk tasuvusaeg on 8-20 aastat.

Või näide kapitalimahukuse kohta: esimesel tootmisaastal 5 miljoniga plussi jäänud Tooma tuulepargist rääkides ütleb Kruus, et selle kasumi eelduseks oli 400 miljoni kroonine investeering ja see tuleb 10-15 aastaga tagasi teenida. Kruusi sõnul ongi lõpptarbija käest küsitava taastuvenergia toetuse mõte see, et riik on valmis maksma toetust aitamaks eraõiguslikel investoritel teha suuri investeeringuid riigi asemel. "Sest kui investorid neid ei teeks, peaks neid tegema riigieelarvest."

Jutte tuuleparkide heast elust nimetab Eesti Elektri juhatuse liige Oleg Sõnajalg demagoogiaks. "Oleme tegelenud tuuleenergeetikaga aastast 2001, aga me ei näe kuskil neid hiigelkasumeid."

Toetuseta investeeringuid ei tehtaks. Sõnajala sõnul on tuuleenergia praegune kokkuostuhind piiripealne, et tuuleenergeetika oleks atraktiivne majandustegevus. "Kui see langeb, tuleb minna tagasi plaanimajandusse ja hakata riiklikke sundmeetodeid rakendama, et tuuleenergeetikat edasi arendada. Keegi ei ole oma raha peale vihane ega investeeri seda 20aastase tasuvusega," ütleb Sõnajalg.

Eesti Elekter ei ole esitanud veel oma 2010. aasta aruannet, kuid 2009. aastal teeniti 41 miljonit krooni (2,6 mln eurot) kasumit. Sõnajalg lausub, et tegemist pole tuuleenergiast saadud tuluga, vaid Eesti Elekter tegeleb ka muude projektidega, millelt teeniti 2009. aastal erakorralist kasumit.

Eesti Elektrile kuuluv Salme tuulepark toodab keskmiselt 7,5 mln kWh aastas ning olenevalt elektri hinnast kujuneb aastane tulu. Võttes aluseks keskmise hinna - 9 eurosenti kWh kohta -, on pargi tulu keskmiselt 675 000 eurot aastas, kuid sellest tuleb Sõnajala sõnul maha arvestada mitmesugused kulud.

Pangad on ettevaatlikud. "Tuginedes meie kogemustele, on enamik tuuleprojekte praegu raskesti finantseeritavad," märgib Sõnajalg, kelle sõnul teevad olukorra keerulisemaks "turgu rapsivad majandusministeeriumi väljaütlemised".

"Energeetika ümber toimuv, eriti Partsi läbimõtlemata sõnavõtud, annab taastuvenergeetikale just finantseerimise vallas valusa tagasilöögi, sest pangad on muutunud äärmiselt ettevaatlikuks," jätkab ta. "Praegu ei finantseerita peaaegu ühtki projekti, sest puudub kindlus, mis taastuvenergia hinnast tulevikus saab."

Ka Kruus ütleb, et tuuleenergia projektidele investorid tormi ei jookse. Erandiks on Nelja Energia grupp, kuhu hiljuti lisandus Skype'i loonud eestlaste investeerimisfirma Ambient Sound Investment, kes investeeris Freenergy aktsiakapitali 3 miljonit eurot. Kiigske hinnangul on energiasektori jaoks tegemist tagasihoidliku investeeringuga.

Kruus lisab, et tuuleenergeetika areng Eestis algas suhteliselt hiljuti ja see näitab selgelt, et valdkond sõltub toetuste suurustest. "Toetuse äravõtmine tähendab arengu peatumist," hoiatab ta.

Kuigi IRLi kuuluv minister Parts on toetuste vähendamise poolt, peab lõpliku otsuse langetama riigikogu, kus majanduskomisjoni juhib Reformierakonna liige Kaja Kallas. Veel eelmisel aastal oli Kaja Kallas seotud Nelja Energia gruppi kuuluva kümne firmaga. Ta oli nende firmade nõukogus ja kõik need tegelesid tuuleparkide arendamisega.

Intervjuu Ando Leppimaniga.

Milline on Teie seisukoht majandusministeeriumi seaduseelnõu suhtes, mille järgi oleks taastuvenergia tasude suurus seotud elektribörsi hinnaga?Oluline on mitte rikkuda investeerimiskliimat. Riik suunab energiapoliitikat seaduste kaudu ning taastuvate allikate puhul peaks seadused tagama soovitud sihtarvude ja eesmärkide täitmise nii riigisiseste kui ka ELi ees võetud kohustuste vallas.

Kas Eesti Energia uute tuuleparkide äriplaani on sisse kirjutatud eeldus, et taastuvenergia tasusid saadakse praegusel kujul?Praegu saab lähtuda ikkagi kehtivatest seadustest, mis ei tähenda, et riski seoses seadusemuutustega ei arvestata.

Kas tuuleenergia tootmine ilma toetuseta üldse oleks mõeldav?Sellisel juhul peab investeering ehk siis tuulikute maksumus, mis moodustab ca 80% tuulikupargi investeeringust, olema ca 40% praegusest väiksem. Turul sellise hinnaga tuulikuid kahjuks pole ehk ilma taastuvenergia toetuseta tuulikuparke ei rajataks.

Kas väide, et tuuleparkidel läheb tänu taastuvenergia toetustele hästi, on müüt?Taastuvenergia toetus ei ole tuulikuparkidele mitte hästi või halvasti minemise kriteerium, vaid see võimaldab tuulikuparke rajada. Taastuvenergia toetuse rakendamine 2007. aastal võimaldas Eesti tarbijatele mineva elektri oluliselt keskkonnasõbralikumaks muuta ja täita ELi ees võetud kohustusi sihtarvude osas. Tuuleparkide puhul ei tasu vaadata vaid kasuminumbrit ja saadud taastuvenergia tasu, vaid arvestada tuleb sellega, et tuulepargi investeering on tehtud 20 aastaks. Taastuvenergia toetust makstakse tootjale 12 aastat, kuid seejärel see kaob.

Lisaks on aastad tuuletingimuste poolest erinevad ning tuuleparkide hooldus- ja remondikulud on esimestel tööaastatel kas väga väiksed või puuduvad üldse. Kõiki neid tegureid silmas pidades, arvestades kapitalikulu määra ja väga suurt investeeringu maksumust, näitavad tuulikuparkide tasuvusarvutused investeeringutasuvust, mis on heade projektide puhul veidi üle kapitalikulu määra.

Valdav osa rahavoost läheb laenude tagastamiseks, omanikud dividende ei saa. Vardar Euruse ja Freenergy näol on tegemist pikaajaliste strateegiliste investoritega, kes on praeguseks vastavalt seitse ja kuus aastat investeerinud (Nelja Energia opereeritavatesse tuuleparkidesse - toim). Kapitalivajadus on jätkuvalt väga suur - aastani 2013 100-200 miljonit eurot. Alustades investeeringuid taastuvenergiasse, seadsime eesmärgiks portfelli pideva kasvu, et tagada Baltimaade energiasektoris hajutatud ja taastuvatel energiaallikatel baseeruv tootmine. Investoritele ei saa seepärast ühe aasta jooksul garanteerida rahavoogu ning kogu kasum reinvesteeritakse samasse sektorisse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:57
Otsi:

Ava täpsem otsing