Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

USA ohtlikud mängud. Usaldus löögi all

Sirje Rank 27. juuli 2011, 00:00

Veel hullemat stsenaariumit - et maailma võimsaim riik ka oma võlakohustustega hätta lastakse jääda - ei taha turud isegi mitte ette kujutada.

Mõeldamatu võib aga tegelikkuseks saada, kui 2. augustiks pole USA Kongress andnud valitsusele volitusi uut raha juurde laenata, kuna 14,3 triljonile dollarile seatud laenulimiit saab täis. See tooks maailma finantsturgudele uue tormi ning pidurdaks majanduse kasvu, hoiatas IMF.

Selline käitumine oleks mõtlematu ja vastutustundetu, pahandas USA president Barack Obama esmaspäeval telepöördumises, milles manitses vabariiklasi ja demokraate kiiresti kompromissi sõlmima.

"See on ohtlik mäng, mida me pole varem mänginud ja mida me ka praegu endale lubada ei saa," taunis president, kes möönis, et esmakordselt on USA tipptasemel krediidireiting ohus. "Me ei saa lubada, et Washingtoni poliitilistes lahingutes ameeriklased kannatada saavad."

Kallim raha annaks majandusele hoobi.

Tippreitingu kaotamine tähendaks ameeriklastele raha hinna tõusu - olgu tegemist eluasemelaenu, krediitkaardi või muu laenurahaga. USA alles kriisist toibuva majanduse võib "uus maks" tagasi langusesse paisata, mis omakorda seab ohtu maailmamajanduse toibumise. Rääkimata vapustusest globaalses rahandussüsteemis, kus USA valitsuse võlakirju on peetud praktiliselt riskivabaks investeeringuks.

"Riskime lahti päästa sügava majanduskriisi, mis on peaaegu täielikult Washingtoni (poliitikute - toim) süü," ütles Obama.

Vaidluste keskmes on USA eelarve defitsiidi kontrolli alla saamine ja vähendamise kava, ilma milleta ei ole Kongress nõus võlalimiiti tõstma. Üksmeelt, kuidas seda teha, ei olnud nädala hakuks veel saavutatud.

Vabariiklased tahavad võlalimiiti kergitada kahes jaos, vastavalt triljoni ja 1,6 triljoni võrra, et sundida valitsust vahepeal reforme ellu viima ja kulutusi kärpima. Demokraadid tõstaksid võlalimiiti kohe 2,4 triljoni dollari võrra, mis kataks valitsuse rahavajadused 2013. aastani. Sellisel juhul ei tuleks 2012. aasta presidendivalimiste eel enam riigi rahanduse saneerimise pärast uusi lahinguid pidada. President Obama jaoks on see üks põhiargumente, miks ta on vabariiklaste plaani vastu. "Maailma võimsaimat riiki nii ei juhita," ütles Obama.

Vabariiklased ei taha aga Obamale "blanko-vekslit" anda.

Ekspertide hinnangule - et usalduse säilitamiseks ja võlakoormaga toimetuleks peaks USA valitsus järgneval kümnel aastal kulutusi vähemalt 4 triljoni dollari võrra maha lõikama, ei küüni lähedale paraku kumbki plaan. Ning maksutõusud - kui kärbetele võimalik täiendus - on selle nädala seisuga välja jäänud nii vabariiklaste kui ka demokraatide säästukavast.

Reiting ohus ka kokkuleppe korral.

Maailma suurima võlakirjafondi PIMCO juhi Mohamad El-Eriani sõnul põhjustaks USA hättajäämine oma võlakohustustega maailmas tõsise segaduse.

"Ärge unustage, et maailmas pole ühtegi riiki, mis asuks USA asemele," ütles El-Erian agentuuri Bloomberg telekanalile. "USA valuuta on reservvaluuta. USA finantssüsteem on süsteem, mis on vahendajaks teiste inimeste säästudele ja investeeringutele, USA on tippklass, AAA. Küsimus on aga selles, kas USA suudab oma AAA-reitingu säilitada." El-Eriani sõnul on viimane järjest küsitavam.

Selle võib USA kaotada ka siis, kui poliitikud viimasel hetkel siiski võlalimiidi tõstmises kokkuleppele jõuavad, kuid võlgade kärpekava reitinguagentuure ei rahulda.

4 triljonit dollarit on vajaliku kärpe suuruseks nimetanud ka reitinguagentuur S&P, mis nõuab USA valitsuselt reaalseid pingutusi võlakoorma vähendamiseks. Eelmisel nädalal hoiatas agentuur, et 50protsendise tõenäosusega on lähikuudel oodata USA krediidireitingu langetamist. Sarnase hoiatuse on andnud ka teised agentuurid.

Mida see kaasa tooks? Tagajärjed oleksid vähem laastavad kui maksejõuetuse korral, kuid ilmselt järgneks sellele dollari järsk kukkumine, kuna raha pageks muudesse AAA-reitinguga varadesse. Samuti satuks ohtu dollari kui reservvaluuta staatus. Ning nii aktsia- kui ka võlakirjaturul võib oodata müügilainet. Kerkiks kulla hind ja tugevneks Šveitsi frank, mis mõlemad on sel nädalal löönud uusi rekordeid.

Riigireitingu alanemise järel võib oodata ka pankade ja kindlustusfirmade reitingute langust, mis kõik tõstab raha hinda. Samuti johtuks sellest muudatused mitmesuguste fondide, sh pensionifondide investeeringutes, kus on eelistatud kõige madalama riskiga varasid. Pangad ja kindlustusfirmad võivad vajada täiendavat kapitali.

President Obama usub, et kokkulepe enne kella kukkumist siiski sünnib.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:57
Otsi:

Ava täpsem otsing