Tootmisesse paigutatakse taas hoogsalt raha

Tööstusettevõtted olid Eesti ettevõtlussektoris esimeses kvartalis 81,24 miljoni euroga suurimad investeerijad. Ettevõtete laenustatistika järgi võib eeldada, et tööstusettevõtete investeeringud jätkavad kasvavas tempos. Kui esimeses kvartalis oli Eesti Panga andmetel töötleva tööstuse laenukäive 54,9 miljonit eurot, siis teises kvartalis võtsid tööstused pikaajalisi laene 67,2 miljonit eurot.

Toiduainetööstuste investeerimisaktiivsust analüüsides leiab toiduliidu juhataja Sirje Potisepp, et kuigi teise kvartali andmed veel puuduvad, siis esimese kvartali põhjal võib järeldada, et trend on positiivne. Mullu investeeriti toidu- ja joogitööstustes 57,1 miljonit eurot, 2007. aastal aga ulatus sektori investeeringute maht 102,4 miljoni euroni.

Ettevõtete kindlustunne on taas kasvamas. Julgust lisavad avanevad eksporditurud ning vajadus teha ära kriisiaastatel tegemata jäetud rahapaigutused. Ka pangad on taas usaldamas ja toetamas.

"Varasemate aastate kogemusi arvesse võttes ja teades, et lähitulevikus nõudlus toiduainete järele üha kasvab, keskkonnatingimused aga karmistuvad, pean Eesti toiduainetööstuste aastaseks investeerimisvajaduseks 100-120 miljonit eurot," ütles Potisepp.

Eesti toiduainetööstuse üks suuremaid ettevõtteid AS Rakvere Lihakombinaat (RLK) on olnud aktiivne investeerija nii sellel kui ka eelmisel aastal. Ettevõtte juhatuse esimehe Anne Mere andmetel investeeris RLK esimesel poolaastal 4,5 miljonit eurot. Samas suurusjärgus tehti investeeringuid ka eelmise aasta esimesel poolel.

Rahastamise eesmärk tootmist tõhustada. AS Värska Vesi tegi vajaliku investeeringu tootmismahu tõstmiseks juba eelmisel aastal. 3,2 miljonit eurot investeeriti uude villimisliini ja veetöötlusesse. Uus tootmisliin võimaldab varasemast kolm korda enam toota, liini tagant võis aga viis töötajat minema saata.

Efektiivsust aetakse investeeringute abil taga ka teistes tööstussektorites. Metallmööbli tootja AS Jalax paigutas aasta esimesel poolel seadmetesse 0,55 miljonit eurot. Arvatav tootmisvõimsuste kasv on seeläbi 5% ning värvatud on 15 töötajat. Kuid firma tegevjuht Laur Lubja ütles ka, et rohkem on lahkunuid - 25.

"Üldiselt soovime pigem tõsta tootmise efektiivsust," selgitas ta. Uued seadmed annavad kulude kokkuhoiu - värviliin hoiab kokku energiat, kütet ja isegi värvikulu on väiksem.

AS Saku Metall ostis hiljuti 0,6 miljoni euro eest painutusroboti. Ettevõtte juhataja Tarmo Villemi kinnitusel kasvab tänu sellele painutuspinkide võimsus 20%. Teisel poolaastal on kavas investeerida veel üle kahe miljoni euro.

Mõni sektor jääb veel maha. Erandlikult vaatab investeerimispidu pealt ehitusmaterjalitööstus. Enne masu investeeriti jõudsalt ning koos saabunud ehitusturu langusega tekkisid ettevõtetele tootmisvõimsused, mis ületavad turu vajadusi kohati mitu korda. ASi Rudus juhatuse esimees Toomas Vainola ütles, et ehitusmaterjalitööstus on endiselt kriisis ja püsib seal veel mitu aastat.

"Me pole kolm aastat midagi investeerinud, sest tootmisvõimsus on ligi kolm korda suurem, kui vaja," kinnitas Vainola. "Ka sel ja järgmisel aastal ei tehta mingeid investeeringuid," lisas ta.

Päris pessimistlikes toonides kirjeldab olukorda OÜ Kehra Puutööstus tegevjuht Peeter Karilaid. Investeeritud on null eurot, koondatud kolm inimest ning selle pealt on kasvatatud ka efektiivsust, kuna koondatute töö peavad ära tegema tööle jäänud inimesed lisatasu saamata, kirjeldas Karilaid.

Hullu olukorra põhjus on langenud müügikäive, eriti eksport, mis on liiga kõrge hinna tagajärg. Hind on aga kõrge suurenenud sisendhindade - puidu, elektri ja kütuse - arvel.

"Pole plaanis investeerida, pigem lõpetame tegevuse," märkis Karilaid.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane nentis, et riik on tööstustele aina koormisi lisanud.

"Kõige raskematel aastatel tõstetakse astmeliselt keskkonnatasusid, elektri vabaturuga tõsteti astmeliselt elektri hinda, ülilühikese etteteatamisajaga lõpetatakse erimärgistatud kütuse kasutusvõimalus," loetles Rebane kerkinud kulusid, mis pärsivad otseselt tootjate ekspordivõimekust.

Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on toiduainetööstuses aastate jooksul väga vähe investeeritud teadus- ja arendustöösse. Tulevikku silmas pidades peab ta investeeringuid T&S töösse tähtsamaks kui investeeringuid rauda.

Toidutööstuste põhisuund on toote funktsionaalsus - lisaks makro- ja mikrotoitainetele peaks toit sisaldama ka tervisele kasulikke komponente. Seega muutub koostöö teadusasutustega üha tähtsamaks.

"Siinkohal on Eesti ettevõtetel küll palju arenemisruumi," leidis Potisepp. Tema andmetel tehti ka buumiaastal (2007) teadus- ja arendustöösse investeeringuid vaid 4% kogu investeeringute mahust. "Seega pean tulevikus investeeringuid T&A töösse tähtsamatekski kui investeeringuid n-ö rauda," ütles ta.

Potisepa sõnul on praegu ligipääs toetusmeetmetele lihtsam kui kunagi varem. Samas nentis ta, et ettevõtetel puudub juba aastaid võimekus tasuda omafinantseeringu osa. Puudub ju ka garantii, et kogu teadusprojekt õnnestub ja uus tervislik või funktsionaalne toode sünnib.