Copterline alustas uuesti

Täna alustab taas viis korda päevas väljuvate lendudega Copterline, kellele see on kopterilendude korraldamises nn kolmas tulemine. Kas kolm on kohtu seadus? "Peab olema. Minu poolt küll," vastas alati optimistlik ja entusiastlik OÜ Copteline tegevjuht Tõnis Lepp.

Mis siis seekord võrreldes 2008. aasta aprillis toimunud Copterline'i lendude alustamisega eilsel üritusel teisiti oli? Kopter, Tõnis Lepp ja maandumisplats ning kontori asukoht on jäänud samaks, mis tol eelmiselgi korral. Kui möödunud korral tuldi mõneaastase pausi järel tagasi pärast 2005. aastal toimunud kopteriõnnetust põhisõnumiga "tulime taas võitma inimeste usaldust", siis seekordsest pressiüritusest jäi kõlama mõte, et müüakse aega.

Ka eelmisel korral sattus liini avamise ajaks nadi talve ja suve vahele jääv ebamäärase ilmaga aastaaeg, kus kopterit tuli imetleda Linnahalli katusel tuulega võideldes ning iga operaatori püha kohus oli saada filmile õhku tõusev kopter ning samaaegselt oma kallist tööriista vihma eest kaitsta.

2005. aastal toimunud kopteriõnnetuse teema pole siiski päris unustuste hõlma vajunud. Sedapuhku on kopteriliinil kõrvuti kaks (tegelikult üksteise all asuvat) kaubamärki. Esimene neist Copterline OÜ Soome emafirma nimi Fast Class ja nn väiksemas kirjas Copterline. "Et ei seostuks õnnetusega," põhjendas kaubamärgi vahetust Lepp. Samas oli ta aga uhke, et seekord korraldab lendamist just eestlaste Copterline OÜ, mitte Soomes registreeritud OY, nagu oli eelmisel korral.

Kas asjaolu, et sel korral korraldab lendamist Soome firma asemel Eesti firma, peaks kuidagi minu usaldusväärsust kopteriga lendamise vastu tõstma? "No ma ikka lootsin, et eestlastel on hea meel, et lendab Eesti firma," vastas Lepp. Seega ega päris täpselt nüüd ei saanudki teada, miks need eestlased seda lendamise asja paremini ajada mõistavad kui soomlased.

Esimene lend täna hommikul. Samas kopteri juhtimine on usaldatud võrdselt kahele Eesti ja kahele Soome tõugu piloodile ning Lepp lootis, et täna kell 8 väljuv esimene lend päris tühjaks ei jää.

FastClass OY tegevjuhi Kari Ljungbergi sõnul investeeriti seekordsesse taastulemisse 12-13 miljonit eurot.

Vahepealsed kuuldused, kuidas Estonian Air tunneb Copterline'i vastu huvi ja ehk hakkab ise opereerima kopteriliini, on praeguseks saanud ühese vastuse - koostööd ei ole. "Praeguseks on see asi lõppenud ja me teeme ikka ise," rääkis Lepp, kelle sõnul vastab tõele see, et Estonian Air nende vastu huvi tundis. Koostöö jäi aga katki seetõttu, et ettevõtete taustad ja selgroog, nagu rääkis Lepp, on väga erinevad ning erinev rahastamisskeem tekitab erinevat suhtumist ärisse.