Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Konteinerite transiidis areneb kogu veoahel

Andres Valgerist 21. september 2011, 00:00

Konteinerveod on kogu maailmas kasvu näitav valdkond ning ka Eestis tehakse üha enam investeeringuid konteinervedude mahu suurendamiseks. Kuid sadamasse suure kaubamahu hankimise kõrval on äärmiselt oluline tagada konteinerite edasise teekonna sujuvus.

Konteinerite transiidi arengu edukus sõltub paljuski uuendustest ja logistikaahela efektiivsusest. 1950. aastatest, kui Keith Tantlinger töötas Malcom McLeani tellimusel välja intermodaalseid vedusid võimaldava konteineri, on see transpordiliik oma innovaatilise lähenemisega kogu maailma majandust muutnud.

Sadamad heal tasemel, pudelikaelad maanteetranspordis. Eesti sadamate ja logistikafirmade konkurentsivõime on hea. Pudelikaelad on üldjuhul seotud transiidikoridori läbilaskevõimega maismaatranspordis.

Efektiivse konteinerite logistika üks osa on transpordiahela sõlmpunktide uuendamine ja arendamine, et tagada kaubavoo sujuvus. Just sellepärast on olulised septembri esimestel päevadel avatud Koidula piirijaam ja Sillamäe truck-stop - uue tehnoloogiaga varustatud taristusõlmed.

Koidula piirijaamas on nüüd ühe rööpapaari asemel kümme. Uus sõlmpunkt parandab kaupade liikumise logistikat Eesti ja Venemaa vahel ning tekkinud on uus transpordikoridor Peterburist Lätti ja Kaliningradi.

Koidula piirijaam, mille läbilaskevõime on kuni 40 rongipaari ööpäevas, annab hea võimaluse konteinerite transpordimahu suurendamiseks.

Konteinerite transiidi arengule on tugev põhi loodud. Raudteele ja sadamatesse tehtud investeeringute kaudu on loodud soodsad tingimused konteinervedude edasiseks arenguks.

Koidula piirijaama suurprojekti kõrval on Muuga sadamal välja ehitatud moodne taristu, mille konteinerveoterminalide võimsus on 780 000 TEUd aastas. Uue operaatori tulekuga Muugale väheneb ühes suunas peamiselt tühjalt liikuvate konteinerite hulk, mis loodetavasti mõjutab hindu soodsamaks muutumise suunas.

Erasektor lööb konteinerite transiidi arendamise investeeringutes kaasa. Panuse konteinerite transiidi arendamisse ja selle sujuvamaks muutmiseks annavad riigiettevõtete kõrval ka eraettevõtted. Tubli kasvu läbi teinud Sillamäe Sadam on juba praegu uue konteineriterminali ehitusse kümme miljonit eurot omanike raha investeerinud.

Lisaks on Sillamäe Sadam koostöös Euroopa Komisjoni ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga rajanud piirieelse veokiparkla, mille töö on seotud Eesti-Vene piiri ületamise elektroonilise järjekorrasüsteemiga, mis töötab kõigis Eesti Venemaa-suunalistes maanteepiiripunktides (Narva, Koidula, Luhamaa) ning aitab piiri ületada mugavalt ja paremini planeeritult.

Ei veokiparkla ehitamine ega ka elektrooniline järjekorrasüsteem likvideeri kitsaskohti Eesti-Vene piiri ületamisel küll automaatselt, kuid kindlasti mõjutavad nad soodsas suunas Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise kaubavahetuse ja poliitilise dialoogi edasist arengut.

Majandusteadlane Marc Levinson on öelnud, et konteinervedudel põhinev kaubandus muutis maailma väiksemaks ja maailmamajanduse suuremaks.

Kasutagem siis võimalust ning saagem üha uusi innovaatilisi arendusi luues kasu sellest suurest maailmamajandusest, mille ühe osa soodne geograafiline asukoht meile koju kätte toob.

Nagu juba teada on, rajame konteineriterminali, mis valmib plaani järgi 2012. aasta lõpuks.

Kaubavoogude sujuvuse tagamiseks arendame samal ajal sadamataristut - viime terminali juurde välja raudtee ning lisame juurde rööpaid.

Sellest tulenevalt pikendame juba praegu autode tunnelit, mis jääb rongitee alla ja mis tagab sadama territooriumil korraga liikuvate autode ja rongide sujuva kulgemise.

Uuele terminalile sobiva operaatori leidmiseks käivad läbirääkimised. Meie eelistus oleks kas Kasahstani või Venemaa operaator, kellel endal oleks ka raudteeplaan.

Konteinervedude maht oli 8 kuuga 20 841 TEUd, kasv võrreldes eelmise aasta sama ajaga 53 protsenti.

Parim tulemus tuli Venemaale suunduvatest vedudest, kus kasv oli koguni 92 protsenti.

Kauba sujuva liikumise tagavad kindla graafikuga marsruutrongid. Konteinerirongidest edukaim on olnud 2007. aastast toimiv marsruutrong Moskvasse.

2003. aastast läbi Läti liikuva Kesk-Aasia rongi Baltika Transiit kõrval alustame lähiajal vedusid otse Eestist startiva rongiga Baltika Transiit 2.

Olemasolevate konteinerirongide arendamise kõrval näeme perspektiivi Jekaterinburgi ja Toljatti marsruutrongidele, mille puhul konsolideerime erinevate klientide mahud samale rongile. Samuti tegeleme Musta mere ja Kesk-Euroopa suundade arendamisega.

Marsruutrongi eelised on hind ja regulaarsus, mis tagab mõistliku tähtaja ja kaupade liikumise sujuvuse. Ka vagunite kiire ringlusaeg on praeguses vagunite defitsiidi tingimustes väga oluline.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:13
Otsi:

Ava täpsem otsing