ÄRIPLAAN 2012 - Müller: ekspordi asemel kasv sisetarbimise toel

"Jüri Mõisal oli aasta tagasi Äriplaani konverentsil õigus - majandusel läheb oluliselt paremini, kui Eesti Pank prognoosis," lausus Müller. "Viimaste kvartalite tulemused olid paremad, kui keskmiselt oodati ja ka Eesti pank ootas - esimeses kvartalis kasvas majandus 9,5% ja teises kvartalis 8,5. Näeme, et kasv jätkub järgmise paari aasta jooksul, aga oluliselt madalamal tasemel ja pisut teiste veduritega. Viimaste kvartalite majanduskasv tuli tööstusest. Kui kriisi ajal kukkusid kõik valdkonnad - ehitus, tööstus ja kaubandus - siis taastumine on toimunud suuresti eksportiva tööstuse tõttu. Sisenõudlus ja Eesti tarbija panus SKP kasvu on seni olnud tagasihoidlik."

Oleme juba efektiivsemad. Ehkki Mülleri sõnul on tööpuudus Eestis jõudsalt vähenenud, on see jätkuvalt üle 13% ja peaks 10% piirimaile jõudma aastaks 2013. Samas on ettevõtted muutunud efektiivsemaks. "Aastal 2011 on meie SKP võrreldav 2006. aasta tasemega, aga töö ise on tehtud vähema arvu inimestega," märkis ta.

Mülleri sõnul ei prognoosi Eesti Pank järgmiseks aastaks enam hüppelist hinnatõusu. "Inflatsioon Eestis on 2010. aasta keskpaigast mõjutatud eelkõige toidu hinna tõusust. Ette vaadates peaks hinnatõus järgneva kahe aasta jooksul tulema 2-3%," uskus ta.

Kui viimaste kvartalite majanduskasv on eelkõige tulnud ekspordist, siis järgmisel aastal peaks kasvumootori rolli üle võtma siseturg. "Eesti majandust peab siiski vedama eksport, ent Eesti tarbija panus võiks veidi suurem olla. Üsna tugevat tarbijakindluse näitajat vaadates võib arvata, et inimesed on jõudnud punkti, kus Eesti tarbija võiks selle rolli kasvumootorina üle võtta," ütles Müller.

Müller lisas, et tööstus ja eksport on finantskriisi järel hoogsalt kasvanud ning see avaldub ka olemasoleva tootmisvõimsuse rakendatuses, millega ettevõtted on jõudnud kriisieelsele tasemele. "Kui ettevõtted tahavad praegu tootmist laiendada, siis on aeg hakata uuesti investeerima," ütles ta ja lisas, et investeerimist toetavad nii madalad intressimäärad kui ka tööjõuturu paindlikkus. "Seega - ettevõtja, kes tunneb ennast kindlalt ja kellel on hea visioon ning äriplaan, võiks tegevuse laiendamisele mõelda. Praegu on see ilmselt soodsam kui uue kasvu keskpaigas," lisas Müller.

Eksporti veab majanduskasv Eestist väljas ehk see, kuidas läheb riikidel Euroopas ja mujal maailmas.

Indikatsioonid näitavad, et kriisi põhjast tulnud põrge on läbi ja ehkki kasv jätkub, toimub see tunduvalt aeglasemalt.

Riskid on eelkõige väljaspoolt. Sisemiselt vaadates oleme oluliselt paremini tasakaalustatud olukorras kui aastatel 2007 ja 2008.

Meil pole enam probleemiks suur jooksevkonto defitsiit ja praegune kasv pole tulnud odava laenuraha pealepumpamisest ning kinnisvarasektorist üksi.

Riskikohad võivad olla eelarveotsused, probleemid tööturu ja haridusega.