Euroopa Liit relvastub uueks pankade päästmiseks

Euroopa Komisjon peab olema valmis, et täiendavad pangad Euroopa Liidus võivad olla hädas ja vajavad värske rahaga päästmist.

„Kui võlakriis halveneb, võib olla kahjuks nii, et rohkem panku tuleb kapitaliseerida, kui üheksa juulis stressitesti põrunut," ütles eile Almunia Brüsselis. Seetõttu tegi ta ettepaneku, et Euroopa Komisjon pikendaks finantskriisi ajal loodud riigiabi erireegleid kauemaks, kui 2011. aastaks.

Erilist entusiasmi ei ole näha, et pangad parandaksid kapitaliseeritust. IMF prognoosis, et kui Basel III pangandusregulatsioon jõustub 2019. aastal, peavad Euroopa pangad suurendama kapitali umbes 460 miljardi euro võrra. Eile, kui IMF avaldas uue maailma majandusväljavaate, kiirustati taas panku suurendama kapitali. IMFi koridorides liikuva info põhjal on Euroopa pangad alates 2010. aastast äärealade võlakirjade hinnakukkumiste tõttu põletanud umbes 200 miljardit eurot kapitali.

Euroopa Komisjon lubas riikidel kriisi tipphetkel anda pankadele lühiajalist abi 2,9 triljonit eurot ning süstida pankadesse enam kui 300 miljardit eurot kapitali, kuigi riigiabi kompaniidele on üldiselt Euroopa Liidus keelatud. Alates 2011. aasta algusest peavad kõik abipaketid sisaldama restruktureerimisplaani. Euroopa komisjon soovib, et riigi poolt päästetud pangad ei saaks konkurentsieelist.

Üheks näiteks on Saksamaa NSH Nordbank, mille plaan kinnitati Euroopa Komisjonis teisipäeval. Pank sai suuromanikelt Hamburgi ja Scleswig-Holsteini liidumaadelt abi kolm miljardit eurot varade ja 10 miljardi euro eest riskide maandamise näol, mille vastu kohustus pank kõvasti vähendama bilansimahtu ja vähendama turuosa laevade finantseerimise osas. Lähinädalatel tulevad arutlusele WestLB, ja Helaba restruktureerimised. Seevastu Bayern LB resturkuteerimisplaaniga läheb kauem aega.

Nüüd on valitsuste otsustada, kas nad tahavad alustada uut abiprogrammi.