Võitis Hansson

Kaheksa liikmega nõukogus toimunud salajastel valimistel sai Hansson viis häält ja teisena lõppvooru pääsenud Andres Sutt kolm. Enne hääletamist kuulas nõukogu kandideerijate sõnavõtte ja esitas neile küsimusi.

"Tahan tänada kõiki kandideerijaid, eriti Andres Sutti. Tugevad kandidaadid tegid nõukogu liikmetele valiku raskeks, kuid samas andsid meile varakult kindluse, et saame teha ainult häid valikuid. Ardo Hanssoni haridus ja töökogemus teevad tast väga hea Eesti esindaja Euroopa Keskpanga mõjuvõimsas nõukogus, mis on Eesti Panga presidendile kõige tähtsam tööpõld," ütles Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik.

Hansson peab läbima kuni kolm kuud kestva kaitsepolitsei julgeolekukontrolli. Seejärel tutvub nõukogu kogutud andmetega ja saab teha riigi presidendile ettepaneku nimetada Hansson keskpanga juhi ametisse.

Hansson asub Eesti Panka juhtima järgmise aasta juunis, kui lõppeb praeguse Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki ametiaeg. Keskpanga presidendi ametiaeg on seitse aastat ja see on ühekordne.

Ardo Hansson juhib Maailmapanga majanduspoliitika osakonna tööd Hiinas. Alates 1998. aastast Maailmapangas töötav Hansson on lisaks Hiinale töötanud Ida-Euroopa ja Balkani riikidega. Ta oli Eesti Panga nõukogu liige aastail 1993–1998, Eesti peaministri majandusnõunik aastail 1992–1995 ja 1997 ning välisministeeriumi nõunik aastail 1991–1992. Hansson oli ka Eesti krooni rahareformi juhtinud rahareformi komitee liige. Varasemalt on ta töötanud mitme maineka ülikooli juures. Ta on avaldanud arvukalt majanduspoliitilisi artikleid. Ardo Hanssonil on Harvardi ülikooli majandusteaduse doktorikraad.

Tänases Eesti Päevalehes ilmunud Eesti Panga nõukogu liikmete küsitluses ütles keskpanga nõukogu esimees Jaan Männik, et teeb enne nõukogu koosolekut selgeks, kummal kandidaadil on nõukogu enamuse toetus ning hääletab siis ise ka selle kandidaadi poolt, et president saaks täna valitud.

Eesti Panga presidendiks kandideerisid lisaks teise vooru jõudnud Ardo Hanssonile ja Andres Sutile ka Andres Tupits, Jürgen Ligi. Esimeses valimisvoorus 4. oktoobril sai Ardo Hansson 3 häält, Jürgen Ligi ja Andres Sutt mõlemad 2 häält ja Andres Tupits 1 hääle. Edasi pääsesid kolm esimest ja teises voorus sai Hansson 4 häält ning Ligi ja Sutt mõlemad 2 häält. Hansson pääses otse viimasesse vooru. Vahevalimistel sai Sutt 5 häält ja Ligi 3 häält ja seega pääses viimasesse vooru edasi Sutt.

Taasiseseisvunud Eesti keskpanga eesotsas on seni olnud neli presidenti. Sellele ametitoolile on istutud kui ainukandidaat ja selleni on jõutud läbi valimisjandi.

Taasiseseisvunud Eesti keskpanga esimese presidendi Rein Otsasoni nimetas ENSV Ülemnõukogu ametisse 29. detsembril 1989. aastal ehk kolm päeva varem, kui Eesti Pank ametlikult tegevust alustas. Otsason sattus keskpanga etteotsa tollase Eesti NSV ministrite nõukogu esimehe Indrek Toome kutsel, enne seda oli Otsason ENSV Plaanikomitee esimees ja ministrite nõukogu aseesimees.

Otsason sai Eesti Panga presidenditoolil istuda vähem kui kaks aastat, ta vabastati 18.09.1991. Otsasonile heideti ette, et ta pole suutnud üles ehitada Eesti Panka kui funktsioneerivat organisatsiooni. Küllap võis talle saatuslikuks saada aga ka paari skandaalse juhtumi ilmsikstulek 1991. aasta sügisel. Ühe juhtumi ristis ajakirjandus Eesti Panga erastamise katseks. Nimelt viis Otsason suvel keskpanga nõukogu teadmata Eesti Panga alt välja välisoperatsioonide valitsuse ja moodustas koos Eesti Panga valuutaosakonna juhataja Rein Usinaga ASi Eesti Kommertspank. See pank sisulist tegevust siiski alustada ei jõudnud.

Otsason juhtis aastail 1992–2001 Eesti Krediidipanka ja alates 2001. aasta maist kuni oma surmani 30.10.2004 oli ta Krediidipanga nõukogu esimees.

EV Ülemnõukogu nimetas 23. septembril 1991 Eesti Panga uueks presidendiks senise Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Siim Kallase.

2000. aasta aprilli keskel vaagis Eesti Panga nõukogu kahe kandidaadi – Vahur Krafti ja Tallinna Tehnikaülikooli statistikaprofessori Vello Venseli – vahel ning häältega 7:2 väljus võitjana Vensel ehk paljude jaoks n-ö mees metsast. Krafti allajäämine näitas sisuliselt tema umbusaldamist.

Kraftile heitis ilmselt varju 10 miljoni dollari afäär, Eesti Panga suutmatus otsustavalt tegutseda Maapanga krahhi eel ja ajal ning Forekspanga ühendamist Investeerimispangaga, mille osanik oli Krafti onupoeg Gunnar Kraft.

President Lennart Meri nimetas 13. aprillil 2000 keskpanga uueks juhiks Vello Venseli, kes aga 24. aprillil esitas ootamatult avalduse ametist loobumise kohta tervislikel põhjustel. Mis tegelikult loobumise taga oli, jäi avalikkusele selgitamata. Ajakirjandus spekuleeris tema kunagise seotusega KGBga. Vello Vensel suri 22.12.2004.

Kuna Eesti Pank vajas kiiresti uut presidenti, esitati 11. mail 2000 kandidaatideks reformierakondalne Kalev Kukk  ja Koonderakonna aseesimees, endine rahandusminister Mart Opmann. Valimised olid 18. mail ja häälteenamuse sai Opmann. President Lennart Meri jättis aga 19. mail Opmanni ametisse nimetamata ja nii sai Vahur Kraft uue šansi.

Kraft kui ainus kandidaat valiti 1. juunil teiseks ametiajaks ning president Lennart Meri kinnitas ta 7. juunil 2000 ametisse viieks aastaks. Kraftile tõi valimissegadus kopsaka materiaalse tulu: koos ligi miljoni krooni suuruse erakorralise lahkumiskompensatsiooniga kujunes tema keskmiseks kuusissetulekuks 2000. aastal üle 113 000 krooni, mis oli üks suuremaid riigiametnike sissetulekuid tollal.

10. mail 2005 valis Eesti Panga nõukogu taas presidenti. Kandidaate oli kaks: Vahur Kraft ja Reformierakonna juhtpoliitik Andres Lipstok. Esimeses hääletusvoorus jagunesid hääled 4:3 Lipstoki kasuks ja teine voor tagas Lipstokile ülekaaluka 7:1 võidu. President Arnold Rüütel nimetas Lipstoki keskpanga presidendiks alates 7. juunist.