Võidelda tuleb hoopis vaeste ja vaesuse vastu

Äripäeva tänane kaanelugu keskendub palkadele. Nimelt selgub mulluste tuludeklaratsioonide põhjal, et Eesti mõistes suurepalgaliste töövõtjate arv on kahanenud. Rääkimata sellest, et vaid iga viiekümnenda kodumaise maksumaksja sissetulekuid saab võrrelda Soome keskmise palgaga.

Ühest küljest võib muidugi rõõmustada, et palgamull on lõpuks ometi lõhki läinud. Et nüüd saavad töövõtjad palka tööpanuse, mitte buumiaegsete emotsioonide pealt. Maksu- ja tolliameti kinnitusel ongi suurem osa palgakukkumisest tulemuspalkadelt, täpsemalt nende kadumiselt. Võrreldes tunamullusega langes eelmise aasta eest tuludeklaratsiooni esitajate arv 3,3%, nende kogutulu aga üle 6%. See tähendab, et majanduskriis jõudis lõpuks ka palkade-lisatasude-boonusteni.

Kõhnuke keskklass. Äripäeva arvates kõnelevad need numbrid selget keelt - kohatisest välisest särast ja glamuurist hoolimata on me keskklass üpris kõhnuke. Ning see, et eestlaste sissetulekud jäävad Euroopa keskmisest kaugele maha, pärsib omakorda me siseturgu ega motiveeri ka välisinvestoreid Eestisse investeerima. Seetõttu olemegi viimastel päevadel hoolimata hoogustunud võitlusest rikaste vastu arvamusel, et mitte rikaste ja rikkuse vastu ei pea Eestis võitlema, vaid vaeste ja vaesuse vastu.

Hoopis vaesusega tuleb võidelda. Äripäeva arvates peaks "Occupy Wall Street" üleskutset järginud kodumaised "okupandid" hoopis vaesuse vastu võitlema. See tähendab tegema kõik, mis nende võimuses, et majandus kasvaks ja töövõtjad rohkem palka saaksid. Mitte koguneda Vabaduse väljakule ühiselt rikkaid vihkama.

Äripäev ei mõista hästi, kuidas saab kellelegi mõttesse tulla kommunismiaegu tagasi ihaleda. Või mismoodi see rikkuste ümberjaotamine ikka käima peaks? Igaühelt tema võimete kohaselt ja igaühele tema vajaduste järgi? Tõesti, sotsialismist puutumata jäänud Ameerika mandril võib see idee iseenesest ju ilus ja õilis tunduda. Kuid meie siin oleme selle ju omal nahal läbi elanud, see on ju käidud tee juba. See idee ju ei töötanud reaalses elus.

Olgu, mängigem selle ideega. Kui tõesti ühel hetkel juhtukski nii, et enam ei oleks neid va "vereimejaid", siis poleks ilmselt kellelgi ka töökohta. Kes need looks, kas tõesti tänased revolutsionäärid ise? Saaks pankade "röövellike" intressideta investeeritud? Ja maksaks töö tegijale õiglast palka?

Tõesti võib tunduda ebaõiglane, kui saad vähe palka, kuigi annad endast kõik…, kuid mida ilma tööta peale hakata? Kas tõesti looks kogu maailma tööealine ja -võimeline elanikkond igaüks oma firma? Autot vist ühemehefirmana kokku ei pane… ning oletamegi, et paneb, siis igas tööprotsessi osas 30% eelnevale kasumiks makstes - no tule taevas appi, kes selle auto siis lõpuks ära osta suudab?! Meenutagem, rikkaid ju poleks enam. Ei, Äripäeval pole sellisesse maailmakorda erilist usku.

Ära sülga vanasse kaevu... Ühesõnaga, ega Eesti vanasõna ilmaasjata ütle, et enne uue kaevu valmimist ei maksaks vanasse sülitada. Ehk et kui uut reaalselt toimivat ühiskonnakorda veel silmapiiril ei paista, ei maksaks uisapäisa vana lõhkuma tormata.

Autor: ÄP