Elektri kallinemine mõjub tööstusele rängalt

Ain Alvela 20. oktoober 2011, 00:00

Poolteist aastat pärast vabaturu avanemist on kodumaa suuremad elektritarbijad sunnitud järjest suurema osa bilansi tulude poolelt loovutama energia eest maksmisele, sest lisaks otseselt elektri hinnale on tõusnud ka näiteks võrguteenuste hind - elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu. Üldiselt ollakse seda meelt, et keskmine kulu kasv energeetikavaldkonnas jääb paarikümne protsendi kanti ja see tuleb katta efektiivsuse tõstmisega.

ASi Estonian Cell finantsdirektor ja juhatuse liige Artjom Sokolov ütles, et vabaturul ollakse alates selle aasta kevadest.

"Oleme praegu, kui Nitrofert seisab, suurim elektritarbija Eestis," nentis ta. "Meie suurim tootmiskulu komponent ongi elekter ning seetõttu mõjutab igasugune muutus elektri hinnas, ülekandetasudes, aktsiisis või taastuvenergia tasudes meid märgatavalt." Sokolov täpsustas, et orienteeruvalt üheeurone muutus energiahindades võrdub Estonian Celli jaoks umbes 200 000 euroga aastas.

ASi Rakvere Lihakombinaat juhatuse esimehe Anne Mere sõnul tarbib ettevõte aastas umbes 28 500 MWh elektrit ja kulutused elektrile moodustavad ettevõtte püsikuludest 10%.

"Pärast avatud turule üleminekut 2010. aastal on elektritariifi hinnakasv meile olnud umbes 20%," rääkis ta. "Iga suurenev kuluartikkel tähendab meile suurt väljakutset - tegeleme kulude-tulude optimeerimisega pidevalt ning püüame hinnatõusu mõju kasumlikkusele neutraliseerida."

ASi Leiburi juhatuse esimees Asso Lankots ütleb, et elektri hinna tõus mõjutab kindlasti olulisel määral ja mitte ainult nende ettevõtet, vaid ka Leiburi kliente ja lõpptarbijaid.

"Elektri hinna areng on viimastel aastatel olnud Leiburi jaoks selgelt negatiivne ehk suunatud pidevale kallinemisele," kinnitas ta. "Vabaturult ostmine nõuab oskusi ja ressursse, mida Leiburil endal ei ole, ning seetõttu oleme liitunud rahvusvahelise ostukonsortsiumiga, kes kasutab portfellihalduri või maakleri teenuseid." Lankots lisas, et seniajani on nad teatud osa energiavajadusest ostnud kindlalt tarnijalt , vajadusel ostavad nad aga vabaturult juurde.

"Tegelikkuses me alles kohaneme elektri vabaturu tingimustega ja õpime uutes oludes töötama," ütles ta. "Kuna ebakindlus on suur, siis teeme suhteliselt lühiajalisi ostulepinguid."

Ta tõdes, et kahjuks tõuseb elektrienergia lõpphinna, sh kõikvõimalike sellega seonduvad tasud, järgmisel aastal Leiburi jaoks rohkem kui 5%.

Kõrgem hind paneb keskkonnale mõtlema. Kallineva elektrienergia positiivne kaasmõju on Lankotsi arvates see, et Leibur käivitas nn vastutustundliku ettevõtja programmi rakendamise.

"Selle üks eesmärk on ökoloogilise jalajälje vähendamine, energiakasutamise tõhustamine ja seeläbi energiakulude alandamine," selgitas Lankots.

ASi Viru Keemia Grupi energiakaubanduse spetsialisti Andres Labi sõnul on enamik tööstusettevõtteid Eestis juba praegu elektri vabatarbijad, kuna nende aastane tarbimine ületab kaks GWh.

"Näiteks VKG kontserni aastane tarbimine on 140 GWh," selgitas ta. "Suures plaanis ei tohiks turu täielik avanemine 2013. aastal meid oluliselt mõjutada, kuna oleme juba vabaturuga liitunud."

Elektrikulu moodustab meie jaoks suure osa energiakulust. Turu avanemisega kaasnes meie jaoks ka oluline elektri hinna tõus, mis mõjutab tugevalt kogu meie kulubaasi. Elektri tarbimises suuri muudatusi teinud ei ole, kuid kindlasti plaanime oma protsesse veel rohkem efektiivistada, et kulubaasi veel enam kontrolli all hoida. Kasvanud elektri hinnaga kaasnenud kulutuste tõttu toote väljamüügihindasid muuta ei kavatse, need kulud katame oma vahendite arvel.

Estiko-Plastari elektritarbimine on umbes 7 GWh aastas ja elektrikulu osatähtsus kogukuludest umbes 4%. Elektrituru avanemine mõjutas meid negatiivselt - elektri hind on tõusnud 30%. Samas oleme tarbinud peaaegu 20% rohkem elektrit kui aasta tagasi, oleme suutnud oma kliendiportfelli oluliselt kasvatada ning uusi töid-tellimusi saanud.

Tänu mahtude kasvule ei ole otseselt elektri hinna tõttu oma toodete väljamüügihindu korrigeerinud.

Vabaturule minnes ei pidanud me elektri tarnijat vahetanud, sest Eesti Energia tegi meile kokkuvõttes soodsama pakkumise kui Latvenergo.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:04
Otsi:

Ava täpsem otsing