Pangad kardavad kiireid muudatusi

Euroopa pangad kinnitavad, et suudavad hakkama saada valitsuste võlakriisiga müües vara ja vähendades laenuandmist, kuid ei pruugi olla võimelised piisavalt kiiresti tõstma raha, et vältida valitsuste pealesurutavat rekapitaliseerimist, kirjutas Bloomberg. Kui rahvusvahelise pangandusjärelevalveorganisatsiooni BIS ettepanekute alusel on pankadel seitse aastat aega kõrgendatud kapitalinõude täitmiseks, kaaluvat Euroopa Liit nende jõustamist juba kuue kuu jooksul. See võib panku panna lõpetama uute laenude andmist.

Pangad vähendavad bilansimahtu. Prantsusmaa, Suurbritannia, Iirimaa, Saksamaa ja Hispaania pangad on andnud teada plaanist vähendada järgmise kahe aastaga bilansimahtu umbes 775 miljardi euro võrra, mis vähendab lühiajalise raha kaasamise vajadust ja vastab karmimatele kapitalinõuetele. Morgan Stanley prognoosis, et üle Euroopa võib see number ulatuda 2 triljoni euroni, kuna pangad piiravad laenude andmist ning müüvad laene ja kogu üksuseid. Ostjate puudus ja laenude müügist saadavad kahjumid muudavad eesmärkide täitmised ebarealistlikeks.

Varade müümine raske. "Praeguses turuolus on varade müük praktiliselt võimatu," ütles MF Global UK müügijuht Simon Maughan. "Iga pank on müümas ja mitte ükski pank ei ole ostmas. See lihtsalt ei tööta. Rääkides pankade kärbete ulatusest, ei ole see isegi ligilähedal sellele, mis võimenduse maha võtaks. Nad peaksid veel kärpima sadu miljardeid rohkem, et end seadistada uueks maailmakorraks. Rekapitaliseerimine peab tulema."

ELi liidrid võivad sundida kuue kuu jooksul pankadele peale põhikapitali tõstmise riskiga kaalutud varadelt 5 protsendilt 9 protsendile, mis oleks seitse aastat enne, kui BIS eesmärgiks seadis, ütles üks plaanidega kursis olev inimene. Pangajuhid ei taha plaanist kuuldagi. Deutsche Banki juhatuse esimees Josef Ackermann ja Banco Santanderi juht Emilio Botin on öelnud, et kapitalisüstid ei tegele reaalse probleemiga, milleks on valitsuste võlad.