Eesti Energia kiire kasv pidurdub

Artikkel

- Uudised
- Indrek Kald
- 28. oktoober 2011 kell 7:51
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Energia kiire kasv pidurdub
Eesti Energia teatel on ettevõtte äritulusid ja ärikasumit viimastel aastatel iseloomustanud kiire kasv pidurdunud.
"Sellest hoolimata jätkab ettevõtte aina suuremas mahus investeerimist kodumaisesse energiatootmisesse ja elektrivõrkudesse. Eesti Energia jätkab ka riigi kasvavate dividendiootuste täitmist," teatas energiafirma.
Eesti Energia kolmanda kvartali äritulud olid 191 mln eurot (eelmise aasta sama perioodiga võrreldes +15%) ja ärikasum 36 mln eurot (+62%). Eelmise aasta III kvartaliga võrreldes parem tulemus võimaldas tasandada aasta esimese poole allajäämise 2010. aasta tulemusele ja lubab käesoleva majandusaasta kokkuvõttes oodata eelmisega sarnast tulemust.
Majandusaasta üheksa kuu äritulud olid 634 mln eurot (eelmise aasta sama perioodiga võrreldes +12%), ärikasum 118 mln eurot (-2%) ja koguinvesteeringud 350 mln eurot (+170%). Majandusaasta jooksul on riigile dividendidena makstud 56 mln eurot (-48%).
Aasta kokkuvõttes tuleb suurima riigi omanduses äriettevõtte ärikasum prognooside kohaselt samas suurusjärgus 2010. aasta ärikasumiga, mis oli 149 mln eurot.
Kontserni aastased koguinvesteeringud kasvavad eelmise aastaga võrreldes aga üle kahe korra ja ületavad sel aastal oodatavat ärikasumit üle kolme korra. Samuti näitab järgmise aasta riigieelarve projekt riigi kasvavat vajadust toetada eestimaalastele avalike teenuste osutamist riigile kuuluvate äriettevõtete dividendide abil.
Eesti Energia kasumit toetab jätkuvalt kõrge maailmaturuhinna tõttu edukas põlevkiviõli eksport. "Järgmisel aastal valmiv uus õlitehas kahekordistab õlitoodangu mahud ja võimaldab vedelkütuste äri tulemust parandada veelgi enam," usub Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik.
Kontserni elektritootmise ja vabaturu elektrimüügi tulemus jäi aasta esimesel poolel nõrgaks tulenevalt kõrgest CO² kvoodihinnast. "Suvest alates toimunud CO² hinnalangus on parandanud põlevkivielektri konkurentsivõimet ja meie eduka elektri hulgimüügi tulemusel on elektritootmise kasumlikkus hakanud kolmandast kvartalist taastuma. See tasandas üheksa kuu vaates ka aasta esimese poole languse," sõnas Kaasik kontserni äritulemusest rääkides.
Heameelt võib tema sõnul tunda ka selle üle, et vaatamata üheksa kuu vaates vähenenud kasumlikkusele on Eesti Energia suurendanud hüppeliselt investeeringuid eestimaalaste elektrivarustusse ja tänu 1. augustist jõustunud võrgutasudele saab jaotusvõrk senisest rohkem elektrivõrku uuendada. "Jaotusvõrgu investeeringud annavad klientidele kõigist kontserni investeeringutest kindlasti kõige vahetumalt tunda," kinnitas Kaasik.
Kõige rohkem – 640 mln eurot – suunab Eesti Energia lähiaastatel investeeringuraha 2015. aastal valmiva Narva uue elektrijaama ehitusse. Kontserni suuruselt teine investeering on elektrivõrgu uuendamine. Järgmise kolme aasta jooksul parandab jaotusvõrk elektrivõrku 300 mln euro eest, tänu millele väheneb elektrikatkestuste arv ühe majapidamise kohta ligi 20%. Suuruselt kolmas investeering on uue õlitehase ehitus Auveres kogumaksumusega 207 mln eurot.
Eesti Energia suurinvesteeringute rahastamiseks on lisaks teenitud kasumile jätkuvalt vaja kaasata pikaajalist võõrkapitali laenu või võlakirjade näol. Samuti on Eesti Energia käimasolevate investeeringute toetuseks ja riigi energiajulgeoleku strateegia elluviimiseks vajalik riigi planeeritav omakapitali laiendus järgmisel aastal.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Energeetika
Hetkel kuum