Eesti mesinikele ulatas abikäe Aasia

"Nad leidsid meid ise," rääkis Taali Mesila perenaine Aili Taal teda eelmisel suvel külastanud Jaapani väikeettevõtjatest, kellele saadeti tänavu märtsi lõpus esimene proovipartii Taali Mesila ökotoodetest. Aili Taal ei oska arvata, kuidas jaapanlased nendeni jõudsid. Ta usub, et ehk andis nende ainult eestikeelselt veebilehelt info Jaapanisse edasi mõni Eestis elav jaapanlane. Igatahes loodab ta, et ehk on see millegi täiesti uue algus. Samas ei soovi ta sellest projektist pikemalt rääkida, sest kardab tehingut ära sõnuda. Kuid kinnitab, et jaapanlastel on huvi nende vastu olemas ja kui huvi on nendepoolne, siis ei ole raske ka neis usaldust äratada.

Aili Taali ja jaapanlaste teine-teise leidmine ei ole aga ainus Eesti meetoodete ekspordi alge Aasiaga. Eelmise aasta Eesti mee ekspordist moodustas enamuse üks Hiina saadetud proovipartii. Kui mee eksport kasvas eelmisel aastal 160% olles 5947 kg, siis 5500 kg oli sellest OÜ Meveda toodangu Hiina saatmine.

Meveda juhatuse liige Jaanus Tull tunnistas, et koduturul on kohalikel meetootjatel varsti juba võimatu importmeega konkureerida, sestap tuleb endal hakata otsima kohti, kus mee eest parimat hinda saada. "Siiani Eesti mesinikud suuremalt oma toodangut ei eksportinud, 2012. aastal läks meilt esimene partii, 5,5 tonni,  Hiinasse. Eks seal ole ka oma tootjaid, aga teatud ringkond rahvast soovib kvaliteetset mett ja Eesti mesi on olemuselt väga kvaliteetne," rääkis Tull.

Tema kinnitusel leidsid ka neid hiinlased ise ülesse. Meveda tooteid turustatakse Hiinas telepoes. "Tegime ise klipi tootest, Eesti mesindusest ja loodusest ning meie partnerid Hiinas tegid siis turule sobiva montaaži," rääkis ta.

Tulli lubab tänavu oluliselt suurendada müüki Hiina suunal. Samas möönis ta, et peab arvestama ka koduturuga, kus soovib ka edaspidi kohalikku toodangut pakkuda. Kuid Hiina turgu peab ta Eesti meetoodetele perspektiivseks. Tema väitel suudaksid nad umbes kümnendiku Eesti meetoodangust Hiina eksportida. Ta lisas, et senikogetu põhjal on aru saada, et Hiina tarbija oskab hinnata kvaliteetset toitu ning üha enam on valmis ka selle eest rohkem maksma.

Eelmise aasta ekspordi statistika näitab siiski, et Hiina ei maksa veel kõige paremat hinda meie meetoodete eest. Hiinasse eksporditi mett hinnaga keskmiselt 6,19 eurot/kg. Rohkem maksti näiteks Venemaal (8,15 eurot/kg) ja ka Maltal (7,45 eurot/kg). Kogused olid nendesse riikidesse küll väga väikesed.

Perspektiivikate Eesti mee turgudena näebki  Tulli ka Venemaa Peterburi piirkonda, aga siiski ka Jaapanit, Hiinat ja teisi Aasia riike, samuti Araabiamaid. Ekspordivõimekust aitaks tema hinnangul suurendada mesinike ühinemine - suurtootjad võiksid komplekteerida ühiseid saadetisi näiteks sinnasamasse Hiinasse. Meie mõistes on see 5,5 tonni mett juba suur kogus, aga Hiina ülisuurt turgu arvestades võiksime ühiselt tegutsedes saata sinna mett mitu korda rohkem.

"Aga see ühinemine tekkib siis, kui selleks tekkib reaalne vajadus," nentis Tull. "Kuni igaüks omaette kuidagi hakkama loodab saada, ei olda huvitatud oma tulu kellegagi jagamisest."