Raasukese ettepanek arutamisel

Minister usub, et mõistlik tõde selgub arut­elu käigus.

Riigifirmasid käsitletakse lihtsustatult. Majandusministri sõnul on põhiülesande püstitus lisaks äriühingute juhtimise parendamisele veel kohandada situatsiooni, kuhu on jõudnud riigile 100 protsenti ja kontrollosalusega kuuluvad äriühingud, mis tegutsevad avatud turul.

Partsi ütlust mööda ei ole riigifirmad sellised, nagu lihtsustatud käsitlused esitlevad. “Nende omandifunktsioonide teostamine on hoopis teistsugune kui selliseid otseseid avalikke funktsioone täitvad äriühingud,” lisas ta.

Peaminister Andrus Ansip pidas ettepanekut sümpaatseks, pidades oluliseks tähelepanu juhtimist riigifirmade üleinvesteerimisele. Ansipi hinnangul võib üleinvesteerimisjuhtumeid leida nii mitmestki riigile kuuluvast äriühingust. “Või kui me ei leia just üleinvesteerimisi, siis leiame hulgaliselt soove üleinvesteerida,” ütles peaminister, kelle sõnul pole alati silmas peetud kasumi maksimeerimise eesmärki, vaid lihtsalt oma loomuliku monopoliseisundi laiendamist.

“Tallinna Sadam oleks ilmselt valmis kogu aeg unistama, kuidas saaks mere betooniga täita, et mõne laeva saabudes oleks kai, mille külge otsi visata,” näitlikustas Ansip. “Eesti Energia hiljutistest plaanidest teame, et nad paneks aga korstna püsti ja teeks kivist õli, diislit ning siis veel ja veel midagi,” täiendas ta.

Peaministri sõnul pole sellesuunaliste unistustega alati lähtutud äriühingu loogikast, pidades silmas kasumi maksimeerimist.

Ajakirjandus võimendas nõrga ettepaneku imerohuks. Raasukese ettepanekust esile kerkinud riigiettevõtetele valdusfirma loomist pidas peaminister ettepaneku nõrgimaks küljeks, mida ajakirjanduse võimenduse tõttu peetakse justkui imerohuks.

“Katuseorganisatsiooni tegemine, see ei ole üldse originaalne mõte,” ütles Ansip, kelle sõnul on selletaolist meetodit varem rakendatud ning tagajärjena on vaid mingit sünergiat andvad ette­võtted jäetud ühe katuse alla. “Näiteks Estonian Airi ja Eesti Loto viimine ühise juhtimise alla ei ole minu meelest tavalistes oludes väga põhjendatud,” lisas ta.

Peaminister viitas Euroopa kogemustele, mille kohaselt lõppevad selletaolised mehaanilised liitmised tavalised kahjudega, mitte kasudega. Samuti pudenevad tekkinud suured katusorganisatsioonid väiksemateks juppideks. “Erkki Raasuke on ka ise öelnud, et 100 miljonit on ülimalt hüpoteetiline ja ega ta ei tea, kust see täpselt tuleb,” täiendas peaminister, kes näeb kokkuhoiuallikat just investeeringute kontrolli all hoidmises.

 

Riigifirmade juhtimise muutmise ettepanek

Eelmisel nädalal tutvustas majandusministri nõuniku ametis olnud Erkki Raasule pikka aega ettevalmistatud kava riigifirmade juhtimise muutmiseks.Kava paneb ette koondada suurema osa riigifirmade juhtimine ühe aktsiaseltsi kätte, see peaks andma võimaluse eraldada äriline juhtimine poliitilisest, tugevdada aktsionärikontrolli ja rakendada erasektori töömeetodeid.Lisatulu kuni 100 miljonit ­eurot igal aastal on Raasukese hinnangul reaalne.“Ma tunnen end selle numbriga üsna mugavalt. See ei oleks muidugi jalutamine pargis, vaid nõuaks küüned tagurpidi töötamist mitu-mitu aastat," lausus Raasuke idee tutvustamisel.