Delfi kaotas vaidluse inimõiguste kohtus

Delfi avaldas 2006. aasta 24. jaanuaril artikli “SLK lõhkus plaanitava jäätrassi”, mis kogus 185 kommentaari. Saaremaa Laevakompanii omanik Vjatšeslav Leedo pidas paarikümmend neist enda au ja väärikust solvavaks. Ta saavutas riigikohtus võidu, kuid Delfi kaebas riigikohtu otsuse Euroopa Inimõiguste kohtusse.

Inimõiguste kohtu hinnangul ei riku riigikohtu otsus, millega Delfi pandi vastutama uudistele lisatud kommentaaride sisu eest, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni.

Vastutab meedia. Leedot esindanud vandeadvokaat Ants Nõmper ütles, et meediaorganisatsioon kohustub tegema riskihindamist ehk välja selgitama, millised artiklid võivad põhjustada massilisi solvavaid kommentaare.

Teisisõnu oleks Delfi pidanud ette nägema, et artikkel “SLK lõhkus plaanitava jäätrassi” võib tekitada negatiivset vastukaja ja mõni kommentaator võib postitada laevaettevõtte ning selle juhtide kohta sobimatuid arvamusi. Seetõttu oleks Delfi kohtu hinnangul pidanud kasutusele võtma meetmed, mis oleks vältinud kahju tekket kannatanule.

“Artiklite puhul, mis ei põhjusta solvavaid kommentaare, piisab tavapärastest abinõudest: sobimatust kommentaarist teavitatakse toimetust ja see võetakse maha. Artiklid, mis toovad kaasa avalikkuse tugeva reaktsiooni, nende puhul peab meediaorganisatsioon võtma kasutusele ennetavaid meetmeid,” nentis Nõmper.

Ühised piirangud. Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald ütles, et otsus muudab ühiskonnas veelgi aktiivsemaks diskussiooni, kas soovime Saksamaa kombel kaitsta anonüümsust väljendusvabaduse osana või sellest täielikult loobuda, nagu on katsetanud Lõuna-Korea.

Soonvaldi hinnangul on inimõiguste kohtu otsuse alusel olukord igal juhul selgem. “Delfi on olnud õigel teel, seades sisse filtreerimissüsteemi ja tehes kasutajatele lihtsaks “pahade” kommentaaride kõrvaldamise. Edaspidi tuleb arvestada, et ka ajakirjanduslikult tasakaalus artikli puhul tuleb olenevalt teemast ja lugejate eeldatavast reaktsioonist võtta ette samme, et vältida teiste isikute õiguste rikkumine kommentaatorite vahendusel,” lausus Soonvald.

Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar sõnas, et tema arvates ei torka kriitilise sisuga kommentaarid enam teiste seast silma. “Nad ei ole enam nii suur probleem ja minu arvates selle teemaga tegeletakse,” ütles Raudsaar. Ta viitas Postimehele ja Delfile, mis on asunud kommentaariumite puhastamiseks uusi meetmeid leidma. Raudsaar lisas ka, et väljaanded peavad kõik koos piiranguid seadma, sest muidu tekib meediaturul ebavõrdne olukord.

Milliseid meetmed peaksid ajalehed kommentaaride ohjeldamiseks kasutama, kohus ei määranud, sest ei soovi ajakirjandusele ettekirjutusi teha.

Soonvald lisas, et kommentaariumite senine puhastamine on toonud Delfile juba edu, sest üha enam inimesi loeb ja kirjutab kommentaare ning tarbib kommentaariumi seda osa, milleks see aastaid tagasi üldse loodi.

Kohus võttis otsust tehes arvesse kommentaaride solvavat ja ähvardavat tooni ning asjaolu, et Delfi on professionaalne majanduslikku tulu taotlev väljaanne. Samuti leidis kohus, et meediaettevõtte kasutatavad meetmed võimaliku kommentaariumist tuleva kahju vältimiseks on ebapiisavad ning kaebajal polnud lisaks kohtule teisi ­õiguskaitse abinõusid võimalik kasutada. Lisaks leidis kohus, et Leedo nõutud kahjutasu 5000 krooni ehk 320 eurot oli mõistlik. Delfi on kahjutasu juba välja maksnud.