Volikogud hüvitustegaei priisanud

Kuue kuu ametipalga ulatuses oleks võinud lahkumishüvitust saada 21 staažikat KOVi juhti, ent said vaid üheksa. Kümnele staažikale eksjuhile määras kohalik volikogu maksimummäärast tunduvalt väiksema hüvituse ja kolm kauaaegset omavalitsusjuhti - Peipsiääre endine vallavanem Niina Baranina, Vändra endine vallavanem Peeter Reimann ja Narva endine linnapea Tarmo Tammiste - jäid lisarahast sootuks ilma.

Senise staažikaima omavalitsusjuhi, 30 aastat Antsla valla eesotsas olnud Tiit Tõntsi panust hindas uus volikogu ühe kuu ametipalga hüvituse vääriliseks. "Hüvituse suurus on volikogu südametunnistuse asi ja rohkem ma ei kommenteeri," jääb Tõnts napisõnaliseks. "See on volikogu rida ja kogu lugu. Ärge minu käest enam midagi küsige, ma ei ole enam avaliku elu tegelane."

Neile omavalitsusjuhtidele, kellel staaži 2-8 aastat, võib seaduse järgi maksta lahkumishüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses. Vastava staažiga eksjuhte oli 25 ja neist vaid kuus said maksimaalse hüvituse, 14 said vähem ja viis ei saanud sentigi.

Samas oli neli endist vallajuhti, kelle ametis oldud aeg jäi tublisti alla kahe aasta, ent volikogu premeeris neid tehtud töö eest ikkagi konkreetse summaga.

Kahes omavalitsuses - Saku ja Koonga vallas - otsustab volikogu jaanuaris, kas ja kui palju lahkuvale vallavanemale hüvitust maksta.

Seadusega tagatud ehk kuue kuu ametipalga suuruse hüvitusega said ametist lahkumisel kindlalt arvestada need omavalitsusjuhid, kes kaotasid ametitooli seoses valdade ühinemisega. Selliseid eksjuhte oli kokku 14. Kusjuures näiteks Põlva eksvallavanem Mati Meeliste jõudis valla eesotsas olla vaid ligi poolteist aastat. Kui Põlva vald poleks Põlva linnaga ühinenud, poleks Meeliste koha kaotamise korral ilmselt sentigi lahkumishüvitust saanud.

Kohaliku omavalitsuse volikogul on lahkumishüvituse määramisel otsustusõigus ja sestap võib ta seaduses ettekirjutatud piiridest rohkemgi maksta. Kaks vallavolikogu just niimoodi käituski.

Kose ühisvalla uus volikogu määrast ligi 15 aastat valda juhtinud Vello Jõgisoole lisaks seaduses tagatud kuue kuu ametipalga suurusele lahkumishüvitusele lisaks veel kahe kuu ametipalga suuruse hüvituse.

Kadrina uus vallavolikogu määras lahkuvale vallavanemale Aivar Lankeile staažist tulenevalt hüvituse kuue kuu ametipalga ulatuses ning tulemusliku ja pikaajalise töötamise eest valla heaks hüvituse nelja kuu ametipalga ulatuses. Seega sai Lankei kokku 18 700 eurot ehk kümnekordse ametipalga

Kadrina vallavolikogu esimehe Jaanus Reisneri sõnul väljendab hüvitus volikogu liikmete hinnangut Lankei tööle. "Ta on olnud vallavanem kaheksa aastat ja enne seda aastaid abivallavanem," selgitab Reisner. "Ta on väga palju panustanud Kadrina valla arengusse. Hüvituse suurus oli volikogu liikmete ühene hinnang."

Lankei kinnitusel oli volikogu otsus talle mõnevõrra üllatuslik. "Mina isiklikult ju endale hüvitust ei küsinud," lausub ta. "Olen Kadrina vallavalitsuses töötanud 17 aastat ja vald on olnud edukas."

Lankei ütleb, et vallavanemana ta enam töötada ei tahtnud. "Ma olen apoliitiline inimene, aga meil läks siin asi väheke parteiliseks kätte," sõnab ta. "Vallajuhina poleks ma igal juhul jätkanud. Volikogu esimehena ehk küll, aga vastaskandidaat oli minust edukam."