Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kinnisvara. Maja kütab ja majandab end ise

17. veebruar 2014, 00:00

Kersti ja Tõnu Meldre Raplas asuv passiivmaja on tõestus, et energiasäästlikku tulevikumaja saavad endale lubada ka tavalised kodanikud.

Kersti ja Tõnu Meldre elasid lastega 16 aastat kortermajas Kaereperes, mis on aastaid olnud üks kallima kaugküttega asulaid Eestis. Perekond unistas oma majast, mille haldamisega saab ka vanaduspõlves hakkama.

Majaperemehe Tõnu sõnul kulub praeguse maja haldamiseks keskeltläbi 130 eurot kuus, selle sisse on arvestatud nii küte, elekter kui ka vesi. Ta tõi võrdluseks kolmetoalise korteri, mille kommunaalkulud küündisid 300 euroni kuus.

“Planeerimise käigus mõtlesime ka sellele, kuidas eakalt iseseisvalt majaga hakkama saada. 90aastasena ei jaksa ma puid teha ega vett tuppa tuua, aga tahan, et saaksin ise majas hakkama,” rääkis perenaine Kersti. “Lisaks tahaks elada iseenda, mitte maja jaoks. Kodus tahaks ikka puhata ja oma hobide ja aiaga tegeleda.”

Olles oma maja soovis veendunud, asusid Tõnu ja Kersti majaotsingutele. Esialgu vaatasid nad müügil maju, kuid peagi selgus, et nende hinnad ja energiatõhusus ei ole kooskõlas. Nii hakkasidki nad uurima uue maja ehitamise võimalusi ja langetasid lõpuks valiku passiivmaja ehitamise kasuks.

Passiivmaja hind on õhku täis. Kersti sõnul oli majaehitusel kõige olulisem usaldusväärse meeskonna leidmine. “Meie soov oli võtmed kätte lahendus, kuna me ise ei ole arhitektid ega ehitajad,” rääkis Kersti. “Kõik tuleb väga põhjalikult koos ehitus­inseneriga läbi mõelda, arutada ja plaani peale panna.”

Esmalt tuli leida arhitekt, kes energiasäästlikke hooneid projekteerida oskaks, ja ehitusfirma, mis selliste majade ehitamisest midagi teaks või on nõus teada saama.

Mõlema otsingul saadi nii mõnegi üllatuse osaliseks: küll pakuti projektina hoonet, mis meenutas Tõnu sõnul külili pööratud savist vanni või tehti ehituspakkumisi väga erinevas hinnaskaalas, mis tõestas, et passiivmaja hind on õhku täis. “Ehitusturul konkurentsi pole ja seetõttu saab küsida mis tahes hinda. Passiivmaja on selline sõna, mille eest saab küsida,” leidis Kersti.

Majaehitus kui meeskonnatöö. Sobiva arhitektini viis neid poeg Magnus, kelle tuttav Reijo Kerdmann oli õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis ehitusinseneriks ja oli passiivmajadest vaimustuses.  “Meie ehitusinsener võttis tööd nii südamega, et päris mitme detailiga jõudis aruteluga välja Tallinna Tehnikaülikoolis õpetavate inimesteni, kes kõik hea nõuga aitasid. Naljaga pooleks võib öelda, et tippmeeskond oli taga ja iga otsus oli täpselt kaalutletud,” rääkis Kersti.

Maja ehitama valisid nad Kiili Ehituse, mille keskmisesse hinnaklassi jäänud pakkumine tundus kõige usaldusväärsem. Maja ehitus käiski suuresti meeskonnatööna, kus klient, arhitekt ja ehitaja arutasid iga detaili põhjalikult läbi.

“Ehitaja ise oli varustaja, arhitekt koolitas ehitajad kohapeal välja ja üheskoos jälgiti, et iga väikseimgi pilu oleks kinni lastud,” selgitas Tõnu.

Põhjalikult läbimõeldud projekti kõrval on Kersti sõnul majaehituse juures kõige olulisem leping ehitajaga. “Tasub teha leping, hind kokku leppida ja maja ruttu püsti saada. Mida kauem ehitada, seda kallimaks läheb. Kõige olulisem on lepingusse panna eelarve, aeg ja tööd ning kindlasti võtta ehitusele omanikujärelevalve,” leidis ta. “Selle pealt hoitakse tihti kokku või üritatakse seda ise teha, kuid see on suur viga. Plaan ja eelarve olid väga täpselt kokku lepitud, eeltöö on arusaamatuste vältimiseks väga tähtis.”

Ehitus kallim, ülalpidamine odavam. Tõnu sõnul oli kõige keerulisem maja ehitamiseks laenu saamine, kuna passiivmaja mõiste on Eestis uus ning arusaam ja toetus puuduvad.

“Maja investeeringu summa oli meile ette antud ja see on seotud Rapla kinnisvarahindadega. Näiteks Tallinnas saab pank sama maja kolm korda kallimalt maha müüa. Majakarbi ja materjali hind on igal pool Eestis sama. Sisekujunduse hind erineb, kas paned kullast valamud ja kraanid või piirdud millegi mõistlikumaga,” selgitas Kersti.

“Ehituse kvaliteedist sõltub hooldus ja energia kulu. Kvaliteetselt ehitatud maja on soodsam ülal pidada kui halva kvaliteediga ehitatud maja,” rääkis Tõnu. “Passiivmaja hind tuli arvutuslikult 8% kallim kui tüüpilisel majal. Kuna Eestis on suur inflatsioon, siis mida varem uue passiivmaja valmis saad, oled juba võitnud. Maja 5 või 10 aastat ehitada on väga kallis, see ei peaks olema eluaegne projekt,” ütles ta.

“Kuna meil oli eeltöö ja riskide maandamine läbi mõeldud, jäi üle ainult kiiresti ja kvaliteetselt maja valmis ehitada. Ehitus algas oktoobris 2011 ja kõik õnnestus, täpselt enne külmi sai vundament ja põrand koos betoonvaluga valmis, katuse saime peale enne suuri lumetorme jõuluks. Jaanipäeval 2012 oli avamispidu,” rääkis Tõnu.

Maja kõige olulisemaks ehitusmaterjaliks on PIR ehk polüisotsüanuraatsoojustusplaadid, mis koos puitkarkassiga ongi hoone peamine ehitusmaterjal. Nii on hoone kolm külge ja lagi kuni 40 cm PIR-plaatidest ning lõunapoolsel küljel on suured kolmekordse klaasiga aknad päikeseenergia maksimaalseks ärakasutamiseks.

Päike arveid ei saada. Ühekorruseline trepita tuulekojaga maja on Kersti sõnul ehitatud krundi serva, et päikest ära ei varjaks, kui vastaskrundile uus maja peaks ehitatatama.

“Suured lõuna poole avatud aknad püüavad külmadel talvekuudel päikesesoojust, ehituskvaliteedist tulenev soojakadu on minimaalne ning täiendavalt on vaja vähe kütta,” rääkis Kersti. “Eriti oluline on see jaanuaris-veebruaris, kus on kõige külmemad ilmad, ja need vähesed päevad, kus päikest on näha, saavad ära kasutatud. Suvel on päike kõrgemal ja täpselt õige nurga all planeeritud katuse serv ei lase päiksel otse tuppa paista.”

“Päike ei saada arveid ja on kõigile kättesaadav,” rääkis Tõnu. “Samuti maksab oma aeg ja mugavus. Maja toimetab ja kütab ise. Vaba aega jääb rohkem aias toimetamiseks. Kui vanemas eas sissetulekud vähenevad, siis meie energia hindadest ei sõltu.”

Tulevikus loodab pere kasutusele võtta ka päikesepaneelid, et ei peaks ka elektri eest enam maksma, aga praegu ootavad nad, et päikesepaneelide tehnoloogia muutuks taskukohasemaks.

  • Reijo Kerdmann: passiivmaja pole luksus 

Rapla energiasäästliku maja projekteerinud arhitekt Reijo Kerdmann tõdes, et ehitust alustades polnud Eesti turul ehitajad, kes mõistsid, mida tähendab passiiv- või madalenergiamajade ehitamine.

Kerdmanni sõnul sai selle majaga ümber lükata müüdi, et passiiv- või madalenergia­maja on kättesaadav vaid jõukatele.

Arhitekti hinnangul on energiasäästlike majade planeerimisel suurim väljakutse kõigi osapoolte sujuv koostöö. “Nii peab arhitekt arvestama raamidega, mida seab talle energiatõhusus ja tehnoloogia, klient peab arvestama, et elu energiasäästlikus majas käib kokku ka säästliku mõtteviisiga, ehitaja ja ehitusjärelevalve peavad olema veelgi täpsemad ehituslike sõlmede projektijärgsel ja nõuetekohasel lahendamisel, et tehtu saaks külmasillavaba ning ka püsiks sellisena,” kirjeldas ta.

Kerdmanni sõnul on ehituse õnnestumise peamiseks eelduseks korralik projekt, milles on detailselt näidatud kõik olulised sõlmelahendused. “Vaid selliselt on võimalik sõlmida adekvaatne ehitusleping. Vastasel juhul peab klient arvestama ehituse kallinemisega ehituse jooksul, et tagada arvutuslikud energiaparameetrid ja kvaliteet, sest praegu on turul vähe ehitajaid, kes mõistavad, mida tähendab passiiv- või madalenergiamajade ehitamine,” ütles ta.

Maja ehituse ruutmeetri hind jäi arhitekti sõnul 1000 euro + KM juurde, mis on ca 8% kallim kui sama viimistlustasemega tavalisel majal. “8% teenitakse tagasi umbes kümne aastaga, sõltudes samal ajal vähe energiaturu kõikumistest. Energiahindade tõenäoline tõus lühendab tasuvusaega veelgi,” lisas ta.

Madalenergia- või passiivmajale ventilatsiooniseadme valimisel peab Kerdmann kõige olulisemaks valida seade, millel on suurem soojatagastustegur ja mille voolutarve on minimaalne.  “Sundventilatsiooni näol on tegemist energiabilanssi oluliselt plusspoolele viiva tehnosüsteemiga, võrrelduna nn tavamajaga, sest suurimad küttekaod tekivad just loomuliku õhuvahetuse käigus,” leidis ta.
Siiski on maja energiavajadus suurem, kui näeb ette passiivmaja ametlik normatiiv, mis põhineb Saksamaa standarditel.

“Arhitektuurse projekteerimise ja energiabilansi arvutuste staadiumis otsustasime jääda nn Põhjamaade eesmärgi 25 kWh/m2 juurde,” rääkis Kerdmann. “Saksamaa standardi (15 kWh/m2) püüdlemine oleks tähendanud täiendavat aknapinna vähendamist ja lisainvesteeringuid. Samuti planeerisime nii mugavuse kui ka sisekliima kaalutlustel hoonesse vesipõrandakütte. Energiasäästlike majade sisekliima on ühtlane ja võrreldes nn tavamajadega ei ole ruumi piires temperatuurierinevusi tunda,” lisas ta.

 

Taust

  • Mida sisaldab üks passiivmaja

Ehitusaasta: sügis 2011 – kevad 2012
Ehituse kestus: 7 kuud
Ehituse maksumus: ca 1200 eurot ruutmeeter (koos käibemaksuga)
Pindala: 120 ruutmeetrit
3 magamistuba, köök-elu­tuba, kabinet, vannituba, tehno­ruum, eeskoda
Projekteerija: Reijo Kerdmann
Sisekujundus: Kaiko Kerdmann

Küttelahendus:
Passiivne päikeseküte lõunapoolsete akende kaudu, päikesesoojus pääseb majja, kuid hea soojustuse tõttu mitte välja. Lisaks annavad soojust inimesed, koduloomad ja kodumasinad.
Lisaküttena passiivaurustiga Octopuse õhk-vesi-soojuspump, mis osutus efektiivsemaks kui päikeseküte.
Soojatagastusega ventilatsiooniseade PAUL, energiakulu 61 kWh kuus

Vesi ja kanalisatsioon:
tsentraalvesi, osaliselt katuselt kogutud vihmavesi, (keskmiselt 6500 l kuus) mida kasutatakse WC-loputuskastis, aia kastmiseks jne.

Elektrikulu:
Majas on keskmine netoprimaarenergiakulu 95 kWh/m2 aastas, sisaldades ka elektrilist sauna ja välisvalgustust. Igakuine kommunaalkulu rahaline väärtus on aastas keskmiselt ca 110 eurot kuus, millest kütteenergia moodustab neljandiku.

Põhilised materjalid:
PIR-plaadid 36 cm seinas ja 40 cm laes
põrandal 40 cm EPS-plaadid
passiivmaja standarditele lähedaseimad kodumaised puitaknad (Viking Windows)
passiivmaja uks (Edux)
puitkonstruktsioonid
betoon
lubikrohv

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. February 2014, 17:45
Otsi:

Ava täpsem otsing