Ehitus. Terviklik Lucca Kodu

26. märts 2014, 00:00

Tiskres asuvas Lucca arenduses on kaheksast valmivast A-energiaklassi majast kuuel ostja enne hoone valmimist olemas.

Tiskres A-energiaklassi maju arendava Lucca Kodu OÜ juhatuse esimehe Kristjan-Thor Vähi sõnul oli ettevõtte soov tuua turule toode, mis pakuks terviklahendust kiire elutempoga inimesele, kellel pole aega ise ehitada. “Samas peaks terviklahendus olema kvaliteetne ning selle ülalpidamis- ja hoolduskulud minimaalsed. Nii sai oluliseks märksõnaks energiatõhusus,” rääkis Vähi.

Tippkvaliteeti odavalt ei saa. Vähi sõnul oli turul paar passiivmaja ideed ja paar energiatõhusa büroohoone ning kortermaja projekti, ent energia­tõhus eramu oli millegipärast pigem igaühe enda asi. “Eks see on sellepärast nii, et kvaliteetse ja energiatõhusa eramu hind läheb paigast ära ja on äriprojektina raske,” märkis Vähi.

Vähi sõnul ehitatakse iga maja nagu endale, kasutades parimat materjali, samas jäädes hinna mõttes mõistlikkuse piiresse. “Tahtsime teha energiasäästlikku ja kvaliteetset asja, aga eelarvestuse osas võitlesime nii-öelda aasta aega paberil, kuidas saada paketti kõik, mida soovime, samas hoides müügihinda sellisena, et turg selle vastu võtaks. Seetõttu on projekti riskiaste kõrge, sest ei tea, kas see üldse tasub ennast ära. Pead uskuma, et kliendid on nõus maja eest hiljem ka maksma,” rääkis Vähi.

Tema sõnul ei suudeta ehitusettevõtetega hinna poolest konkureerida, küll aga parema ja läbimõelduma komplektlahendusega. “Ehitusfirma ehitab kindlasti ainult ruutmeetrihinda arvesse võttes odavamalt kui meie, kes me tellime omakorda ehitajalt,” selgitas Vähi.

Uudsed lahendused. Lucca Kodu OÜ ehitus­direktor Toomas Kolk lisas, et eesmärgiks oli vaadata kastist väljapoole. “Üsna palju liigutakse mööda sama rada. Kui aga maailmas ringi vaadata, leidub häid ideid, mida meil pole kasutatud. Infot leidub, see tuleb lihtsalt üles leida,” rääkis ta kasutatud ehituslahendustest.

Vähi sõnul on iga materjali puhul vaadatud kvaliteeti  – et asi kestaks aastaid ja oleks võimalikult hooldusvaba. Nii kasutatakse parema soojapidavusega aknaid, efektiivsemaid tehnosüsteeme, krohvist pikema elueaga fassaadimaterjali jne. “See on kõik üsna suur lisakulu. Teistmoodi ehitada oleks odavam, aga eesmärk on just energiatõhusus käsikäes kvaliteediga,” selgitas ta. Askeetlikkusele pole rõhku pandud ka sisekujunduses.

“Meil ei ole eesmärgiks mitte ainult energiasääst, vaid lisaks ka tervislik sisekliima,” selgitas Vähi. “Energiasäästlikud süsteemid pole kasutusel vaid selleks, et saada A-energiaklassi, vaid et majas oleks hea sisekliima ja et inimesed tehnilisi võimalusi tõesti ka kasutaksid ja naudiksid. Kõrged laed ja suured aknad pole tegelikult energiasäästliku maja tunnuseks, aga õige arhitektuurse ja tehnilise lahenduse korral on see võimalik.” Tema sõnul peavad süsteemid, mis on inimese jaoks loodud, olema nii mugavad, et elanik tahaks neid kasutada. Lisaks peavad need olema madalate hooldus- ja kasutuskuludega.

Teistmoodi lähenemine muutis Vähi sõnul ehitajate leidmise keerulisemaks, ent koostöö Kerbera Ehitusega sujub hästi, kuna juba lepingu allakirjutamisel lepiti kokku, et tegu on tavapärasest erineva tööga. “Paljudele ehitajatele ei meeldi, kui tehakse midagi teistmoodi, nemad tahaksid teha seda, millega nad on harjunud, aga ka ehitusmaailmas tehnoloogiad arenevad,” märkis Vähi.

  • Energiamärgis selgub siis, kui hoone valmis

Termoproff OÜ juhataja Rainer Krünvaldi sõnul on paljudes teistes riikides tegu ainult arvutusliku energiamärgisega, aga meil on tegu lisaks sellele ka tarbimisliku energia­märgisega.

Ehk siis hoone projekteerimisel pannakse paika arvutuslik energiamärgis, saadakse ehitusluba, ehitatakse maja valmis ning alles hiljem selgub tarbimise järgi energiamärgis, mis sõltub sellest, kui hästi on hoone ehitatud ning millised on elanike kasutamisharjumused. “Kui ehitatakse nii, nagu projekt ette näeb, siis arvutuslik märgis muutuda ei saa. Küll aga on meie praktika siiamaani selline, et tarbimist arvesse võttev märgis muutub võrreldes arvutuslikuga kehvemaks,” selgitas Krünvald. Nii on kokku puututud arvutuslikult B-energiaklassi majadega, mis tarbimise alusel märgise väljastamisel on saanud C- või D-klassi märgise. Kogemust B-klassi tarbimise alusel väljastatud märgisega Krünvaldil siiamaani polegi. “Nii et kui teha broneering majale, mida alles hakatakse ehitama, siis tegelikult ei saa kindel olla, millise märgise valmiv maja hiljem saab, isegi kui ehitaja kõik korralikult teeb, kuna energiakulu andmete alusel väljastatud märgis sõltub suurel määral elanike tarbimisharjumustest,” kommenteeris Krünvald.

Krünvald rõhutab, et iseenesest pole siiski A-klassi maja ehitamine võimatu.

  • Tänapäevaste eramajade turg on tühi

Indrek Peedo, LVM Kinnisvara Tallinna kontori juhataja
Ilmade soojenedes suureneb huvi Lucca majade vastu. Projekt on hästi vastu võetud. Põhjuseid on mitu. Majad on praegust turuolukorda arvestades ainulaadsed. Turul pole korralikke kivimaju, millel on kaasaegne küttesüsteem, mis on energiasäästlikud ja paiknevad heas asukohas. Kui tahetakse osta 200ruutmeetrist maja, siis valikut pole. Meie portfellis on praegu küll üle 200 maja, aga neid pole võimalik uutega võrrelda, nii et turg on tühi. Kui tahad tänapäevast maja ja pole ise ehitaja, pole kursis seina paksuse ja muu vajalikuga, läheb raskeks.

Majade arendusi on Eestis üldse vähe, sest arvatakse, et eestlane on suur iseehitaja-rahvas. Aga maja ostnud inimesed ei ole ükski tegelikult ehitamise kui sellisega seotud inimesed.

Majade hind võib esialgu kõrgevõitu tunduda, aga hind tuleb lahti seletada. Praegu saab sellise raha eest kesklinnas näiteks 100ruutmeetrise korteri vanas majas, vanade süsteemidega. Luccas aga on kaks korda suurem pind ja moodsad tehnoloogiad. See on hea, kui ostja süveneb rohkem ostuprotsessi.

Majaarenduste viga on see, et majad ehitatakse piirkonda, kus puudub taristu. Tiskres läheb aga buss sealtsamast. Kui peres on lapsed, siis keegi ei taha pidevalt neile autojuhti mängida, neil peaks olema võimalus ise liigelda. Peetri küla või Murastega võrreldes on Lucca seetõttu väga mugav asukoht. Piirkondades, kus puudub ühistransport, puudub ka müügiedu.

 

Mis on mis

  • Lucca kodu

Tallinna lähedale Tiskresse rajatav kaheksast A-energiaklassi majast koosnev arendus.
Majad on termoplokkidest. Sellega on saavutatud õhema välisseina korral suurem soojustatus. Maja välispiirded laotakse spetsiaalsest eriti madala soojusjuhtivusega polüstüreenplokkidest, millest laotud sein täidetakse betooniga. Tulemuseks on kahelt poolt soojustatud monoliitne raudbetoonist sein.
Avatäited on kolmekordse klaaspaketiga, eesmärgiks on viia akna soojusjuhtivus alla 1,0 W/m²K. Puit-alumiiniumaknad on hooldusvabad.
Fassaad on kaetud Saksa tootja Eternit AG valge tsement-läbimass-fassaadiplaatidega. Värvimata läbimassplaadid on ajas kestev lahendus, mis ei allu niiskusrežiimi muutustele, ei paisu ega  tõmbu kokku.
Kasutatakse Passiivmaja Instituudi sertifikaati omavat ventilatsioonisüsteemi. Ventilatsiooni õhujaotussüsteem on uudne – ventilatsiooni­torustikus on antibakteriaalse sisepinnaga plastikust paindkanalid. Torustik toimib kollektori printsiibil.
Majade kütteks ja sooja tarbevee saamiseks kasutatakse invertertüüpi õhk-vesi-soojuspumpasid, mis on võimelised hoidma väljundvõimsust ka külma välistemperatuuri juures. Küttesüsteemina kasutatakse põrandakütet. 
Katusekattematerjal on Protan PVC katusekate.
Eco paketis on võimalik valida lisaks elektrienergia tootmiseks PV-päikesepaneelid. Samuti on võimalik valida ventilatsioonile niiskus­tagastusega soojusvaheti, mis aitab parandada sisekliimat kütteperioodil.

Allikas: Lucca Kodu OÜ

 

Kommentaar

  • Tehnoloogia annab aja ja kulu kokkuhoidu

Martin Raud, Kerbera Ehitus OÜ
Koostöö OÜga Lucca Kodu on seni olnud meeldiv ja konstruktiivne. Otsused on tulnud kiirelt. Enamik kasutatavaid lahendusi on meie jaoks tavapärased. Uudne on Reiden Termoplok Silver 320 kasutamine välisseinte ehitamisel. See plokk tuleb kokku laduda nagu Lego. Eraldi on olemas nurga­plokid ja reaplokid, suuremate avade jaoks on sillusplokid, mida tuleb alt prussidega toestada. Ära jääb ajamahukas silluse raketise ehitamine. Avade moodustamiseks on olemas eraldi avaprofiilid. Seinte ladumine on kiire. Tulemuseks on mõlemalt poolt soojustatud sein, millele tootja ise annab U arvu väärtuseks  0,13 W/m² K. Toode annab efekti eriti juhul, kui on plaanis välisfassaadi krohvida, kuna soojustustööd on juba tehtud, nii võidab nii ajas kui ka tööjõukulus.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. March 2014, 18:40
Otsi:

Ava täpsem otsing