Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Läti meelitab, Eesti peletab

06. aprill 2014, 14:33

Eesti maksuadvokaatide ja ettevõtjate hinnangul meelitab Läti aina soodsamaks muutuva maksukeskkonnaga. Spetsialistid leiavad, et kui me midagi ette ei võta, mõjutab see investoreid Eestit valikust välja jätma.

"Lätist kostavad välja ettevõtjasõbralikud muudatused, Eestist aga ettevõtjat koormavad muudatused," kommenteeris Soraineni partner Kaido Loor. Ta lisas, et Läti on viimasel ajal kehtestanud osaluse ja väärtpaberitulu maksuvabastused äriühingutele, samal ajal kui Eesti äriühingutest pole võimalik sellist tulu äriühingust ilma dividendimaksuta välja võtta.

Loor rõhutas, et Läti valitsus otsib ja rakendab aktiivselt ettevõtluskeskkonda soosivaid meetmeid, samal ajal kui Eesti valitsus on ses osas loid. "See, et Läti positiivsete õigusmuudatustega pidevalt eetriaega saab, mõjutab kindlasti investorite valikuid ja natukese aja pärast ka töökohtade teket," hindas Loor.

Loori sõnul ei mõjuta Läti muudatused otseselt Eesti ühingute maksustamist, ent ta rõhutas, et Läti eeldividendide regulatsioon on oluliselt liberaalsem kui Eesti oma. Ka Tallinna Kaubamaja ASi finantsdirektor Marit Vooremäe rõhutas, et Eesti peaks hoolikalt jälgima, et meie majanduskeskkond ja seadusandlus naaberriikide omadele alla ei jääks.

Läti uued tuuled. Advokaadibüroo Attela maksuadvokaat Marko Saag nentis, et Läti kõrvaldab viimaseid takistusi valdusühingutele sõbraliku süsteemi loomisel. Tema hinnangul on lõunanaabrid teinud viimastel aastatel jõulisi pingutusi konkurentsivõimelise ja valdusühinguid soosiva õigussüsteemi loomiseks ning seda näitavad ka mõned sel aastal jõustunud või jõustuvad muudatused.

Selle aasta juulist jõustub Lätis seadusemuudatus, mis lubab Läti ettevõtetel võtta omanikutulu 85 protsenti eeldatavast kasumist, Saagi hinnangul võimaldab muudatus tuua dividendid varem Eestisse ja siit maksuvabalt edasi maksta.

"Eesti ühingutel, kellel on Lätis tütarühingud, võimaldab selline muudatus tuua mõnevõrra varem Läti dividendid Eestisse ning siit maksuvabalt edasi maksta," selgitas maksuadvokaat võimalust. Ta selgitas, et Eestis rakendub tulumaksuseaduse § 50 lg-s 1' toodud vabastusmeetod üksnes nende dividendide edasimaksmisele, mis on ka tütarühingust kätte saadud.

Saag nentis, et samas on Lätis sel aastal aset leidmas ka mõned negatiivsemad maksumuudatused - näiteks ei saa sellest aastast enam grupisiseselt kahjumitega tasaarveldada.

Saagi sõnul meelitab Läti peamiselt kolme maksuerisusega, mille ülevõtmist peaks ka Eesti kaaluma.

Osaluse võõrandamise maksuvabastus
Saagi sõnul pakuvad paljud riigid, näiteks Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Holland jne, osaluse võõrandamisest teenitud kasule maksuvabastust. Eesti nende riikide hulgas ei ole. Osaluse võõrandamise maksuvabastus soosib aga Baltikumis rahvusvaheliste valdusühingute loomist just Lätti. Saagi hinnangul on see üks põhjustest, miks Eestisse rahvusvahelisi valdusfirmasid ei tule.  Kui osaluse võõrandajaks on Eesti ühing, kuulub väljamakstav kasu maksustamisele tulumaksuga määras 21 protsenti. Kui osaluse võõrandajaks on aga Läti ühing, ei kuulu selline kasu üldse maksustamisele. Seejuures on Läti ka paljude teiste riikidega võrreldes konkurentsivõimeline, kuna seal ei ole näiteks minimaalset osaluse protsenti või ühingu hoidmise aega kehtestatud. Selliseid nüansse võetakse aga rahvusvaheliste struktuuride loomisel Saagi sõnul olulisel määral arvesse.

Litsentsitasudelt tulumaksu mitte kinnipidamine
Saag rääkis, et Eesti on positsioneerinud ennast teadmistepõhise majandusena, kuid teistes riikides arendatud intellektuaalse omandi kasutamise eest makstavat tasu maksustab Eesti maksimaalse rangusega. Eestis saab maksuvabastuse väljamakstavale litsentsitasule ainult juhul, kui litsentsitasu saaja on kas Euroopas asuv emaettevõte, tütarettevõte või õdeettevõte ning seejuures on nõutud direktiivist tulenev 25%-line osalus ning seda 2 aastat. Kui litsentsitasu saaja ei ole üks sellistest isikutest, tuleb väljamakstavalt litsentsitasult pidada kinni tulumaksu 10%, mida maksuleping võib teatud juhtudel vähendada.

Lätis aga on väljamakstavale litsentsitasule kehtestatud üldine maksuvabastus, sõltumata sellest, kes on saaja,milline on suhe saajaga ja kui kaua see on olnud. Seega, kui näiteks Batlikumi kontsern tahaks tuua Baltikumi uue franstsiisi, oleks see maksuefektiivsem, kui frantsiisi tooks  just Läti ühing.

Saag tõi näite, et kui Eesti ülikool tahaks kasutada mõnes teises riigis arendatud patenti, valemit, protsessi, jne, peaks selle kasutamise eest makstavalt tasult pidama Eestis tulumaksu kinni, mis suurendab 21 protsendi võrra kuluosa. Kui sama asja teeb aga Läti ülikool, ei pea väljamakstavalt tasult tulumaksu kinni pidama,  - kulu on ülikooli jaoks on väiksem).

Madalam maksumäär
Kõikide äriühingute peamiseks eesmärgiks on teenida kasumit ning see ühel hetkel osanikule välja maksta. Saagi sõnul on Eesti maksusüsteem tore kuni kasumi väljamaksmiseni. Väljamaksmisel maksustatakse seda tulumaksu määraga. Läti ühingu poolt teenitud kasumi saab osanikele maksta välja 15%-lise maksukuluga. See on aga suuremate kasumite korral küllaltki oluline vahe, mis soosib kasumlikumalt tegutsema just Lätis.

Saagi hinnangul on ka varasemalt üritatud tulumaksu vähendamise teemat esile tõsta, ent enamasti tuuakse vastuargumendiks  see, et seda ei ole võimalik teha füüsilise isiku tulumaksu tõttu. Saag märkis aga, et neid ei peaks üldse koos vaatama vaid võiks füüsilise isiku ja juriidilise isiku tulumaksu teineteisest lahti siduda.  See võimaldaks tema sõnul ka Eestil paindlikumalt võimalike maksumuudatustega kaasas käia. Euroopas on vaid mõned üksikud riigid, kus juriidiliste ja füüsiliste isikute tulu maksustatakse sama määraga.

 

Soovitused Eestis parema keskkonna loomiseks

Arvestades oluliselt suurenevat administratiivkoormust ja maksukontrollide intensiivistumist, võiks lisaks eeltoodule kaaluda ettevõtjate tegevuse hõlbsustamiseks ka järgmist:

Kehtestada sotsiaalmaksulagi

Kuigi tegemist ei ole võluvitsaga spetsialistide Eestisse toomiseks, tagaks see õiglasema maksukoormuse jaotuse ning vähendaks maksuplaneerimist.

Erisoodustamiste isikustamine

Töötajatele erisoodustuste andmisel teenib riik täna sotsiaalmaksu, mis ei ole isikustatud. Lisaks ebaõiglusele tekitavad isikustamata erisoodustused ulatuslikke probleeme ka piiriülestes situatsioonides, kuna nende maksustamine peaks alluma palga maksustamise reeglitele.

"Selleks, et maksud saaksid õigesse riiki ja oleks tagatud ka neutraalsus, peaks sotsiaalmaks olema isikustatud ja ka erisoodustus isikustatud. Miks riik teenib minu pealt sotsmaksu ilma, et ta seda minuga seoks," imestas Saag.

Välislähetuse päevarahad võiksid sõltuda sihtriigist

Paljudes riikides see täna nii on, Eestis, aga mitte. Täna seisuga on maksuvaba päevaraha 32 eurot. "Lätis saab selle eest söönuks küll, aga näiteks Oslos on keeruline päeva üle elada," nentis Saag. Päevaraha peaks kompenseerima kodust eemalolekuga kaasnevad kulud, mis on riigiti erinevad, see ei ole lisatulu.

Eelkokkulepped ka siirdehindade osas

Tänaseks on maksuhaldur omandanud piisavalt kogemust siirdehindade kontrollimise osas, mistõttu puudub põhjus välistada siirdehindade osas eelotsuste võimalus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. April 2014, 11:08
Otsi:

Ava täpsem otsing