IMFi prognoos Ligi omast optimistlikum

Kõige paremini on toibunud USA majandus, kus IMF prognoosib tänavu 2,8% ja tuleval aastal 3% suurust majanduskasvu. Kasvule on õla alla pannud USA tarbija, kes on kindlust saanud eluasemeturu toibumisest ja aktsiaturu tõusust. Ka firmade ärikindlus on kasvanud ja investeeringud suurenevad. Kasvu toetab ka tugev ekspordi kasv.

Lõuna-Euroopas on langus pidama saadud. Euro­alaga on kehvem seis – majanduskasv on küll taastunud, kuid endiselt habras ja väga ebaühtlane. Riskid on jätkuvalt kaldu sinnapoole, et tegelikkus võib prognoositust kehvem tulla. Piirkonnale tervikuna prognoosib IMF läinud aasta 0,5% majanduslanguse järel tänavu 1,2% ja tuleval aastal 1,5% suurust SKP kasvu. Läinud aastal 12,1% tasemel tipust läbi saanud töötus jääb tänavu kõrgele 11,9% tasemele.

Positiivne on aga see, et esimest korda viimase kahe aasta jooksul ei oodata üheski Lõuna-Euroopa riigis SKP kahanemist, ehkki kohati on majanduskasv ikka alles väga nõrk.

“Lõuna-Euroopa riikide majanduse kohanemises ja toibumises ei saa siiski veel kindel olla,” ütles IMFi peaökonomist Oliver Blanchard. Nii ei või käivitunud reformides järele anda.

Selleks, et euroala majandus kindlamale alusele saada, peab lisaks ekspordi kasvule jõudsamalt toibuma nõudlus siseturul. Siin võiks suuremat rolli etendada Saksamaa, kus jooksevkonto ülejääk püsib jätkuvalt suur, märgib IMF. Saksamaale prognoosib IMF tänavu kasvu 1,7% ja tuleval aastal 1,6%. Suurtest riikidest on kõige aeglasemat kasvu oodata Itaalias – 0,6%.

Rootsit häirib liiga tugev kroon. Eesti peamistele kaubanduspartneritele Soomele ja Rootsile prognoosib IMF selleks aastaks vastavalt 0,3% ja 2,8% ning tuleval aastal 1,1% ja 2,6% suurust majanduskasvu.

Rootsi kohta nendib IMF, et majanduse kasvu hoiab tagasi tööturu struktuurne nõrkus, mis väljendub kõrges töötuses, samuti tugev Rootsi kroon, kasvu aitab aga kiirendada ekspordi toibumine. IMF soovitab Rootsil jätkata pankade kapitalipuhvrite tugevdamist ning ohjeldada kodumajapidamiste võlastumise kasvu.

Euroala suurimad riskid johtuvad liiga madalast inflatsioonist, mis IMFi prognoosi järgi ei ulatu tänavu isegi 1 protsendile (0,9%), rääkimata Euroopa Keskpanga sihiks seatud 2 protsendi tasemest. Liiga madal inflatsioon võib euroalal inflatsiooniootused ankrust välja viia ning teha raskustes majanduste toibumise veelgi keerulisemaks, sest nende reaalne võlakoorem ja reaal­intressid kasvavad.

Muudest euroala riskidest püsivad kõrge tööpuudus ja suured võlad, rahaturud on jätkuvalt killustunud, mis piirab laenuraha kättesaadavust, geopoliitiliste pingete kasvust on suurenenud negatiivsete välistegurite võimalik mõju. Eriti negatiivselt mõjutaksid Ukrainaga seotud riskid Euroopa n-ö arenevaid riike.

Poliitikasoovitustest leiab IMF, et euroala vajab veel lõdvemat rahapoliitikat, olgu see siis veelgi madalamate intressimäärade või vähem traditsiooniliste meetmete kaudu. Oluline on jätkata struktuurseid reforme nii riikide kui ka euro­ala tasandil.

Aasia kohta nendib IMF, et Jaapani erandiga on majanduskasv 2013. aasta teisest poolest kiirenenud, kuid riskid püsivad. Hiina puhul on järjest suuremad n-ö kodukootud riskid, eriti laenubuumist johtuvad. Hiinale prognoosib IMF tänavu 7,5 ja tuleval aastal 7,3% suurust majanduskasvu, Jaapanile vastavalt 1,4% ja 1,0%.

Ukraina kriis räsib Venemaad. SRÜ riikide väljavaateid varjutab geopoliitiliste pingete kasv. Venemaa kasv oli mullu tagasihoidlik – jõudsa eratarbimise kõrval hoidis kasvu tagasi investeeringute vähesus ja maailmamajanduse aeglane toibumine. Ukraina kriis on Venemaa majanduskasvu väljavaateid veelgi nõrgestanud. IMF on Venemaale selle aasta majanduskasvu prognoosi kärpinud 2% pealt 1,3%-le.

Ukraina kohta nendib IMF, et ilmselt tuleb majanduses suur langus, kuid konkreetseid numbreid prognoosis ei sisaldu.

 

Tuleval aastal kasv kiireneb

Eestile prognoosib IMF tänavu kõrgemat majanduskasvu kui rahandusministeerium oma värskes prognoosis. IMF ootab Eestile 2,4% suurust majanduskasvu, mis tuleval aastal kiireneb 3,2%-le (ministeeriumi prognoos 3,5%).Euroala kiireima majanduskasvuga on nii sel kui ka tuleval aastal Läti, vastavalt 3,8% ja 4,4%.