Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Teraviljatootmine kasumlikumaks

15. aprill 2014, 15:38

Põllumehed tahavad senisest rohkem toota ja töödelda, selgub uuest teraviljasektori arengu­kavast. Eelmisel nädalal kohtusid põllumehed Paides teraviljafoorumil.

Teravilja kasvatamise valdkonna tugevused on näiteks hea tootmis-tarbimisahel ja infra­struktuur, kaasaegne tootmine ning avatud ostu- ja müügi­kanalid, ütles põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. 

Peamised nõrkused on tema sõnul väike keskmine saagikus, suur rendimaa osakaal, vähene lisand­väärtus, kasin nõuandeteenus, teravilja kõikuv kvaliteet, mahetootmise madal tehnoloogiline tase, sertifitseeritud seemne vähene kasutamine, töödeldud toodete väike osakaal ekspordis, tööjõu vananemine ja suured tootmiskulud.

Foorumil leiti, et Eesti teraviljakasvatus võib kasu lõigata maailmaturu kasvavast nõudlusest. Meil on palju ressurssi ehk kasutamata maad ja puhast vett.  Põllumehi ohustavad aga taimehaigused, mis pole veel seni Eestisse jõudnud. Samas ohustavad ka kahjurid, umbrohi,  ebastabiilsed teravilja ja sisendite hinnad ja maa hinna tõus.

Teraviljasektori arengukavaga seadsid põllu­mehed eesmärgi, et aastaks 2020 on Eesti teraviljasektor konkurentsivõimeline, annab suurt lisandväärtust ja tegutseb usinalt ekspordiga.

Kasutusele tahetakse võtta palju uuenduslikke tehnoloogiaid – nende eesmärk on tagada tõhus tootmine ja töötlemine ja muuta Eesti tera­vili tuntuks ja tunnustatuks. Tähtsale kohale tõsteti ka loodussõbralik põllumajandamine, et säilitada Eesti põllumaade väärtus.

Nende ja paljude teiste eesmärkida saavutamiseks tehakse rakendusplaan, kuhu saavad kirja kõik vajalikud tegevused. Lemetti nimetas mõnena neist nõuandetegevuse edendamise, maa­parandussüsteemide korrastamise ja investeeringud tootmise efektiivsuse tõstmiseks.

Teraviljaturgu mõjutavad nii Ukraina kriis kui ka ilm. Taani põllumajanduskontserni DLG esindaja Natasha Vdovenko rääkis foorumil üleilmsetest trendidest teraviljaturul. Tema sõnul ei avaldanud sektori kasvupilt möödunud aastal muljet, aga tänavu on väljavaated paremad, kuna USA-l ja Euroopal on vähem eelarvepiiranguid.

Kasvu veavad tema sõnul arenevad turud, isegi kui üldine positiivne pilt sõltub Euroopast ja USAst. Vdovenko sõnul on tööstuses ja teeninduses kätte jõudmas paremad ajad ning on ootus, et see aasta tuleb parem kui eelmine. 2015. aastal läheneb maailmamajandus tema kinnitusel oma normaalsele tasemele.

Kasvu võivad tema sõnul ohustada liiga järsk intresside suurenemine, võlakriis Euroopas, deflatsioonihirm ning Hiina kasvu aeglustumine.

Vdovenko märkis, et USAs on signaalid segased: ühelt poolt on SKP korralik töökohtade arv kasvab, teiselt poolt valmistavad pettumuse eratarbimine, tööstus, kinnisvaraturg ja äriinvesteeringud.

Euroopa taastub aeglaselt. Kuigi finantskriis lõppes, jätkub võlakriisi mõju. Taastumine on seega  õrnal jääl. Saksamaa taastumine on peatunud, samas Hispaania, Portugali ja Kreeka allakäik paistab olevat lõppenud. 

Oodata on töötuse osakaalu mõningast vähenemist. Kuumad teemad, mis ka põllumajandust mõjutavad, on Ukraina kriis. Selle võimalik mõju teravilja ja õlikultuuride turule ilmneb negatiivse tarnešoki ja kõrgema maisi ja nisu hinnana. Ehkki maagaasi hind pole oluliselt muutunud, võib see muutuda konflikti eskaleerumisel. Erilise riski all on Baltimaad.

Lisaks mõjutab teraviljaturgu Hiina kahanev nõudlus ning ilm Euroopas ja USAs, mis on alati riskifaktoriks.

12%

kasvas mullu teravilja ja teraviljatoodete eksport 2012. aastaga võrreldes, 505 000 tonnini. Ekspordi rahaline väärtus vähenes hindade languse tõttu 2%, 106 miljonile eurole.

Hea saak langetas hindu

Kuigi möödunud aastal koristati teist aastat järjest väga hea teraviljasaak, vähenes teraviljatoodangu väärtus statistikaameti esialgsetel andmetel 31%. Peamine põhjus oli teravilja kokkuostuhindade langus.

Möödunud aastal valmisid nii suvi- kui ka taliteraviljad väikeste vahedega või lausa ühel ajal. Teravilja koristuse ajal oli ilm soodne ning viljakoristusega sai algust teha juba juulis. Kuna viljakoristus jäi suhteliselt lühikesse ajavahemikku, jäi samale ajale ka teravilja kokkuost. Seetõttu langesid Eestis kokkuostuhinnad võrreldes 2012. aastaga kuni 30%. Hinnalanguse peamine põhjus oli maailmas rekordilise saagi koristamine ja varude tõus.

Talivilja kasvupinnad näitavad kasvutendentsi. Seda nii suurema saagi­potentsiaali kui ka kevad- ja sügistööde koormuse hajutamise tõttu. Võrreldes 2012. aastaga, külvati mullu sügisel selle aasta saagiks 49% rohkem talinisu, 32% rohkem rukist, 6% rohkem tritikut. Eesti teraviljatoodang katab jätkuvalt sisetarbimise vajadused. 2012. aasta sügisel kogutud hea teraviljasaagi tulemusel suurenes 2012–2013 saagiaastal isevarustatuse tase 165%-le.

Jätkuvalt toodetakse Eestis teravilja rohkem kui tarbitakse. Eesti teraviljatoodang 2012–2013 saagiaastal oli 991 000 tonni, siseturu vajadus oli 600 000 tonni.

Teravilja hinnad olid 2013. aastal languses. See kajastus ka ekspordis – vaatamata ekspordimahu kasvule langes ekspordi rahaline väärtus. Teravilja sisseveo vajadus kasvas 45%.

Mis toimus
Teraviljafoorum
8. aprillil Paides
korraldas Põllumajandus-Kaubanduskoja
tutvustati uut valmivat teravilja arengukava ning anti ülevaade teraviljaturu suundumustest nii globaalselt kui ka piirkondlikult.
 Tasub teada
Tootmise ja töötlemise maht peab kasvama
Eesti teraviljasektori arengukavas 2020. aastaks püstitatud eesmärgid
Teravilja ja õlikultuure kasvatatakse vähemalt 430 000 hektaril (2013. a 400 000 ha). Eestis kasvatatud sööda- ja toiduteravili on kvaliteetne ja ohutu. Mahetoodang maht on kasvanud.
Teraviljatoodang katab Eesti vajaduse (700 000 t) kahekordselt.
Eksport moodustab poole teravilja ja suurema osa rapsi toodangust, väärindatud toodete osakaal ekspordis kasvab 30%ni (2013. a ca 23%).
Keskmine saagikus vähemalt 4,5 t/ha, rapsil vähemalt 2,5 t/ha.
Tootjad on teadlikud, põllumajandusest huvitatud inimesed, kes on saanud vastava hariduse pädevatest haridusasutustest. Rakendatakse asjakohaseid keskkonnahoiumeetmeid. Väärtuslikku põllumajandusmaad hoitakse aktiivses põllumajandustootmises. Koostöö tootjate ning tootjate ja töötlejate vahel on efektiivne.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. April 2014, 15:38
Otsi:

Ava täpsem otsing