SEB: pered ei ole kriisist taastunud

30. aprill 2014, 11:29

SEB värskest Balti leibkondade majandusanalüüsist selgub, et igapäevakulutuste katmisega on probleeme 22 protsendil Läti, 13 protsendil Leedu ja 9 protsendil Eesti peredest.

Iga neljas Läti, kaheksas Leedu ja kümnes Eesti pere on olnud sunnitud kommunaalmaksete tasumisega viivitama. 29 protsenti Eesti, 42 protsenti Läti ja 41 protsenti Leedu peredest tunnetavad, et nende eluasemega seotud kulud on liiga suured.

Toimetulek igapäevakuludega. Vastavalt kõiki Euroopa Liidu riike hõlmavale sissetuleku ja elamistingimuste statistikale on perede osakaal, kes ei suuda oma sissetulekute arvelt igapäevakulutusi tasuda, Balti riikides oluliselt erinev. Eesti vastav näitaja jääb alla Euroopa Liidu keskmise, Läti tulemus on Euroopa Liidu uute liikmesriikide keskmisest oluliselt kõrgem. Kõigis Balti riikides on majandusraskustes perede osakaal kriisieelsest tasemest kõrgemal, samas kui Euroopa Liidus keskmiselt oli perede toimetulek läbi kogu majandustsükli suhteliselt stabiilne.

“Kuigi eraisikute finantsvarade maht tervikuna on märgatavalt kasvanud, mis viitab perede paranenud majandusolukorrale, ei ole taastumine toimunud ühtlaselt. Endiselt on peresid, kellele igapäevane toimetulek raskusi tekitab,“ kommenteeris SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

Kohustuslike maksete tasumisega viivitamine. 2007. aastal oli õigeaegse kommunaalarvete, järelmaksude või laenude tasumisega probleeme üheksal protsendil Läti ja Leedu ning viiel protsendil Eesti peredest. 2011. aastal ulatus Lätis makseviivitustega perede osakaal 2011. aastal 25 protsendini, Leedus 13 ja Eestis 14 protsendini. Enim probleeme tekkis kommunaalmaksete tasumisel, mis on finantsraskustes perede puhul üleüldiselt kõige enam esinev võlgnevuse liik.  

Eesti ja Leedu perede finantsseis oli 2012. aastal Euroopa Liidu keskmise tasemel ja näiteks parem kui olukord Poolas, kus otseselt majanduslangust ei olnud. Makseviivitustega perede osakaal Eestis ja Leedus oli 13, Euroopa Liidus keskmiselt 11, sealhulgas näiteks Soomes 11 ja Prantsusmaal 10 protsenti. Lätis on olukord halvem – võlgnevusi esineb 24 protsendil peredest. Samas on veel kuues Euroopa Liidu riigis raskustes peresid Lätist rohkem.

Eluasemega seotud kulude koormus. Eluasemega seotud kulutuste, sh kommunaalmaksete, üüri ja kodulaenumaksete koormus pere eelarves on samuti suurem, kui oli majanduskriisi eel. 29 protsenti Eesti peredest (Euroopa Liidus keskmiselt 37 protsenti peredest) väidavad, et eluasemega seotud kulud on liiga suured. Seega on Eesti olukord päris hea, kuigi mitte nii hea, kui oli enne majanduslangust.

42 protsenti Läti ja 41 protsenti Leedu peredest, sealjuures kõigist sissetulekugruppidest, tunnistavad, et nende eluasemega seotud kulud on liiga kõrged. Kuna igapäevased kohustuslikud kulud käivad ülejõu, puudub neil peredel sageli ka reaalne võimalus tänaseid elamistingimusi parandada.

“Eesti peredel on Läti ja Leedu elanikega võrreldes rohkem suutlikkust elamistingimusi parandada, saades samal ajal hakkama ka igapäevakulutuste ja finantskohustustega. See võib olla üheks põhjuseks, miks Eestis kasvab eluasemelaenude portfell Lätist ja Leedust kiiremini,” lisas Triin Messimas.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. April 2014, 11:29
Otsi:

Ava täpsem otsing