Arendaja: maksab asukoht, mitte madalad kulud

12. mai 2014, 09:38

Arendajad ehitavad endiselt kortermaju, kus energiasäästlikkus on teisejärguline. Põhjendatakse, et energiamärgis on ülereklaamitud ning kliendid pole valmis kallimat hinda maksma.

Tallinna südalinnas aadressil Poska 11 valmib suvel uus kortermaja, kus näiteks neljatoalise 95,5-ruutmeetrise korteri ruutmeetri hind on ligi 2900 eurot. Arendaja Eco Advice OÜ reklaamib elamispinda kui energiatõhusat. Ometi on energiaklassiks B, kirjutab 13. mail ilmuv Äripäeva kuukiri Kinnisvara.

Sealsamas lähedal aadressil Raua tänav 30 asub kapitaalselt rekonstrueeritud korterelamu, kus pisut suurema korteri ruutmeetri hind on 2500 eurot. Energiaklassiks on A. See on muidugi juhuslik võrdlus, aga energiaklassi vahe on fakt, mis kajastub ka kommunaalkuludes.

Ökohulle on vähe.

Eco Advice OÜ juhataja Anton Nikitin ütles, et A-energiaklassi pakkumiseks ei ole ehitus- ja kinnisvaraturg veel valmis. "Pean silmas, et kliendid ei ole valmis lisanduva energiaklassi eest rohkem maksma. Ja arendaja jaoks on tegemist täiendava investeeringuga, mis ei pruugi klientidelt tagasi tulla." Ta lisas, et väljakujunenud praktika kohaselt huvitab ostjat ainult klass iseenesest ehk tähis. "Väga harva, kui keegi klientidest tunneb huvi energiaklassi sisu vastu või küsib sellekohaseid arvutusi."

Haabneemes Heki teel viiekordseid korterelamuid rajava ALG Liisingu esindaja Hirvo Lukas kommenteeris B-klassi valikut keerutamata: "Klass on rohkem reklaamiasi. Midagi ta muidugi näitab, aga on siiski tugevalt üle reklaamitud. Kõige olulisem on asukoht, asukoht ja veelkord asukoht! Muidugi on ka ökohulle, kes tahavad energiasäästlikke maju, mis asuvad tont teab kus, aga neid on vähe."

Väiksemad kulud, viiendiku võrra kallim.

On ka teistsuguseid hoiakuid. Näiteks Fund Ehitus, mis ehitas Nõmme ja Mustamäe piirile Mäepealse elurajooni kuuekorruselise elumaja. Müügijuht Marje Soosaar rääkis: "Mäepealse 4 on Fund Ehituse esimene arendusobjekt, läbi raskuste tähtede poole, ehk et siis ikka järgmine parem kui eelmine. Hüppelaudki (antud maja - toim) oli meile kiituseks ja müüs end kiirelt." Arendajate sõnutsi kallineks maja ehitamine 15-20 protsenti kui B-klassi asemel A-klassi poole pürgida. Sama hinnahüppe teeks siis ka korteri hind.

Päikesepaneel hoiaks hoobilt kokku.

Kuid B pole veel miinimum, leiab ka palju uusarendusi, mille energiaklassiks C. See on üldse miinimum, D-klass pole uute kortermajade puhul enam lubatud. Tallinna südalinnas Stockmanni kaubamaja lähedal aadressil Turu 4 kerkib korterelamu, mis vastab just C-klassile. Kolmetoalise 64,2 ruutmeetrise korteri ruutmeetri hind on seal 2420 eurot. 

Arendaja DK Investeeringud OÜ esindaja Denis Kolomenski selgitas, et maja reaalne energiatarbimine jääb C-  klassi, kuid on üsna lähedal B-klassile. Energiatõhususarv on 126 (B-klass on 101-120). "Võiks mõne paikesepaneeli katusele panna ja olekski B-klass käes. Aga kuna maja asub muinsuskaitsealal siis näiteks, päikesepaneelid katusel ei oleks vastuvõetavad," arutles Kolomenski. Ta ei nõustu, et C-klass tähendab automaatselt, et kommunaalkulud on küllaltki kõrged. "Võrrelda tuleb mitte seda, mis on paberi peale, vaid ikka reaalseid kulunumbreid peale seda, kui inimesed elavad sees." Kolomenski märkis, et ka nende eelmine objekt Kloostrimetsas oli C-klassi kuuluv. Järgmine objekt on juba B-klassiga. "Minu kogemus ütleb, et ükski vigur ei asenda head korraliku soojusisolatsiooni, kõrget ehitus- ning projekteerimiskultuuri ning korralike aknaid."

Mustamäel asuva Karsti elurajooni kerkib kaks uut maja, mil C-energiamärgis. Karsti Majad OÜ müügijuht Rem Sillastu selgitas, et ehitust alustati tegelikult 2007. aastal. Majanduskriisi aegu jäi paus sisse. "Arenduse jätkumisel 2013. aastal otsustasime juba alustatud majade ehitamist jätkata samade projektide alusel. See võimaldas mõlemas majas paiknevaid kortereid pakkuda ostjatele piirkonna kõige soodsama ruutmeetri hinnaga."

MIS ON MIS: Energiamärgis

Dokument, mis antakse projekteeritava või olemasoleva sisekliima tagamisega hoone kohta ja mille eesmärk on anda teada, milline on selle hoone projekteeritud energiavajadus või tegelik energiatarbimine.

Põhineb uuel hoonel energiaarvutustel ja olemasoleval hoonel mõõdetud või hinnatud energiakasutusel

kohustuslik uutel ehitatavatel hoonetel ja üle 500 m² kasuliku pinnaga avalikel hoonetel

Olemasoleva hoone/hoone osade müügil või väljaüürimisel, kui seda nõuab ostja või üürilevõtja

Erinevad energiaklassid näitavad, kui palju hoone tarbib energiat aastas ehk kui energiatõhus on hoone.

TASUB TEADA: Tähestiku algus viitab säästule.

Energiamärgised, kaalutud energiaerikasutus, kWh/(m2*a) (kortermajade puhul)

kuni 100 - klass A

101-120 - B

121-150 - C

151 - 180 -  D

181 - 220 -  E

 221 - 280 - F

281 - 340 - G

341 või enam - H

Täna peab uue kortermaja minimaalne energiaklass olema vähemalt C

Allikad: Riigi Teataja, Tehnilise Järelevalve Amet

KOMMENETAAR

Säästev lahendus argument, mitte määrav

SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas

Energiaklassi kodulaenu taotleja elamiskulude hindamisel otseselt aluseks ei võeta. Kindlaid reegleid sellest lähtuvalt kehtestatud ei ole, ja seega ei ole ka väga olulist erinevust näiteks maksimaalse laenusumma suuruses. Küll aga saab projekti ühe tugevuse/ positiivse argumendina kindlasti kortermaja energiasäästlikkust arvestada.

Soovitan siiski uue kodu väljavalimisel senisest enam tähelepanu pöörata soetatava kinnisvara olukorrale - lisaks energiasäästlikkusele näiteks ka ehituse üldisele kvaliteedile. Et soetatav objekt oleks võimalikult kindel ja turvaline, ja sellega ei kaasneks tulevikus ebameeldivaid üllatusi, näiteks ettenähtamatuid kulusid.

Kodukulud laenuotsuses sees

Danske Banki krediidivaldkonna juht Kairi Koha

Kodulaenu väljastamisel võtame maksimaalse laenu suuruse arvestamisel arvesse leibkonna võimalusi tervikuna. Võimalikud kommunaalkulud on arvestatud kliendi maksimaalse laenuvõime määradesse. See tähendab, et  lisaks sissetulekute, omafinantseeringu, olemasolevate laenukohustuste, ülalpeetavate arvu jne arvestamisele, hinnatakse ka olemasolevaid või võimalikke lisanduvaid igakuiseid kulutusi, sealhulgas kommunaalkulusid. Laenuga seotud koondsummadega võrreldes on energiasääst aga marginaalne näitaja ning see ei mõjuta oluliselt laenumaksetega ning laenuga seotud riskisust.

-----

Lisaks kirjutab 13. mail ilmuv ajakiri Kinnisvara, kuidas mõjutab korterite ja üürhindade kallinemine maaturgu, kuidas nii äripindade omanikud kui kasutajad kulusid kokku hoiavad ning millised mõjud on kolmel tõmbekeskusel rahvastiku meelitamisel kinnisvaraturule.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. May 2014, 09:38
Otsi:

Ava täpsem otsing