Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tööstus. Eritellimusel king maksab kuupalga

29. mai 2014, 00:00

Kodumaised jalatsitööstused sammuvad omasoodu ja pingutavad, et leida tööjõudu ja toorainet.

Jalatsifirma Ritico loodi aastal 1993, tootmisega alustati 1996. aastal. Ettevõtte juhatuse liikme Liis Tillmanni sõnul alustati nelja töötajaga, kelle hulka kuulus ka omanik Rait Tillmann. Nüüd on Riticol 49 töötajat, seega on pea 20 tegevusaastaga paisutud parajalt suureks, et olla usaldusväärne partner, kuid säilitada paindlikkus.

Tillmann tõdes, et võrreldes algusaastatega on firma muutunud. “Kas või finantsolukord, mis on alustava ettevõtte puhul nagunii keeruline, kuid sinna lisandus riigi üldine majandusseis. Isegi kui ettevõttel hakkas paremini minema, oli pangast pea võimatu laenu saada, sest intress algas 30 protsendist,” meenutas Tillmann.

Kõige vähem on muutunud tehnoloogia. “Masinaparki on ikka uuendatud, kuid enamiku tööst teevad ära inimesed oma kätega, nagu ka 20 aastat tagasi,” ütles ta.

Head tööjõudu pole kuskilt võtta. Tillmann ütles, et käsitöö nõuab häid töötajaid, kellest tuntakse alati puudust. Praegu on see suuremgi probleem kui algusaastatel, mil jalatsiõmbleja haridusega inimesi ikka tööjõuturul liikus. “Seega tuleb pühendada rohkem tähelepanu ressursside maksimaalselt efektiivsele kasutamisele, sest seal on kinni ka meie töötajate palk,” ütles ta.

Väga tähtsat rolli mängib jalatsiäris tooraine, eelkõige nahk. Kui algusaastatel sai nahka ka Eestist ostetud, siis nüüd, mil kogused on kasvanud, tuleb toorainet kaugemalt hankida. “Konkureerime maailmaturu hindadega, mis on kindlalt kasvuteel.,” ütles Tillmann. Ta lisas, et kulude vähenemisele loota ei saa, vaid tuleb leida kõik nii ette­võttesisesed kui ka -välised varud ning need tööle panna. Teisisõnu – tuleb olla loomingulisem.

Algusaastatel oli toodete müügi eesmärk Eesti turg ja tavaline oli aktiivne müügitöö ehk n-ö ukselt uksele käimine. Praegu on firmal toimiv kliendibaas üle Eesti ja reklaami teevad tooted ise. “Praegu müüakse Ritico toodangust pool Eestis ja pool naaberriikides. Mida kaugemale Eestist liikuda, seda nähtamatumaks muutume. Kui Eestis ning lähiriikides on veel argumendiks Eesti tootjamaana, siis mida Lääne-Euroopa poole liikuda, seda erilisem peab olema toode ise,” selgitas Tillmann.

Tehakse vähe, aga väga hästi. Tillmann ütles, et tooted peavad olema kvaliteetsed, mistõttu pole mõtet minna odava tööjõu teed. Tehakse pigem vähe, aga väga hästi. “Turul püsimiseks tuleb pakkuda kvaliteetset toodet ja toodet, mida klient vajab,” on Tillmann veendunud. Klientide teadlikkus on aastatega palju kasvanud. Ühelt poolt on see ettevõttele kasuks tulnud, sest hinna asemel vaadatakse nüüd hinna ja kvaliteedi suhet. Teisalt tuleb panna varasemast rohkem rõhku tootearendusele. “Tuleb olla pidevalt ärkvel ja kuulata, mis on klientidel, tarnijatel ja töötajatel öelda. Siis on lootust, et sünnivad parimad otsused ja lahendused. Eks tibake õnne peab ka olema.”

Väiketootja Scheckmann on tegutsenud vaevu kaks aastat. Firma loovjuht ja disainer Sille Sikmann ütles, et alustati vaikselt, aga nüüd on tellimuste arv kasvama hakanud. “Abiks on olnud turundus ja bränding. Samuti on aidanud konkursid, mis on tunnustust toonud. Unustada ei saa ka peret ja sõpru, kes on minu eest mõne hea sõna kostnud,” lausus ta.

  • Samelin pingutab militaarhangetel

Jalatsitootja Samelin unistab laienemisest väljapoole ­Euroopat.

Tartu jalatsitööstus tegutseb aastast 1945, eraettevõte Samelin sai alguse 1992. aastal. Juht Leida Kikka ütles, et on läinud hästi ja on läinud halvasti, olenevalt Eesti majandusolukorrast. “Käime lainetusega kaasas ja siis jälle rabeleme välja, mis näitab ettevõtte jätkusuutlikkust.”

Kikka rääkis, et alustati allhankega Itaalia, Soome ja Norra firmadele. “Kliente oleme leidnud partnerite kaudu. Tänu heale kvaliteedile on ka meie juurde tuldud ja koostööd pakutud. Oleme allhanketööde käigus pidevalt juurde õppinud ja oma kollektsiooni arendanud.”

Samelin on Kikka sõnul spetsialiseerunud militaar-, töö- ja turvajalatsitele. Kõik militaartellimused tulevad riigihangete kaudu, kus on kogu aeg aktiivselt osaletud. “Oleme kaotanud ja oleme võitnud, võidu korral aga on tulemus leping, mis võib kesta mitu aastat.”

Kikka sõnul on ettevõte taotlenud ISO 9001:2008 ja AQAP 2110:2009 sertifikaadi, mis on eelduseks, et hangetel edukalt osaleda. “Kitsaskohad on kvaliteetsete materjalide väga pikad tarneajad ja raha leidmine,” märkis ta.

Tänu sellele, et ollakse Eesti Kaitsetööstusliidu liige ja on saadud abi EASilt,  saab firma osaleda Eesti ühisstendil rahvusvahelistel militaarmessidel.

Samelini tulevikuplaanid on Kikka sõnul seotud militaar­jalatsitega, et võita rohkem sellekohaseid hankeid. “Meie unistus on olla edukas hangetel ka väljaspool Euroopat,” ütles ta ja lisas, et samas soovivad nad kindlasti jätkata tootearendust kiiremas tempos ka teistele tarbijatele ning teha Samelini kaubamärk tuntuks.

 

Kommentaar

  • Võlgu ei võta ja kombinaati ei raja

Taniel Suvi, OÜ Kriuks kingameister
Oleme tegutsenud umbes viis aastat, neist esimest kolme loen pigem aktiivseks õpipoisi ajaks. Praegu võib väita, et kõik jalatsitüübid on ära proovitud. Ent kindel on see, et kümne aasta pärast on asjadest jälle teine arusaam. Areng on pidev ja ühtlane ning meie ettevõte toimib stabiilselt. Võlgu me ei võta ja kombinaati ei raja. Kliendid on meile tulnud reklaami, veebi ja isiklike kontaktide kaudu.
Ütleksin, et areneme pärivoolu. Põhimõtteliselt me midagi ei plaani ega suuna, samas ei tähenda see, et me ei visualiseeriks tegevust. Arendus toimub toote filosoofilises aspektis.
Toodete hinnaklass on keskmine kuupalk jalatsipaari eest. Me ei optimeeri hinda, tootel on emotsionaalne väärtus. Tellimusi on aastas umbes kümmekond.
Viimasel paaril aastal on keskendutud tootearendusele. Tähelepanu keskmes on tooraine ehk nahk. Pakume personaalset lähenemist ja kontrolli kõigi etappide üle. Illustratiivseks näiteks olgu siin kas või tökati ajamine kasekoorest (millega immutatakse nahka), mis toimub oma töökodades.
Kasutame naha värvimisel taimseid ekstrakte. Praegu tuleb värvainepulber ühest Vana-Euroopa laborist. Paralleelselt kasutame üha rohkem kodumaist floorat, katsetame pidevalt.

Oma tegevuse eest tuleb võtta vastutus. Suures plaanis võiks Kriuksu kontseptsiooni vaadelda kui vastutuse võtmist ümbritseva keskkonna ja oma tegevuste eest. Kriuksu käsitööna valmistatud jalanõud pole kodukootud välimusega.
Ajad on moodsad ja seda arvestame ka meie. Meie jaoks on aga tähelepanu asja olemuses. Hingestame valmistatud kingad, andes neile vormi ja sisu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. May 2014, 18:46
Otsi:

Ava täpsem otsing