Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majanduslanguse kiuste kombivad kasumid rekordi piiri

    Ettevõtted trotsisid esimeses kvartalis majanduslangust ja suurendasid ettevõtlussektori kogukasumit. Kasumi suurenemist soodustasid hoogustunud sisetarbimine ja kulude kärpimine.

    Kui esimeses kvartalis langes majandus võrreldes 2013. aasta sama ajaga 1,9%, siis ettevõtluses suurendati kogukasumit koguni 10%. Tegu on läbi aegade paremuselt teise tulemusega – aasta esimese kolme kuuga oli ettevõtluse kogukasum 705 miljonit eurot, millest suurem on esimese kvartali kasum olnud vaid kriisieelsel 2007. aastal.
    Statoil Fuel & Retail Eesti ASi peadirektori Kai Realo sõnul on ettevõtete kasumi suurenemine langevas majanduses tingitud ennekõike optimistlikust sisetarbimisest. “Palgad on tõusnud ja inimesed tunnevad, et võivad rohkem kulutada isiklike vajaduste rahuldamiseks,” ütles ta. Näiteks on Realo sõnul üha enam näha, et tankla poest ostetakse endale tihedamini süüa midagi sellist, mida varem peeti liiga kalliks. “See on puhtalt sisetarbimise buum, mida praegu näeme,” ütles ta.
    Realo sõnul tundub praegu, et sisetarbimise buum jätkub, ent hoolimata rõõmustavat trendist seisavad jaekaupmehed silmitsi tõsise tööjõupuudusega. “Arvan, et igal jaekaupmehel on iga päev kerge südamevalu, kuidas poed lahti hoida. Raske on leida teenindajaid ja see pimestab tarbimise suurenemise eufooriat,” rääkis ta.
    Realo sõnul oli Statoili esimene kvartal tugev.  Kasumit kasvatasid enim poekaupade ja auto­pesu müük. “Võrreldes aasta varasemaga on nende valdkondade numbrid olnud kahekohalises kasvus,” ütles ta.
    Realo sõnul jõuab vaikselt, kuid järjekindlalt Eestisse diisliautode trend, mis on suurendanud diislikütuse müüki äriklientide kõrval ka eratarbijate seas. Kütusemüüki on tema sõnul aidanud edendada ka Eesti riigi võitlus maksupettuste vastu. “Selgelt on näha, et ausatel kütusemüüjatel on praegu võimalik konkureerida võrdsetel alustel,” märkis ta.
    Leib ja sai kaotavad turgu. Äripäeva mullu ilmunud toiduainetööstuse edetabeli liidri Leiburi tegevjuht Asso Lankots nentis, et nende ettevõte esimesel poolaastal suurt ei kasvanud. “Pigem järgime Eesti majanduse käekäiku ja oleme kerges languses,” ütles ta. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes ettevõtte käive Eesti turul 2–3%. “See ei paku meile mitte mingisugust rahulolu, eesmärk on alati ikka kasv,” rääkis Lankots.
    Lankotsi sõnul on kogu leivatööstuses praegu pigem kehvemad ajad. “Leiva-saia söömisharjumus on ajas muutumas, turgu kaotatakse poolvalmistoitudele,” selgitas ta. Ettevõtte käekäigule on Lankotsi sõnul negatiivselt mõjunud ka Eesti rahvaarvu vähenemine. Tema sõnul on 2010. aastast alates vähenenud kogu leivatööstuse turg umbes 10%. “See on märkimisväärne vähenemine ja see on probleem,” ütles ta.
    Ettevõtete kasumi suurenemine võis Lankotsi sõnul tulla paranenud efektiivsusest ja tootlikkusest. Leiburis on tema sõnul näiteks viimasel ajal selgelt löögile pääsenud suurema lisaväärtusega ja seeläbi keskmiselt kõrgema müügihinnaga kaubad. “Võib-olla on mõnel ettevõttel õnnestunud ka suunata tegevust uutele eksporditurgudele,” pakkus ta. Leiburi toodangust läheb umbes 40% eksporti, muutusi turgudel viimasel ajal aga pole.
    Ettevõtted tugevamad ja targemad. Forum Cinemas juhi Kristjan Kongo sõnul läks ka kino valdkonnas esimeses kvartalis hästi. “Kinol läheb alati hästi, olgu sõda, rahu või majanduslangus,” märkis ta. Tema sõnul saavad ja tahavad inimesed endale igal ajal meelelahutust lubada. “Kõlab natuke poeetiliselt, kuid ma olen kindel, et kui on raske aeg, siis šokolaadi ostetakse ikka. Et natukenegi endale head meelt tekitada,” ütles Kongo.
    Kuna suur osa Eesti ettevõtteid on varem majanduslanguse üle elanud, osatakse tema hinnangul rasketel aegadel ka paremini toime tulla. “Oleme palju tugevamad kui enne 2009. aastat. Ettevõtted teavad, kuidas kitsamates tingimustes ellu jääda,” märkis Kongo.
    Tema sõnul on Eesti kinoalal konkurents tihedam kui nii mõneski teises lähiriigis. Sellegipoolest tundub kliente kõigile jaguvat. Eelmise aasta lõpus Forum Cinemas suurt käibe kasvu ei prognoosinud, kuid kuna esimene kvartal möödus edukalt, loodetakse Kongo sõnul aasta lõpuks külastajate arvu 8–9% suurendada.
    Kasv kulude kärpe arvel. SEB majandusanalüütiku Ruta Arumäe sõnul suurenes ettevõtete kasum mitte tänu tulude kasvule, vaid kulude kokkutõmbamise pärast. Kui käive vähenes 2%, siis kulu tõmmati kokku 3%. “Seejuures õnnestus kulusid vähendada nii, et tööjõukulud kasvasid 8%,” ütles Arumäe. Tema sõnul võidi kulusid kokku hoida nii koguste kui ka hindade pealt. Kulude vähendamist soodustasid globaalsete toormehindade olukord ja tugev euro kurss, tänu millele oli võimalik vähendada kulutusi kütustele ja materjalidele.
    Arumäe lisas, et ettevõtete kasumi suurenemine on kahtlemata positiivne uudis, sest see tugevdab nii ettevõtlussektorit kui ka võimaldab ülal hoida palkade kasvu. Palkasid on võimalik üleval hoida aga nii kaua, kuni muude sisendite pealt on veel võimalik täiendavat kokkuhoidu saavutada. “Kulude kärpimisega saavutatud kasumite kasv tähendaks aga praegu majanduskasvule ikkagi negatiivset survet,” märkis ta.
     
    Tasub teada
    Ettevõtlussektori 2014. aasta I kvartal
    Ettevõtluse kogukasum oli tänavu I kvartalis 705 miljonit eurot, mis oli 10% suurem kui aasta varem samal ajal.Suurima panuse sektori kogukasumi kasvu andsid info ja side, põllumajandus- ning kutse-, teadus- ja tehnikaala ettevõtted.Kasumi kasvu pidurdasid enim ehitus-, kinnisvara-, veondus- ja laondusettevõtted.Kogukasumis suurima osatähtsusega töötleva tööstuse kasum kasvas 2%, seda eelkõige toiduainetööstuse ja ekspordile suunatud puidu- ja metalltoodete tööstuse kasumi tõttu.I kvartalis müüdi kaupu ja teenuseid 11,8 miljardi euro eest, mis oli 2% vähem kui aasta tagasi samal ajal.Enim ehk kolmandiku suurenes aastaga müügitulu arvutite, tarbe­esemete ja kodutarvete parandamise tegevusalal.Ettevõtete kulud vähenesid 3%, tööjõukulud suurenesid 8%.Tööga hõivatud isikute ja töötatud tundide arv suurenes vastavalt 1% ja 4%.Ettevõtted investeerisid 2014. aasta I kvartalis 537 miljonit ­eurot, mis oli 3% rohkem kui eelmise aasta samal ajal.Suuremad investeerijad olid energia-, veondus- ja laondus- ning põllumajandusettevõtted, kes tegid kokku üle poole ettevõtete koguinvesteeringutest.Võrreldes 2013. aasta I kvartaliga suurenesid investeeringud masinatesse ja seadmetesse.
     
    Kommentaar
    Ei saa teha üldistust, et läks hästi
    Heido Vitsur, LHV majandusanalüütikEttevõtete kasum suurenes väga kitsal baasil, suurel määral siseturu arvel. Peamiselt suurendas kasumit IT ja kommunikatsiooni valdkond, kodumasinate remontimine lausa kolmandiku võrra.Olulisemate valdkondade käibe kasv ei suurenenud, suur osa töötleva tööstuse kasumist oli null. Seega ei saa teha üldistust, et läks hästi.Ma ei usu, et remonditööstus saab jätkuvalt kolmandiku võrra kallimat hinda küsida. ­Eurotsoonis on surve hindadele, seeläbi ka ettevõtete tuludele ja kasumile.Aastases võrdluses oli maikuu hinnatõus eurotsoonis null. Pisike hinnatõus, 0,1%, oli vaid toiduainetööstuses. Mujal on hinnatõus lakanud ja see pole julgustav.Teine kvartal ei saa tulla parem kui esimene. Tuleb vaadata, mida teeb töötlev tööstus, sest sellest sõltub meie eksport ja konkurentsivõime.Kui töötlev tööstus otsustavalt paranema ei hakka, siis pole hurraa-hüüdmiseks veel ­õige aeg. Peame olema rahul, kui tööstus üldse vastu peab.
  • Hetkel kuum
Heleri Michalski: tulevik on ülitundlike inimeste päralt, enesekehtestamine tuleb kasuks juba nüüd
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
Investorite ebakindlus tekitas USA börsil erisuunalist liikumist
USA aktsiad lõpetasid kolmapäeva erisuunaliselt, kui investorid püüdsid mõista intressi alandamise võimalusi ja hindasid hiljuti avaldatud ettevõtete tulemuste aruandeid, vahendas Yahoo Finance.
USA aktsiad lõpetasid kolmapäeva erisuunaliselt, kui investorid püüdsid mõista intressi alandamise võimalusi ja hindasid hiljuti avaldatud ettevõtete tulemuste aruandeid, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Üks parimaid juhte Ivo Suursoo: Eesti juhtide nõrkus on vähene unistamine
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Tänasest on meil Eesti Rohetehnoloogia Liit
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirma palkas uue juhi Ülemiste Cityst
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Eksperdid: infoturbestandard tõstab erasektoris teenuste kvaliteeti
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?