Baltika kohtuasi võib luua pretsedendi

Huvid kaalukausil. “Konkreetse juhtumi valguses tähendab see Baltikale seda, et vaidlus jätkub ringkonnakohtus, kes peab otsustama, kas Baltika vaidlusalune üldkoosolek tuleb tunnistada kehtetuks või mitte, kaaludes aktsiaseltsi ja aktsionäre huve,” selgitas Clear­stream Banking S.A esindaja, Boreniuse vandeadvokaat Valdo Lips. “Teisi avatud aktsiaseltse ja selle aktsionäre mõjutab otsus seeläbi, et nüüd on olemas riigikohtu seisukoht, mida arvestada, kui aktsiaselts soovib suunata aktsiaemissiooni või vahetusvõlakirju ühele või mõnele aktsionärile, välistades ühe või mõne märkimise eesõiguse.”

Baltikat esindas Raidla Lejins & Norcousi vandeadvokaat Neve Uudelt. Teda esindades ütles tema kolleg Sven Papp, et viidatud riigikohtu lahendist ei saa kuidagi jääda muljet, et Baltika on kahjustanud aktsionäride huve. “Riigikohus on öelnud, et ringkonnakohus peab andma sisulise hinnangu, kas on alust Baltika 20. aprilli üldkoosoleku vahetusvõlakirjade väljaandmise otsuse kehtetuks tunnistamiseks,” märkis Papp. Baltika seisukoht on, et selleks alust pole, kuid vaidlus jätkub ning enne, kui ei ole jõustunud kohtulahendit, ei saa keegi öelda, et Baltika on millegi vastu eksinud. Papp lisas, et ringkonnakohtul tuleb kõigepealt välja selgitada, millise aktsionäri huve ta peab kaaluma, kuna Clearstream Banking S.A. on üksnes pank, kes hoiab paljude oma klientide aktsiaid. Alles seejärel saab kaaluda seltsi ja väidetavalt emissioonis osaleda soovinud aktsionäri huve.

Pretsedent. Lips lisas, et tegemist on pretsedendiga avatud aktsiaseltside jaoks. Lips selgitas, et riigikohus on mitmes otsuses käsitlenud vaidlust väikeaktsionäri ja aktsiaseltsi vahel üldkoosoleku otsuse üle, millega on välistatud väikeaktsionäri eesõigus märkida uusi aktsiaid juhul, kui  uute aktsiate emissioon on suunatud juba olemasolevatele aktsionäridele. “Eelmised riigikohtu otsused olid suletud ühingute kohta ehk oli väike arv osanikke või aktsionäre,” selgitas Lips.

Ta lisas, et riigikohus leidis seda vaidlust lahendades, et on ebamõistlik ja ülemäära koormav nõuda suure aktsionäride arvuga aktsiaseltsilt, et see esitaks olukorras, kus ühingu huvid seda nõuavad, märkimise eesõigusest ilma jäetud ja nõusoleku andmisest keeldunud või mittehääletanud aktsionäride vastu kohtusse hagi nõusoleku saamiseks.

Finantsinspektsioon on seisukohal, et Baltika oleks pidanud otsusest oma aktsionäre teavitama ehk teisisõnu tegema börsiteate.

Baltika aga leiab, et kuna tegemist on pooleli oleva protsessiga, ei saa veel rääkida lõplikust lahendist ega vastavast teavitusest.

Finantsinpektsioon ei saanud seda teemat rohkem kommenteerida, kuivõrd teave plaanitavate ja käimasolevate menetluste kohta on seaduse järgi konfidentsiaalne info. “Informeerime avalikkust lõpptulemustest, kui see on finantsturu stabiilsuse tagamise huvides,” sõnas finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Malle Aleksius.