Logistika. Suurprojekt jätab külmaks

Juuni alguses selgus Rail Balticu trassi kulgemine trajektooril Tallinn–Rapla–Pärnu. Välja valitud teekond jätab suure osa logistikafirmade juhte külmaks. Ligi 15 logistikafirmast enam kui poolte juhid ei soovinud projektiga seotut kommenteerida, tuues põhjendusteks teemaga mitte kursis olemise või sellega seotud lahtised otsad ja vastuseta küsimused ettevõtetele. Kommenteerima soostunud viiest firmajuhist oli osa positiivselt meelestatud, osa mitte.

Äriplaan jätab soovida. Suurim mure on ettevõtjate meelest projekti tasuvus. Rail Baltic on ühiskonnale kasulik, kuid projekti äriplaan ei ole piisavalt realistlik, sõnas Eesti ühe suurema ekspedeerimisfirma ASi Schenker tegevdirektor Janek Saareoks. Ka praegu on tema sõnul raudteetariifide suhtes küsimärke – kaubavedu üksi ei suuda raudteed üleval pidada. “Aga miks, selle kohta on vaja vastused leida,” toonitas ta ja lisas: “Rail Balticu juures on samad küsimused – kuidas saadakse kaubavoog taha. Ja siin ei tohi rääkida ainult transiidist, vaid veel olulisem on, kuidas saadakse auto­treilerid ja kõikvõimalikud kaubad raudteeveermikule. Tuleb maksimaalselt liiklust peale saada, et see asi end ka ära tasuks,” toonitas ta.

Lisaks ei muudaks raudtee osa ettevõtjate hinnangul logistikaettevõtete elu kergemaks, sest vagunite pealt tuleb kaup sihtkohas maha laadida ja edasi vedada, mis nõuab omakorda raha. Meritsi kaupade vedu on praegu odavam, niisamuti lennukiga reisimine turistidele.

Trassist olulisemad kaubajaamad. Transiidikeskuse ASi juhatuse esimehe Erik Laidvee sõnul võivad praegused madalad meretranspordi hinnad aga peagi muutuda. “Seoses väävlidirektiivi jõustumisega muutuvad mereveod Läänemerel 2015. aastal 35–40% kallimaks. Oleme tegemas praegu turu-­uuringut potentsiaalsele Rail Balticule suunduvast kaubavoost – ca 1,5 miljonit tonni aastas selle raudteega Eesti kaudu vedada paistab olevat täiesti reaalne,” sõnas ta ja lisas, et ­eelanalüüsid annavad põhjust tagasihoidlikuks optimismiks. Edu tundub tema hinnangul reaalne, kui kõik trassi ehitusega seotud osapooled teevad koostööd ning peale Balti riikide on projekti hõlmatud ka Soome ja Poola.

Kust trass täpselt Eestis kulgema hakkab, pole Laidvee sõnul nende ettevõtte jaoks kõige olulisem. “Meid huvitab eeskätt see, et projekt realiseeruks. Meile on tähtis, et kaubajaam oleks Muuga sadamas – see on põhja-lõunasuunalise konteinerkauba transiidi seisukohast kõige olulisem. Kuna trass ka nii kulgeb, siis meid see rahuldab,” rõhutas ta.

Ka Eesti suurima ekspedeerimisfirma DSV Transport ASi juhatuse esimehe Jaan Lepa sõnul on täpsest trassi kulgemisest neile olulisem kaupade ümberlaadimisjaamade asukohad Tallinnas või Maardus, võib-olla ka Pärnus. Ta ise aga Rail Balticu äriplaani ei usu.

Logistika peab sujuma. Saareoksa sõnul annab trassile teiste transpordiliikide ees eelise, kui see on võimalikult kiire ja kulgeb sihtpunktide vahel kõige otsemat teed. “Igasugused paunad ja kurvid võtavad kiiruse maha ja teevad asja kulukamaks,” rõhutas ta. “Olen trassi valikuga rahul. Edasi on küsimus selle tehnilises teostuses. See tuleb teha maksimaalselt atraktiivseks valikuks, sest konkureeritakse ju lennuki, bussi, auto ja laevaga. Kui trumpe käes pole, siis see tööle ei hakka ja kasu ei too,” mainis Saareoks.

 

Raudtee suurprojekt

Rail BalticaÜhendab Eesti Kesk- ja Lääne-Euroopa ning naaberriikidega.Mõeldud nii reisi- kui ka kaubaveoks.Rong sõidab kuni 240 km/h Euroopa tavarööpmelaiusel 1435 m ja kasutab liikumiseks elektrit.Trassi pikkus kokku ca 700 km, sellest ca 200 km Eestis.Maksumus kokku 3,6 miljardit eurot, Eesti osa ca üks miljard. Eeldatav Euroopa Liidu toetus kuni 85%.

 

Vastaste argumendid

Hind. Probleem suurinvesteeringu tasuvusega. Rongiga Kesk-Euroopasse sõit on liialt pikk ja kallis, võrreldes näiteks lennutranspordiga. Sama käib ka kaupade vedamise kohta. Laevaga on odavam ja autotransport läheb kokkuvõttes kiiremini kohale.Reisijatevedu. Trassi alternatiivid välistavad reisijateveo potentsiaali kasutamise, sest läbivad väheseid suurlinnu.Kaubavedu. Euroopa-suunaline kaubavedu ei vaja kiirraudteed. Näiteks Soomest meritsi Lääne-­Euroopa sadamatesse kaupade vedu on energiasäästlikum. Eestis pole sellises koguses kaupa, mida oleks vaja rongiga vedada.

 

Alternatiiv ka Soomele ja Rootsile

Toomas Orutar, Logistika Pluss OÜ peadirektorValitud trass on hea. Kui ta ka kõrvalmaakonnast läbi läheks, ei mängiks see enam väga suurt rolli. Põhiäri Eestis tehakse ikka Tallinnas. Eks transiidifirmad näeksid hea meelega, et see läheks Peterburist läbi Narva ja Tartu. Kui Tallinna ja Helsingi vahele tuleb ehk kunagi ka mingi otseühendus, meretunnel või muu, siis hetkeseisukohalt on see õige valik.Ma ei usu, et autotransport kuhugi kaob. Pigem võib-olla ikkagi tuleb lisamahtu ja ­Eesti majandus saab väikse tõuke. Samuti võib Rail Baltic olla kasulik Soomele ja Rootsile – pakub võimaluse üle lahe Tallinnas asjad kohe rongi peale laadida ja kiiresti Kesk-Euroopa kanti saata.

Edu tagab hea tehniline teostus

Janek Saareoks, ASi Schenker tegevdirektorRail Baltic ei lahenda veel midagi, see trass on vaja ühendada ka läbi Poola Saksamaaga. Siis saame öelda, et lahendus hakkab looma, sest raudtee tasuvus algab 500–600 kilomeetri pealt. Lühematel juppidel kaubavedu maanteetranspordiga ei konkureeri. Selle projekti juures pole muud varianti – kõik eelised tuleb välja mängida: reisijad, kõikvõimalikud kaubad, autotreilerite vedu, muidugi ka sõidukitega rongile saamise võimalused jne.Ettevõtte seisukohalt on meie ootus ja soov seal autotreilereid ja konteinereid liigutama hakata, kui see osutub kiiruse ja lahenduste poolest ning hinnapoliitiliselt alternatiiviks. Detailid pole aga ju selged, et millised ühenduvuse võimalused luuakse, need pole selle projekti osa. Raudteejaam peab muutuma selliseks nagu Saaremaa praamiühendus – 10 minutiga on autod maha ja peale saanud, see peaks olema ideaal.

Trass loob konkurentsieelise

Andrus Laul, Alonewolf OÜ juhatuse esimees Rail Baltic on kasulik, kui pakub odavama võimaluse kaupu vedada ja konkurentsi­eelise näiteks autode rongile panekuks ning Euroopasse vedamisel. Mul puudub aga konkreetne nägemus, kas ta peab minema läbi Pärnu, Tartu või mõne kolmanda maakonna.