Ligi: Euroopa on tööjõu maksustamisega liiale läinud

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 9. juuli 2014 kell 12:07
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ligi: Euroopa on tööjõu maksustamisega liiale läinud
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Euroopas lõpuks teadvustatud, et mitte ainult kapitali, vaid ka töö maksustamine tähendab majandusele pidurit.
"Tunnistatakse, et tööjõu maksustamisega on Euroopas liiale mindud," ütles Ligi täna ELi ja euroala rahandusministrite kohtumisest kokkuvõtet tehes.
Eestis ei ole tööjõu maksukoormus Ligi sõnul aga midagi erilist. "Ta on teiste maksudega võrreldes kõrgem," tõrjus Ligi "äärmuslikke hinnanguid" ja "libametoodikaid", mille järgi Eestis on ettevõtete maksukoormus eelkõige tööjõu maksude pärast üks maailma kõrgemaid.
"Oleme üsna keskel," ütles Ligi, nentides, et selgelt madalam on see vaid Iirimaal ja Maltal. Samas mängivad rolli ka muud maksud ja eripärad - Eestis näiteks töötaja sotsiaalmaksu ei maksa.
"Ei maksa innustuda kõigest, mis on ülikriitiline, vaid vaadata standardset statistikat. "Selle järgi oleme keskmise tööjõumaksu koormusega riik," ütles Ligi. OECD metoodika järgi aga üle keskmise, tuli ka Ligil möönda.
Tema sõnul käivad Euroopas arutelud, kuidas tööjõumaksude alandamist rahastada. Eelarveruumi enamikel riikidel selleks ei ole - nii nagu pole seda ka Eestil.
Palju räägitakse madalamapalgaliste kõrgest maksustamisest, kuid majanduse konkurentsivõime seisukohalt on isegi olulisem kõrgema palga saajate suur maksukiil, rääkis Ligi. Seda Euroopas eriti astmelise tulumaksu puhul.
Ligi näeb tööjõumaksude kärpimiseks rahalist katet Euroopas kõikvõimalike maksuerandite kaotamises. Sotsiaalse õigluse seisukohalt ei jagune eluasemelaenu intressisoodustused ja käibemaksu madaldatud määrad efektiivselt, on Ligi veendunud.
Arutatakse maksukoormuse ümbersuunamist töö maksustamiselt tarbimise ja vara maksustamisele.
Eesti kontekstis on ratsionaalne maksudebatt Ligi sõnul maha jooksnud. Näiteks toob ta nii erinevad äärmuslikud maksukoormuse arvestused kui ka ettepanekud stiilis, et mingi ametnik hakkab vastavalt ettevõtte või majandusharu spetsiifikale ükshaaval maksumäärasid läbi rääkima.
Ligi sõnul tuleb tähele panna, mida räägivad OECD ja Euroopa Komisjoni eksperdid, kes soovitavad vähem igasuguseid maksuerandeid.
Varamaksudega on Eestis keerulisem - meil on vara kogumid väiksed ja laenudega koormatud ning vähe seotud rahavoogudega. Maamaks võiks Ligi arvates aga küll potentsiaalne maksutulu allikas olla, kus ka majandus maksutõusust ei kannataks.
Tööjõumaksude alandamisel oleks aga aeg käes sotsiaalmaksul, ütles Ligi.
Inimestel ja erakondadel on aeg hakata tõsiselt arutama maksukoormuse struktuurimuutusi.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum