Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Draghi tsiteeris Eesti majandusteadlast

Sirje Rank 10. juuli 2014, 13:23

Euroopa Komisjoni president Mario Draghi pidas ettekande rahaliidust, milles nimetas ära ka Eestist pärit rahvusvahelise tunnustuse pälvinud majandusteadlase Ragnar Nurkse töid.

See viide oli siiski tehtud vaid tagasivaatena euro sünnile, enne kõne põhisõnumit, et rahaliidu ehitus on pooleli ja eeldaks ühist ja rangemat järelevalvet ka euroala riikide struktuursete reformide üle. Nii nagu on tõhustatud järelevalvet eelarvedistsipliini järgmise üle.

Argument seisneb selles, et rahaliidus sõltub kõigi riikide käekäik iga üksiku riigi käekäigust.

Kriis näitas selgesti, et ühe riigi hädad halvendasid olukorda kõigi teiste jaoks - markantseim näide on laenuturu killustumine. Nii on rahaliidu ladus toimimine ja sidusus kõigi liikmesriikide ühishuvi.

Rahaliit koosneb aga väga erinevatest riikidest. Kui Soome on konkurentsivõimelt kolmandal kohal, siis Kreeka Maailma Majandusfoorumi võrdluses alles 91. kohal. Äritegemise lihtsuselt on Iirimaa Maailmapanga võrdluses 15. kohal, Malta 103. positsioonil. Tagantjärele tarkusena tulnuks rahaliiduga liitumise tingimustesse lisada ka struktuursed kriteeriumid, ütles Draghi, mööndes, et edasi tuleb siiski minna sealt, kus me praegu oleme.

Nii tegi ta ettepaneku rõhuda struktuursetele reformidele, mis tagaksid, et iga liikmesriik suudaks rahaliidus omil jalgel seista ja toime tulla, ohustamata oma tegematajätmistega teisi. Sest USAga võrreldavaid stabiliseerimismehhanisme (loe suurt ühist eelarvet) euroalal ei ole (ega tule). See eeldaks ühist järelevalvet ka struktuursete reformide elluviimise üle.

Ennetamaks kriitikat, et Brüssel või Frankfurt läheb liikmesriikide suveräänsuse kallale, ütles Draghi, et suveräänsed on vaid need otsused, mis annavad ka soovitud tagajärje. Muidu on suveräänsus näiline. Nii otsustasid Euroopa riigid omal ajal luua Söe- ja Teraseühenduse, kui kahe maailmasõja järel oli selge, et üksi tegutsedes ei suuda Euroopa riikide valitsused oma kodanikele rahu tagada.

"Üksikult ei ole rahvusriikide valitsustel enam piisavalt võimu. Eesmärgi saavutamiseks tuleb õppida koos valitsema, õppida ühiselt suveräänse jõuna toimima, et rahuldada oma kodanike vajadused. Need vajadused täna on majanduskasv ja töökohtade loomine," ütles Draghi. 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. July 2014, 08:33
Otsi:

Ava täpsem otsing