Karmimad sanktsioonid

Paraku ei söanda analüütikud prognoosida, et president Vladimir Putin hakkaks suureneva majandussurve pärast poliitikat muutma.

Ka Euroopa Liidu valitsusjuhid teatasid, et on vajadusel valmis kiiresti kogunema, et ära otsustada veel karmimad sanktsioonid, ütles peaminister Taavi Rõivas eile Brüsselis varahommikuni väldanud Ülemkogu järel. Nn kolmanda etapi sanktsioonid, mis sihivad konkreetseid majandusvaldkondi, on jätkuvalt reservis.

Selgelt sihitud sanktsioonid. Euroopaga võrreldes karmimad sanktsioonid käiku lasknud USA valitsus piirdus konkreetsete firmade vastu sihitud meetmetega. Venemaa suurim riiklik naftatootja Rosneft, maagaasi tootja Novatek ning kaks suurpanka Gazprombank ja Vnešekonombank kaotavad juurdepääsu USA aktsia- ja kapitali­turgudele. Neil suurfirmadel ei ole enam võimalust saada laenuraha pikemaks ajaks kui 90 päeva. Muid piiranguid USA ettevõtetele ja üksikisikutele ei seatud.

“Tegemist on tõsiste sanktsioonidega,” ütles USA president Barack Obama. “Aga need on ka täpselt sihitud, et neil oleks võimalikult suur mõju ­Venemaale ja võimalikult väike mõju Ameerika või meie liitlaste ettevõtetele.”

Brasiilias arenevate riikide tippkohtumisel viibinud Venemaa president Vladimir Putin väljendas kahetsust, et “Venemaa partnerid” sellise tee valisid. Ta hoiatas, et eelkõige kahjustab USA sanktsioonidega oma firmade ja kodanike huve. “Reeglina on sanktsioonirežiimil bumerangiefekt,” ütles Putin, märkides, et Venemaa ja USA suhted tüürivad tupikusse.

Venemaa peaministri Dmitri Medvedevi sõnul võivad suhted lääneriikidega sanktsioonide mõjul halveneda külma sõja aja aegse vastasseisu tasemele ning motiveerida Venemaad kaitsekulutusi suurendama. Venemaa valitsust ega avalikkust need Ukraina suhtes meelt muutma ei sunni. “Venemaa ühiskond koondub veelgi tugevamalt nende riikide ja inimeste vastu, kes püüavad meie riiki ohjes hoida,” ütles Medvedev Reutersi vahendusel.

Venemaa börs oli eile languses ja rubla nõrgenes. Venemaa VTB panga juht Andrei Kostin hoiatas, et sanktsioonid võivad Venemaa paigal tammuva majanduse langusesse viia, lammutada finantssüsteemi ja peatada globaliseerumise.  “Need mõjutavad sadade tuhandete, miljonite inimeste ja äriklientide huve,” ütles ta riiklikule telekanalile Rossija 24. Venemaa majandus on praegu nõrgimas seisus 2009. aasta majanduslangusest.

Kaitsetööstus löögi all. USA kehtestas sanktsioonid ka rea Venemaa kaitsetööstuse firmade vastu, mille seas oli relvatootja Kalašnikov. Viimane jääb nüüd kõrvale maailma suurimast käsitulirelvade turust. Need sanktsioonid sarnanevad Bank Rossija vastu juba varem kehtestatud sanktsioonidega, mis keelavad USA ettevõtetel ja eraisikutel nimekirja kantud firmadega äri ajada.

Euroopa Liidu sanktsioonid olid tagasihoidlikumad, väljendades kompromissi 20 riigi vahel. Lisati aga võimalus sanktsioonidega karistada ka Venemaa praeguse juhtkonna toetajaid, kes ei ole otseselt seotud annekteerimise või sõjategevusega. “See sunnib ehk ümber mõtlema,” märkis Taavi Rõivas.

Lisaks lõpetab Euroopa Investeerimispank Venemaal uute projektide rahastamise ning piiratakse ka EBRD investeeringuid. Seisatakse hulk ELi ja Venemaa koostööprogramme.

Analüütikud kahtlevad, kas karmimad sanktsioonid sunnivad Venemaa presidenti kurssi muutma. Putini nn sisering peab tugevat mõju Ukraina idaosa üle ehk sisuliselt vetoõigust Ukraina võimalike NATO-püüdluste üle selleks Venemaa jaoks eluliselt liiga tähtsaks.

“Putin on valmis välja kannatama väga tugeva majandusliku surve,” hindasid  Eurasia Groupi analüütikud eesotsas Aleksander Klimentiga. “Üsna realistlik on arvata, et sügisel jõustuvad veelgi tugevamad, nn kolmanda järgu sanktsioonid,” vahendas agentuur Bloomberg

Täiendavate sanktsioonide oht pole Venemaad taganema pannud, möönis ka Pentagoni pressiesindaja, USA armee kolonel Steve Warren. “Venemaa vägede kohalolek Ukraina piiril on ähvardav. See on viimastel nädalatel pidevalt kasvanud,” ütles ta. “Venemaa sõjajõud suudavad kindlasti operatsioone ellu viia mõlemal pool piiri.”