Bänditegemine sobiv hobi ettevõtlikule inimesele

Tallinna Lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov on teinud bändi nimega Pantokraator juba 33 aastat. “Alustasime 1981. aastal, kui olin vaid 16 aastat vana,” jutustab ta. Kaheksanda klassi poiste ansamblist kasvas välja tõsiseltvõetav bänd, mis nüüdseks on loonud ja lindistanud üle saja heliteose, toonud lavale kaks rokketendust ja võitnud festivalidel arvukalt muusikapreemiaid.

Ainult muusikast ära ei elaks. Sakkov tunnistab, et kui võimalus oleks, siis pühendukski ta ainult Pantokraatorile, kuid paraku ei saa Eesti oludes üksnes sellisest tegevusest end ära elatada. “Bänd pakub minu jaoks suurt loomingulist rõõmu, kui oleme näiteks mõne hea uue loo valmis saanud,” kinnitab ta, tõdedes sealjuures, et esinemised tekitavad temas natuke ärevust ja panevad pabistama, et kas kuulajatele ikka nende looming korda läheb.

Sakkov leiab, et bänd kui selline on ka ärilises mõttes huvitav asi ning kajastab nii mõneski mõttes tegelikku elu. “On olemas näiteks sellised koolitused, kus tuleb osalejatel bänd moodustada, pillid ära jagada jne. Seda siis filmitakse ja hiljem kommenteeritakse,” räägib ta. “Bänd ongi tegelikult lihtsam ja loogilisem meeskonna mudel, mis õpetab nii mõndagi, näiteks koostöö vallas.”

ASi Proekspert kliendihaldur Ragmar Saksing on osalenud Proeksperdi enda bändis 100% Pro ning lisaks mängib ta punkrokkbändis Raisk. Firmabändi tegemiseks vajaliku julguse andiski talle just varasem kogemus – selleks ajaks oli Raisk tegutsenud juba seitse aastat. “Loomeprotsess on väga äge asi,” kinnitab Saksing, “eriti kui teed päris oma lugusid, mitte ei kopeeri kedagi teist.”

Loovus lisab loovust. Ka Saksing kinnitab, et bändi puhul võib paralleele äriga tõmmata päris palju. “Toimub ju samuti meeskonnatöö ühise eesmärgi nimel,” tõdeb ta. Firmabänd kasvatab Saksingu sõnul tublisti ka ettevõttesisest ühtsustunnet.

Sama kinnitab firmabändi võistluse korraldaja Roland Tokko, et bänd aitab kaasa tiimitööle. “Kui üks lüli lonkab, on kogu bändis kaos, samas kui koostöö toimima saadakse, tunnevad ennast hästi mitte ainult bändiliikmed, vaid ka inimesed, kes neid kuulama satuvad,” ütleb ta. “See on hea paralleel ka ettevõtlusega, mis saab edukas olla ainult eduka meeskonnatööga, ning kui see õnnestub, on ka sinu kuulajad ehk sel puhul kliendid rahul.”

Lisaks räägib Tokko, et muusika tegemine on lihtsalt hea vaheldus argipäevale, tekitab äärmiselt hea enesetunde ja on hea pinnas edukatele uutele ideedele, samuti probleemidele lahenduse leidmiseks. “Napoleon Hill on öelnud, et loovuse arendamine ühes valdkonnas mõjutab sinu loovust ka teistes eluvaldkondades,” tsiteerib ta.

Kamraade vali oskuste, mitte sümpaatia järgi. Bändikaaslaste valikul tuleb tema sõnul olla hoolikas. “See ei ole Rootsi laud, valida ei saa nii, et ahah, see on tore poiss ja temaga tahaks koostööd teha,” põhjendab Saksing. “Lähtuda tuleb ikka peamiselt sellest, mis pilli keegi mängib ja millist muusikastiili soovib teha.”

Ka julgust on Saksingu sõnul väga vaja. “Meil on olnud Proeksperdi bändis isegi selliseid inimesi, kes olid küll Georg Otsa koolis muusikat õppinud, ent ometi kõhklesid uute lugude kirjutamise ja esitamise juures,” toob ta näite. “Seega peab bänditegijal olema kindlasti tublisti enesekindlust.”

1. Miks ansambel tegutsema hakkab? Leia vastused tähtsatele küsimustele: milline on su enda muusikaline tase ja samuti inimeste oma, kellega koos bändi teed?

Mis on eesmärk: kas lihtsalt lõbusalt aega veeta prooviruumis muusikat tehes või ikkagi jõuda esinemisteni. Kas tahad teha oma lugusid või cover’eid (mõlemaid?)? Mis stiili tahate teha ja milline oleks ideaalis bändi tuumikkooseis, kas ainult akustilised pillid või tavapärane bändi koosseis? Kas tahate ise oma teadmistega lood ära õppida või kaasata nõuandjana mõne professionaalse muusiku? Kui tihti tahate proovi teha?

2. Avalik lubadus sunnib lõpuni minema. Bänditegemisest huvitatul tasub leppida kokku mõni avalik esinemine (firmapidu, sünnipäeval ülesastumine, firmabändide võistlusel osalemine vmt) ning leida inimesed, kes on valmis selle hullu ideega kaasa tulema.

See annab ansamblile eesmärgi. Kui tullakse lihtsalt kokku suhtumisega, et “tinistame natuke ja vaatame, mis välja tuleb”, siis tekib seltskonnal peagi motivatsioonipuudus. Selle asemel tasub otsida kontserdid, kus esineda, siis juba võtta eesmärgiks stuudio, video tegemine jne.

3. Lase sõna levima. Bändi loomisel ei tasu kindlasti üle mõelda, muidu saab entusiasm otsa, pigem tuleb kusagilt pihta hakata. Kui on huvi bändiga alustada, siis tasub sellest oma sõprade ja töökaaslastega rääkida ning liikmed kokku saada. Kui oled seotud suurema töötajaskonnaga ettevõttega ja plaan ettevõtte inimestega ühine koosseis tekitada, siis kindlasti rääki sellest personalitöötajaga, kes seda infot ka teistele töötajatele hea meelega levitab.

4. Muusika paneb argipäeva unustama. Leia kaaslased. Räägi sõprade või töökaaslastega, otsi inimesi, kes oskavad hästi oma instrumenti kasutada ja on nõus kohe peale hakkama.

Kaaslaste valik ühe hobibändi kokkupanekuks ei ole niivõrd kriitiline, kui see on professionaalse bändi puhul, kus veedetakse väga suur hulk aega koos.

Firmabändide puhul on tihti näha, et asja tehakse ikkagi emotsioonist ja heast tundest, mida muusika tegemine tekitab, ning selle käigus unustatakse ära ka see, kui hästi sa tavaolukorras teiste bändis olevate inimestega kokku sobid.

Seega pigem soovitaks esialgu leida need inimesed, kes vähegi juba oskavad oma instrumenti kasutada, ja pihta hakata. Sellist tüüpi bändide puhul tuleb liikmete vahetusi ikka ette, sest vahetatakse töökohti ning enam ei pruugi kokkusaamisajad ja -kohad sobida.

5. Tehnika saab koos ruumiga laenata. Tehnikat pole tingimata kohe tarvis – rentida saab prooviruume, kus kõik vajalik on olemas. Vaid pillimeestel peavad instrumendid endal olemas olema. Tähtsaim on mänguoskus ning võimalus regulaarselt harjutada.

Näiteks on kesklinnas BändHouse’i prooviruum, kuhu saad veebis endale aja broneerida ja koodiga 24/7 sisse. Valida saab nelja erineva prooviruumi vahel, kus olemas kõik vajalik tehnika – alustades üld- ja pillivõimendusest ja trummidest kuni juhtmeteni ja heli salvestamise võimalusteni välja.

Seega saavad nii laulja kui ka trummar tulla sisuliselt käed taskus kohale ja ilma aega kulutamata proovi tegemist alustada. Ainult pillimehed peavad hoolitsema, et neil oma või laenutatud pill kaasas oleks.

6. Harjutamine teeb meistriks. Kindlasti tasub kindlad iganädalased prooviajad paika panna.

Kui oled suhteliselt algaja, siis ideaalis peaksid arvestama ka proovidevälise individuaalse või koos õpetajaga harjutamise ja lugude õppimisega.

Allikas: Roland Tokko, Ragmar Saksing

ettevõtte ja organisatsiooni ansamblid on viimasel kolmel aastal kaasa löönud firmabändi võistlusel. Kas konkurss ka sel aastal toimub, hetkel veel ei tea. Mullu võitis mõõduvõtu Merko ansambel.

 

Autor: Ketlin Rauk, kaasautor