Majandussõjast lõikab kasu Brasiilia

Brasiilia on hetkel suurim kana- ja veiseliha eksportija maailmas. Juba praegu impordib Venemaa suure osa lihast just Brasiiliast. Lõuna-Ameerika suurima riigi lihaeksportijatele tõotab Venemaa poolt lääneriikidele kehtestatud toidu sisseveokeeld kasu tuua ning investorid ostsid pärast Venemaa samme toidueksportijate nagu Minerva ja Brasil Foods aktsiaid.

"Sisetarbiminie ületab Venemaal tootmise paljude keelustatud toiduainete puhul, seega ei suuda venelased defitsiiti siseriikliku tootmisega katta," ütles investeerimispanga Schroders arenevate turgude strateeg Craig Botham väljaandele Forbes. See sunnib Venemaad otsima alternatiive.

Venemaa majandusminister Nikolai Fjodorov ütles neljapäeval, et riik pöördub just Brasiilia ja Uus-Meremaa poole, et oma toidunõudlust rahuldada. Tõsi, Venemaa otsus keeld kehtestada oli järsk ja ootamatu ning Brasiilia ettevõtted pole olukorraks valmistunud ega suuda hetkel piisavalt toota, et Venemaa nõudlust rahuldada.

Samas annab sanktsioonide periood Brasiilia toiduainetööstusele võimaluse haugata suur osa Venemaa turust rivaalide käest ära. See omakorda vähendaks tulevikus Euroopa toiduainetööstuse tulusid Venemaal. Brasiilia suurimat veiselihaeksportijate hulka kuuluvad näiteks BRF, Minerva ja JBS. Juulikuu algusest on Brasiilia suurim aktsiaindeks Bovsepa tõusnud 4,52 protsenti. Analüütikute sõnul võib tõus kiireneda kui Brasiilia toiduainetööstus eksporti ning tulusid suurendab.

Kõige rohkem on majandussõjas kaotanud viimastel nädalatel aga Venemaa börs ise. Juuli algusest on Venemaa börsiindeks Micex langenud 7,64 protsenti. Veel juunikuus oli venelaste börsi tootlus üks kõrgemaid maailmas. 24. juunil saavutatud tipptasemest on MICEX langenud aga ligi 10 protsenti.

Sanktsioonide eskaleerumisel oleks veelgi hullemad tagajärjed. Investorite suurimaks mureks on küsimus, kas sanktsioonide kehtestamine jõuab embargodeni nafta- ja gaasimüügis. Sellisel juhul saaks tugevalt kannatada Euroopa, kus hinnad tõuseks taevasse ning Venemaa, kelle suurim tuluallikas kukuks kokku. "Kumbki pool ei saa lasta asjadel nii kaugele minna, samas on poliitikud tõestanud, et alati ei tehta majanduslikult ratsionaalseid otsuseid. Putini viimane samm iseloomustas seda tõdemust," ütlesid Schrodersi ökonomistid, viidates toiduainete impordi keelule.

Saksa aktsiatele on sanktsioonid halvasti mõjunud. Saksamaa on Venemaa üks suurimaid kaubanduspartnereid ning sealsed juhtivad börsifirmad sõltuvad suuresti venelaste energiast. Saksamaa aktsiaindeks DAX on juulikuu algusest langenud juba 7,78 protsenti ning on 20. juuni kõrgpunktist ligi 9 protsenti madalamal. Olukorras on süüdi ka oodatust halvemad majandustulemused.

Sakslaste majanduskasv on aeglustumas ning tulemused olid teises kvartalis kehvad. Näiteks langesid tööstustoodangu tellimused 3,2 protsenti, mis on sakslaste jaoks suurim langus kolme aasta jooksul. Investorid kardavad Saksa börside edasist langust, sest Euroopa ei suuda Venemaaga tõenäoliselt kokkuleppele jõuda ning märke majandustulemuste paranemisest ei ole.

Prantsusmaa majanduse taastumine on teistest euroala riikidest viimasel kolmel kvartalil maha jäämas ning kohalik aktsiaindeks CAC 40 on juulikuu algusest langenud 6,31 protsenti. Prantsusmaa suurfirmade juhid süüdistavad olukorras valitsuse järjepidamatu poliitika viljelemist, mis tekitab investorite seas ebakindlust. Samuti on sanktsioonid mõjutanud ka prantslaste majandust.

Riigi president Francois Hollande tõstis pärast võimuletulekut makse ning suurendas valitsuse kulutusi. Nüüd tahab prantslaste president aga makse langetada, et soodustada ettevõtlust ning töökohtade loomist. See on tekitanud ka parteisiseselt tugevat opositsiooni ning valitsuse populaarsus on alla käimas.

"Prantsusmaa majanduskasv on olnud pettumus ja valitsuse tegevus pole konkreetne," ütles Londoni investeerimisfirma RMG Wealth Management investeeringute juht Stewart Richardson Bloombergile. Richardsoni sõnul ei tehta piisavalt reforme ning valitsuse populaarsus on vähenenud, mis paneb investoreid Prantsusmaa osas muretsema. Olukorda peegeldavad tema sõnul hästi ka aktsiaturud. Hollande loodab maksude langetamisega oma presidendikohast kinni hoida ning valitsuse populaarsust suurendada.

Paremini läheb aga Suurbritannial, kelle majanduse taastumine on varjutamas sanktsioonide mõju. Brittide majandus on nüüd suurem kui enne finantskriisi algust ning riigi suurim aktsiaindeks FTSE 100 on langenud juulikuu algusest tagasihoidlikud 2,83 protsenti. Eelmise nädala kolmapäeval teatas Euroopa keskpank pärast intressinõupidamist, et jätab oma poliitika vaatamata pingetele Euroopas muutmata. Samas tõdes keskpanga juht Mario Draghi, et aeglasema majanduskasvu riskid on Euroopas selgelt kasvanud. "Raske on määratleda, mis valikud on tulevikus, eriti kui konflikt ägeneb."

Samas on keskpangas üksmeel, et olukorra halvenedes on Euroopa Keskpank valmis käiku laskma veel täiendavaid tugimeetmeid, mis esialgu veel reservis on. Intressimäärade tõusu euroalas niipea oodata ei ole, sõltumata sellest, mida teevad USA või Suurbritannia keskpangad.

Mõnevõrra paremini läheb Aasias, kus Hiina suurim aktsiaindeks Shanghai Composite on juulikuu algusest tõusnud 9,96 protsenti. Peamisteks tõusu põhjusteks olid spekulatsioonid rahapoliitika lõdvendamisest, valitsuse kulutuste suurenemine ning töötleva tööstuse kasv. Selleaastane majanduse jahenemine Hiinas sundis peaminister Li Keqiangi võtma kasutusele stimuleerimismeetodid, millega suurendati raudtee kulutusi, vähendati võlausaldajate reservinõudeid ning alandati makse.

Tänu sellele kiirenes teises kvartalis ka majanduskasv, jõudes 7,5 protsendini, mis vastab Keqiangi seatud 2014. aasta eesmärgile. Hong Kongi aktsiaindeks Hang Seng on tõusnud juulikuu algusest 4,66 protsenti.

Autor: Harry Tuul, Mait Kraun