Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ranged nõuded hõrendavad turgu

15. august 2014, 00:00

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on alates 2008. aastast üha enam karmistanud riigihangete tingimusi, millega on osal ettevõtetel raske sammu pidada. Ettevõtjate sõnul suretab RMK väikeettevõtlust välja, RMK hinnangul on aga tegu paratamatusega.

Möödunud kevadel võttis Võhma kandi mees Eduard Krillo, Hindriku Talu FIEna metsaraie teenuse pakkuja vastu otsuse, et lõpetab RMKga koostöö. 15 aastat kogemust selja taga, ei suutnud ta enam üha rangemate tingimustega hangetel konkureerida. Krillole tekitas enim raskusi langetustraktorite ehk harvesteride vanus, mida hakati hindama aastate, mitte töötundide järgi – kui masin on viis aastat vana, aga töötunde teinud kahe aasta jagu, siis sellega RMK hangetele asja ei ole. “RMK tahab enda elu võimalikult lihtsaks ja väikeettevõtjatele raskeks teha,” sõnas Krillo.

RMK on ülekaalukalt turu suurim töödetellija, näiteks mullu maksis keskus puiduvarumistööde eest 37 miljonit eurot. Hanketingimused on aga samm-sammult karmimaks läinud 2008. aastast. Suurima muutuse on masina vanusepiirangute kõrval teinud raiemahu nõue, mis on varasemast keskmiselt 3500 tihumeetrit kuus kasvanud 5000 tihumeetrini. RMK metsamajanduse osakonna juhi Rainer Laigu sõnul suureneb raiemahu nõue ka edaspidi. Mida suuremat kuumahtu nõutakse, seda väiksemaks läheb ka harvesteride lubatud vanus. Lisaks peab masinatel peal olema kaasaegne ja pidevalt uuenev nutitehnoloogia.

RMK hangetel võidetud lepingud kestavad reeglina viis aastat. Seega ei jäägi ettevõttel, kes hankeid ei võida, üle muud, kui suunata tähelepanu erametsa poole. Erametsas tegutsemisel on aga omad probleemid – tööotsad on tihtipeale lühemad, langetuspiirkonnad ei asu ühes kohas, tööots võib paikneda kodukandist kaugel, ja kunagi pole garantiid, et töötasud õigel ajal või üleüldse kätte saab. Seega kui Krillo enam möödunud kevadel riigihankel konkurentsis ei püsinud, tuli kogu ettevõtte senine tegevus ümber kujundada. Selleks pidi ta langetustraktori maha müüma. “Enam-vähem tuleb ots-otsaga kokku, midagi head küll hetkel pole,” ütles  ta, lisades, et peamiselt teenib ta nüüd elatist küttepuude tegemisega.

Tingimused toovad lisakulu. RMK-le töid tegev Valgamaa ettevõtte Tarmo Logging OÜ omanik Tarmo Ellamik märkis, et karmid tingimused on eelkõige just lageraie hangetel. Tema sõnul pole ranged tingimused kohati täielikult põhjendatud. Näiteks tekitab tema sõnul küsimusi pangagarantii nõue. Selle järgi peab ettevõte hanke võitmisel saama pangast garantiikirja – pank hindab ettevõtte finantstugevust ning otsustab, kas annab talle nõutava garantii või mitte. RMK andmetel on garantiinõuded tavaliselt 10 000–20 000 ­eurot. ­Garantii on ettevõttele justkui laenuks ja RMK-le kindlustundeks, et kui töövõtja lepingut täita ei suuda, ei pea RMK sellega seonduvaid kahjusid ja kulutusi oma taskust kinni maksma.

Olgugi et ettevõtted, kes hankeid ei võida, ei pea pankadelt garantiikirja saama, teeb see Ellamiku sõnul asjaajamise nii tüütumaks kui ka kulukamaks. Aktiva Metsa omanik Aivar Luik märkis, et garantiikirja saamine on reeglina ettevõttele ülearune kulu, sest pärast reegli kehtestamist 2009. aastal pole RMK garantiid kasutama pidanud.

Ent garantiisnõudel on ka üks eelis. Nimelt on Ellamiku sõnul need, kes suudavad garantii pangast saada, paremas olukorras ainuüksi sellepärast, et konkureerivaid ettevõtjaid on vähem.

Seitse aastat RMKga koostööd teinud Ellamiku sõnul on uutel ettevõtetel praeguste hanketingimustega oluliselt keerulisem turule tulla kui varem. Aastased raiemahu nõuded  on kasvanud samm-sammult nii suureks, et Ellamiku sõnul jäävad need osadele ettevõtetele ületamatuks. Kui hankeid ei võida, jääb ka nõutud raiemahtude täitmine raskemaks ülesandeks.

RMK: turu loomulik käik. RMK metsamajanduse osakonna juhi Rainer Laigu sõnul on ettevõtjate mure arusaadav. “Muidugi on kahju, kui 14 aastat hea töövõtja olnud ettevõte on RMKst loobunud või sunnitud loobuma, aga me peame hankeid tegema ja alati on keegi, kes jääb tööst ilma,” rääkis ta. Ettevõtjate väide, et RMK eelistab väiksematele ettevõtetele suuremaid, ei vasta Laigu sõnul tõele. Nimelt kui võtta aluseks Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni  (EVEA) tõlgenduse väikeettevõtetest, siis liigituvad nende alla kõik ettevõtted, kus on vähem kui 50 töötajat. Laigu sõnul Eestis rohkemate töötajatega puiduvarumisettevõtteid naljalt ei leiagi. Kui aga võtta aluseks masinapargi suuruse – väikeettevõtetele kuuluvat 1–2 harvesteri ja suurematele vähemalt 3–4 – on RMK töövõtjate seast 75% väikeettevõtted.

Laigu märkis, et praeguseks 800-lt 1100 tihumeetrini kuus kasvanud harvendusraie mahu nõue kasvab tõenäoliselt ka edaspidi. Lageraies on maht kasvanud 1000 tihumeetri võrra kuus ning needki võiksid kasvada. Laigu tõi näite, et RMK-l endal on langetusmasinaid, mis raiuvad koguni 7000 tihumeetrit kuus. “Kui teha aastas kümme kuud rohkem tihumeetreid kuus, jäävad ka püsikulud väiksemaks,” selgitas Laigu. Kulutusi aitab madalamal hoida see, et RMKs tehakse reeglina suuremahulisi raieid ühes piirkonnas. Nii saavat ainuüksi masinate treileriveo pealt kokku hoida.

RMK elu lihtsamaks. Et harvesterid ei tohi lageraies olla vanemad kui viis aastat, on Laigu sõnul kehtestaud seepärast, et uuemate masinatega on töö tegemine tõhusam ja muretum. Ta möönis, et siiski, et nii on ka RMK-l mugavam, sest ta ei suudaks iga masina töövõimekust eraldi hinnata.

Laigu selgitusel on garantiinõue vajalik kahel põhjusel. Nimelt pole RMK-l õigust ettevõtteid põhjalikult finantsiliselt uurida. Garantii küsimisel teeb selle töö ära pank, kes hindab ettevõtte jätkusuutlikkust ja tugevust, vastasel korral tagatist välja ei anta. Teiseks annab garantii kindlustunde, et lepingu mitte täitmisel ei jää RMK kahjumisse, vaid saab garantiiraha eest uue töövõtja palgata. Laigu lisas, et mõistagi küsivad ka pangad osutatud teenuse eest ettevõtjatelt raha, ent lisakulutusi see ettevõtjatele sellegi poolest ei too – kulutused lisatakse hinnale, mille RMK hiljem kinni maksab.

Laigu märkis, et karmimaks muutunud hanketingimused on muutnud RMK ja nende partnerite koostöö ja töökorralduse mugavamaks ja tõhusamaks. Tootlikkus on parem, partneritele pakutakse tööd pikaks ajaks ja suures mahus. Kui masin on uus ja suudab rohkem tööd teha, siis püsikulud ettevõtjale väiksemad. Kui ettevõttel kulud väiksemad, suudab ta RMK-le pakkuda teenust odavamalt. Lisaks on RMK-l kindlus, et raielangid on raiutud õigeaegselt ja kvaliteetselt ning puit jõuab klientidele määratud ajal. “Peaks olema win-win olukord mõlemale. Meie oleme küll õnnelikud praegu, loodetavasti meie töövõtjad ka,” ütles ta.

  • Riigihanked moonutavad turgu

Peale metsatööstuse mõjutavad riigihanked ulatuslikult ka teisi valdkondi.  Ainuüksi politsei- ja piirivalveametil (PPA) on riigihangete kaudu umbes 2500 aktiivset koostöölepingut erinevate kaupade ostmiseks või teenuste tellimiseks. Suuremahulisimaid hankeid tehakse sõiduautode rentimiseks. Vahel isegi sadade sõiduautode soetamiseks korraldatavatel hangetel on autoturule suur osakaal.

Wiru Auto tegevjuhi Rainer Lille sõnul  pingutavad kõik ­automüüjad, et saada endale RMK, Eesti Posti, PPA ja muude riigiga seotud asutuste hanked. “Kui ühe automüüja müük on kuus keskmiselt sada autot ja tänu riigihankele kasvab see veel sama palju, on tulemus ju vägagi märkimisväärne,” rääkis ta.

Lille sõnul on Wiru Auto väiksem ettevõte, kes osaleb viimasel ajal riigihangetes harva. Peamiseks põhjuseks, et enamik hangetel otsitakse liisinguautot, mitte autot ennast. Neis peab aga osalema koos finantseerijaga, mis teeb hangetel osalemise keerulisemaks.

“See on topelt töö – esmalt tee ennast liisingufirmale atraktiivseks ja seejärel pakkujale,” ütles Lille. Tema sõnul on sellises riigihankesüsteemis kergem löögile saada suurematel ettevõtetel – lisaks parematele võimalustele hinnaga mängida on neil tööl ka piisavalt personali, et aeganõudvatel hangetel osaleda.

2011. aastal  võitis Wiru Auto ja Autospirit Tartu OÜ ühispakkumus RMK autohanke 40-le maasturile. Wiru Autole tähendas ühe hankega müüdud 23 maasturit suurt mõju, sest tänu sellele suudeti langusaastal säilitada eelneva aastaga sama tase.

PPA peadirektori asetäitja varade alal Tauno Tuisk selgitas, et PPA sõidukipargis on kokku umbes 1100 masinat, mille keskmine vanus on 8 aastat. “Aritmeetiliselt tähendab see, et me vahetame igal aastal keskmiselt välja 138 sõidukit. Samas võib see aga olla erinev,” märkis ta. “Eestis võetakse aastas arvele umbes 20000 uut mootorsõidukit ja PPA osakaal sellest on  0,7%.”

Ehitajad sõltuvad riigihangetest. Ehitusettevõtte Lemminkäinen Eesti ASi juht Sven Pertensi sõnul ei vea ehitussektor, eriti infra- ja teedeehitus, ilma riikliku töötellimuseta kuidagi välja – nendes sektorites ulatub riigihangete kaudu tehtavate tööde osakaal vähemalt 80%ni.

Kuna riigi tellimuste maht on oluliselt vähenenud, on ehitusettevõtete tihe rebimine riigihangetel terav. “Ei ole ka näha, et asi paraneks, ja ettevõtted on närvilised,” rääkis Pertens. Seetõttu on ka hindu märgatavalt alla lastud ja riigihangete pakkumised kõiguvad null-protsendilise kasumi lähedal. “Olukord on suhteliselt raske,” ütles ta.

Pertensi sõnul on viimasel ajal vähem märgata tööandja ­eelistust mõnele kindlale ehitusettevõttele. Küll aga tekib osas kvaliteedinõuetes küsimus, kas tegu on üldse täidetavate tingimustega. Tema arvates pole mõistagi õige, et iga ettevõte hankes kvalifitseeruks, kuid tööandjad peaksid põhjalikumalt läbi mõtlema, kas iga esitatud nõue on ka praktikas teostatav.

“On olnud juhuseid, kus hankes esitatud kvaliteedinõudeid pole varem isegi meie lähiriikides täitma pidanud,” ütles ta. Pertens lisas, et kuigi Eestis võidab reeglina hanke odavaim pakkumine, ei pruugi see alati ka majanduslikult kõige soodsam olla.

  • Madalad hinnad ajavad väikeettevõtted hauda

Samal ajal, kui RMK on igal aastal hanketingimusi karmimaks muutnud ning seelabi turgu harvendanud, kiusab puiduvarumise ettevõtteid ka tugev hinnasurve. Turul domineerivale RMK-le on hinnavõitlus küll soodne, kuid ettevõtjate sõnul on hinnad juba kahtlaselt madalad.

Riigimetsaga lõpparve teinud Eduard Krillo sõnul pole hangete võitmiseks enam muud võimalust, kui pakkuda üle mõistuse madalat hinda. Kuidas alla omahinna pakutavate hindadega ettevõte püsima saab jääda, on tema sõnul aga mõistetamatu. “Võta kalkulaator ja arvuta, kuidas tahad, sellise hinnaga ei saa hakkama,” ütles ta. Hindadega tulevat toime vaid ettevõtted, kes tegelevad peale metsalangetuse ka muu tööga. “Siis nad võivadki RMK töid enam-vähem nulliga teha,” ütles Krillo. Väiksematel ettevõtetel sellist võimalust aga pole.

Möödunud kevadel otsustas RMK hangetel osalemisest loobuda ka Aivar Luik, metsa ülestöötamise ja väljaveoga tegeleva ettevõtte Aktiva Metsa omanik. RMK oli 13 aastat Aktiva Metsa peatööandja, kuid konkurentide mõistetamatult odavad hinnapakkumised ei andnud ettevõttele enam võimalust riigimetsas jätkata. Aktiva Metsa omanik Aivar Luik märkis, et ega metsameestel pole RMKd väga milleski süüdistada – peamiselt valitakse ju koostööpartneriks just odavaima hinna pakkuja. Hinna, mõistagi, pakuvad metsamehed ise. “Keegi ei ole sundinud ettevõtjaid hinda alla pakkuma, kõik tahavad lihtsalt tööd saada. Konkurents, mis teha,” ütles Luik.

Puudulik riigihankesüsteem. Lääne-Virumaa metsamajanduse ettevõtte Raviltos OÜ ühe omaniku Urmas Valteri sõnul on konkurents puiduvarumise ettevõtete vahel läinud juba äärmiselt tobedaks. “Kui arvestada tehnika maksumust ja mis hindadega pakkumisi tehakse, siis ma arvan, et pooled ettevõtted võiksid turult ära kaduda, kui nad oma asju korrektselt teeksid,” märkis ta.

Valteri sõnul pole riigihangete süsteem jätkusuutlik – see, et hangetel võidab vaid kõige odavama hinna pakkuja ja muid kriteeriume arvesse ei võeta, mängib Valteri sõnul ühel hetkel riigile lihtsalt tagasi, kuna keegi ei võta riski soetada kallist uut tehnikat, kui puudub kindlus tuleviku suhtes. Ka kvalifitseeritud tööjõudu, kes sellise tehnikaga hakkama saab, on keeruline kinni hoida, kui ei teata, mis saab pärast järgmist hanget.

Selline olukord on juba käes näiteks Lätis, kus polevat enam järel palju suuremaid puiduvarumise ettevõtteid, kes suudaksid teha korralikku tööd uuema tehnikaga. Kuidas niivõrd madalate hindadega välja saab tulla, on Valteri sõnul müstika. Tema hinnagul mängitakse tõenäoliselt kuidagi maksudega ja tegeletakse muude tegevustega, et omadega välja tulla. “Keegi peab ju sellisel juhul petta saama, antud juhul on selleks pigem riik,” ütles Valter. Raviltos sõlmis 2012. aastal ­RMKga viie-aastase metsaülestöötamise lepingu. Seega suudab ettevõte kenasti konkureerida, ent Valter nentis, et viimasel hankel oli pakkujaid tunduvalt enam kui tööd ja võit tuli napilt.

RMK metsamajanduse osakonna juhataja Rainer Laigu ütles, et erinevalt erametsaomanikel pole riigiettevõttel võimalustki valida kallimate teenusepakkujate vahel. “Me peame võtma selle, kes on odavam. Selline on Eesti seadus,” ütles ta. Laigu sõnul leidub teiste seas ka ettevõtteid, kes on pärast riigimetsast lahkumist turule tagasi tulnud. Näiteks tegi Laigu sõnul odava pakkumise Langipuu OÜ, kes oli 3–4 aastat RMK hangetest eemal olnud.

“Ju siis ettevõte tunnetas, et on mõistlikum  teha veel madalama hinnaga tööd  RMKs, kui oodata ja otsida erametsas tööd,” rääkis Laigu. Tema sõnul on ettevõtted, kel on RMKga või erametsaomanikega sõlmitud pikaaegsed lepingud, palju paremas olukorras kui firmad, kes tegutsevad peamiselt lühiajalistest projektidest. “See on kõige raskem olukord, sest kunagi ei tea, mis tööd on ees,” ütles Laigu. Sellistel juhtudel on keeruline juba ainuüksi tööjõudu hoida. Laigu lisas, et erametsas teenib küll tihumeetri pealt rohkem kui RMKs, kuid selle eest ei pruugi olla nii palju tööd kui riigimetsas ja kunagi ei tea, kas ka raha kätte saadakse.

Kindlustunne kaalub hinna üle. RMK kui tellija mõju turule on väga suur. Näiteks mullu maksis RMK puiduvarumistööde eest ettevõtjatele 37 miljonit eurot. Riigimetsa naasnud Langipuu OÜ omanik Fredi Tarbe ütleski, et kui nad poleks RMK hankel teistest odavamat pakkumist teinud, oleks ettevõte pidanud uksed sulgema – erametsas on keeruline tööd leida ja tingimused on tunduvalt kehvemad kui riigimetsas. Tarbe jäi hinnasurve tõttu kahest järjestikusest RMK hankest välja. Kolmandal katsel läks ta kindla peale välja ja pakkus ise konkurentidest madalama hinna.

“Muidugi oli varem RMKs hind kõrgem ja elu parem. Siis ei pidanud kopikaid lugema, nüüd peab aga igat senti arvestama,” rääkis Tarbe.  Sellegipoolest on tema sõnul igal ettevõttel mõistlikum madalama hinnaga RMKle tööd teha – erinevalt eraomanikele pakuvad nad kindlat pikaajalist tööd ja töötasud saab alati kätte. Lisaks on töö alati ühes kohas. “Praegu on mul üks masin riigimetsas ja teine erametsas Saaremaal, sest mandril tööd lihtsalt ei ole,” ütles ta.

Koostöö maksuametiga. RMK metsamajanduse osakonna juhataja Rainer Laigu sõnul on alati oht, et madala hinna pakkujad võivad sahkerdada maksudega või toimetada poolenisti musta rahaga. Selle vältimiseks teeb RMK koostööd maksuametiga. Iga hanke võitnud ettevõtte andmed antakse maksuametile kontrollida. Siiani on maksuamet kinnitanud, et puiduvarumisettevõtetega muret pole, küll aga on probleem võsasaega tegelevate ettevõtetega. “Tegeleme nendega koos maksuametiga hoolega, loodetavasti saame varsti asjad klaariks,” märkis Laigu. Ta lisas, et rohkem kahtlust tekitaks olukord, kus näiteks 20 ettevõtjast pakub üks ettevõte teistest märgatavalt madalama hinna. Sellist olukorda aga tema sõnul pole.

Osas ettevõtjates hämmingut tekitavate madalate hindade taga on Laigu sõnul peamiselt kolm asjaolu: esiteks mõistagi seesama tihe konkurents, mis hirmust tööst ilmajäämise ees paneb vähesema rahaga leppima. Teiseks masinate suurem tootlikkus. Kolmandaks on ettevõtteid, kes on saanud investeeringuraha kusagilt mujalt – kas välismaal tööd tehes või teiste äritegevuste kasumist.

Laigu tunnistas, et puiduvarumisettevõtete tihe konkurents on RMK-le soodne, sest need, kes hangetel ei võida, pakuvad reeglina järgmine kord ise veel madalamat hinda, et teine kord taas ukse taha ei peaks jääma. Et aga konkurents viimasel ajal märgatavalt suurenenud oleks, Laigu hinnangul paika ei pea. “Olukord pole nagu Tartu juuratudengitel, kus on ühele kohale 5–6 kandidaati,” vihjas ta hoopis hõredamale turule.

  • Riigikontroll: olukord nõuab parandamist

Riigikontrolör Alar Karis ütles, et riigihangete üheks ülesandeks on tagada mõistlik konkurents. Seega oleks vaja väikestele ja keskmistele ettevõtetele riigihangetes osalemist lihtsustada. Ta selgitas, et riigihangetel on kanda oluline sotsiaalmajanduslik roll, mis tähendab, et ühiskonna ühise raha eest tehtavad hanked peaks andma kasu võimalikult paljudele, aidates kaasa stabiilsusele ja ühiskonna heaolule.

Karis märkis, et levinud arusaam, nagu tuleks hangetel ­eelistada odavaimat pakkumist,  ei vasta tõele. “Soodsaim pakkumine ei tähenda automaatselt kõige madalamat hinda,” ütles ta. Tema sõnul määratakse hind otsustavaks kriteeriumiks sageli mugavusest ja soovist vähendada vaidlustamise võimalusi, mis panevad kogu ettevõtmise venima.

“Kõige odavama tagaajamine maksab aga tihtipeale kätte,” ütles Karis. Näiteks kasutavad sageli ainult madalama hinna kriteeriumi omavalitsused, kes pole Karise sõnul tihtipeale hiljem ehitise kvaliteediga rahul.

Karis märkis, et tuleb põhjalikult üle vaadata, kas praegune riigihanke reeglistik täidab kõiki eesmärke, mis on Euroopa Komisjoni poolt määratud.

“Olemasolevaid reegleid tuleb lihtsustada ja muuta paindlikumaks,” ütles ta, lisades, et riigihanked peaksid senisest enam toetama muu poliitika elluviimist.

“Riigikontroll kavatseb oma pikaaegse riigihangete auditeerimise kogemuse põhjal probleemistikku analüüsida ja vaadata, kas me lähtume ikka tervest mõistusest ja paindlikest kokkulepetest või oleme ehitanud liiga jäiga raamistiku ehk oleme endale ise hullusärgi selga tõmmanud,” ütles Karis.

 

Tasub teada

  • Muret tekitavad hanketingimused

Raiemahu nõue on aastatega kasvanud harvendusraiel keskmiselt 800st 1100ni ja lageraidel 4000st 5000ni.
Langetustraktor ehk harvester ei tohi lageraies olla vanem kui viis aastat. Kui raiemahtu nõutakse näiteks 7000 tihumeetrit kuus, on masina lubatud vanus 3 aastat. Harvendusraides on masina lubatud  vanuseks seitse aastat.
Harvesterid peavad olema varustatud rahvusvahelistele standarditele vastava tarkvaraga.
Hanke võitja peab pangalt taotlema garantii, mis on tavaliselt harvendusraides 10 000 ja lageraides 20 000 eurot ühe harvester-forvarder keti kohta.
Garantiikiri peab olemas olema hiljemalt kaks nädalat enne lepingus näidatud teenuste alustamise tähtaega. Garantiikirja puudumise korral on RMKl õigus leping tühistada.
RMKl on õigus masinaid kontrollida kaks nädalat enne tööde alustamist. Kui masinad ei vasta nõuetele, on RMK-l õigus leping tühistada.

Allikas: RMK

 

Kommentaar

  • RMK ranged nõuded on majandusele hea

Keit Pentus-Rosimannus, keskkonnaminister
Kui riigimetsa majandamisele esitatavate nõuete rangemaks muutumine ei ole konkurentsi vähendanud, vaid hoopis suurendanud, on see hea ka majandusele.
Riigihangete seaduse mõte ei ole ainult väikseima hinna saamine, vaid pakkumisi tuleb hinnata võttes arvesse ka muid näitajaid, nagu töö tegemise kvaliteeti ja garantiid.
Ettevõtluses toimub ikka liikumine, ning tasub meeles pidada, et riigimets moodustab ainult umbes kolmandiku kogu metsamajandamistööde mahust Eestis.
RMK eesmärk on suurendada nii enda kui ka töövõtjate tootlikkust, et riigimets oleks targalt ja efektiivselt majandatud.
RMK ülesanne on ka teistele metsaomanikele eeskujuks olla ning metsa majandamisele seatavat latti kõrgemale tõsta – see on kogu ühiskonna huvides.

  • Hankevõitjate kontrollimine vähendab ebaausat konkurentsi

Airi Lepassar, maksuameti kontrolliosakonna talitusejuhataja
Maksuametil on alates 2012. aasta lõpust RMKga kokkulepe, et nad saadavad meile hankevõitjate kohta teavet. Jälgime nende hankijate maksukäitumist ja vajadusel alustame kontrolle probleemsetena tunduvates ettevõtetes. Sel aastal oleme  maksumenetluse teinud 13 RMK tehingupartnerile. Kontrollide tulemusel vormistati tööle ning tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonil kajastuvad 9 uut isikut. Seitsme ettevõtte puhul ei ole olnud võimalik tuvastada, kes tegelikult töid tegid ja neist kuuega on  RMK meie andmetel alltöövõtud peatanud. Seega on ebaausa konkurentsi ja musta tööjõu vähenemine reaalseks tulemuseks. Peale selle on meil kavas RMK hangetega seotud allhankijaid kontrollida ka töötamise registri rakendumisel.
Eesmärk on tõrjuda ebaausaid võtteid kasutavad ettevõtted riigihangetelt. Maksuamet teeb samasugust koostööd ka Riigi Kinnisvara ASiga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. August 2014, 18:35
Otsi:

Ava täpsem otsing