Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

USA presidendi 11 tundi Eestis

04. september 2014, 00:00

Meie noorukesel peaministril oli eile tema karjääri kindlasti üks olulisemaid päevi – ta võõrustas Stenbocki majas maailma kõige mõjuvõimsamat meest, Ameerika Ühendriikide presidenti.

Eile varahommikul kell 6.20 Tallinna lennujaamas maandunud USA president Barack Obama jõudis Stenbocki alles pärastlõunal, kui oli eelnevalt veetnud aega USA saatkonnas, president Toomas Hendrik Ilvesega Kadriorus ja Eesti Panga majas.

Ajakirjanikud lasti küllaltki leebest turvakontrollist Nevski katedraali kõrval läbi juba keskpäeval. Sellele järgnes 75 minutit ootamist, mille jooksul selgitati ja juhendati, kus, millal ja mismoodi tuleb liikuda. Valitsuse kommunikatsioonibüroo konsultant Maret Koplus selgitas korduvalt ja tungivalt, et kõike tuleb teha väga kiiresti.

Obama korteež saabus 13.15, ja nagu kombeks, sisenes Stenbocki maja õuele järjest kaks identset autot, millest teises oli härra president isiklikult. Taavi Rõivas ootas Obamat trepil ja kuigi pealtvaatajaid oli vähe (killuke kohalikku ja lähiriikide meediat ning sama suur killuke USA ajakirjanikke), keerati end pärast käesurumist põgusalt ka kaamerate poole. Nägudest oli näha, kes on riigi­juhi ametis kauem olnud.

3 minutit istungite saalis. Avalikkusele kohtumisest palju aimu ei antud. Kui asjaosalised olid Stenbocki istungite saalis istet võtnud, lasti ajakirjanikud 2–3 minutiks nende juurde. Sel ajal rääkis Rõivas Obamale, kuidas Eesti kindlasti jätkab sellega, et kulutab kaitsele vähemalt 2% SKPst ning toetab USA ja teiste liitlasvägede viibimist Eestis.

Peaminister avaldas ka tänu selle eest, et USA on olnud pikaaegne liitlane ning Eestit toetanud. “Vahel võetakse seda iseenesestmõistetavalt, et Eestist on saanud edukas riik, kus on palju innovatsiooni, palju idufirmasid, palju kiiresti arenevaid ettevõtteid. See on osalt tänu teile ja USA toele,” kõneles Rõivas.

Rohkem ajakirjanikud vestlusest osa ei saanud, kuid hiljem teatas valitsuse kommunikatsiooni­büroo, et Obama edastas Stenbockis sama sõnumit, mis oma teisteski sõnavõttudes – USA on pühendunud NATO liitlaste kaitsele ja tunnustab eestlaste tõsist suhtumist riigikaitsesse ja rahvusvahelisse julgeolekusse.

Sel ajal kui riigipead kohtumist lõpetasid, ­ootasid nii turistid kui ka kohalikud kannatlikult Nevski katedraali lähistel, kus oli liikumine juba piiratud, millal taastub tavapärane olukord. Eks oli neidki, kes lootsid presidenti näha.

Lähedalasuvas kohvikus ei suutnud ühed väliskülastajad ära imestada, et USA president Obama on Eestis, kui uurisid kohvikutöötajalt, miks on Toompeal selline eriolukord. Isegi riigikogu liige Rait Maruste ei pääsenud Nevski katedraali Kaarli puiestee poolsest küljest mööda.

Karm turvakontroll. Obama liikus edasi Kadri­oru kunstimuuseumisse kohtuma Balti riikide presidentidega. Samal ajal aina pikenes Solarise keskuse juures olev inimsaba, kus Obama kõnet kuulama minejad ootasid läbipääsu turvakontrollist. Tõepoolest – ameeriklased tegid oma kontrolli väga põhjalikult. Sain seda tunda lennujaama jõudes, kui enne pääslasse minekut pidin sisse lülitama nii kotis olnud sülearvuti kui ka nutitelefoni, sest oli vaja kontrollida, kas “need töötavad nagu peab”. Pärast seda kui mu kott kättpidi läbi sobrati, lasti selle kallale ka pommikoer.

Pääslasse sisenedes seisid seal kohalikud G4Si töötajad, kes vaatasid pealt, kuidas ameeriklased veel teisegi kontrolli tegid. Küsimuse peale, kas neil ei lastagi tööd teha, vastas üks G4Si vormis meesterahvas: “Nende president, nende tsirkus.” Teine kontroll käis taas kättpidi kotis, vaatas uuesti üle elektroonika ja lasi ka kotis olnud veepudelist omanikul lonksu võtta, et veenduda vedeliku ohutuses.

Pääslast väljudes sattusin korraks segadusse, mida märkas lähedalseisev ameeriklane, kes suunas mu lennuvälja bussile. Transfeeriga sõitsime angaarini, kus olid vaatamiseks ja hilisemaks katsumiseks välja pandud kolm ameeriklaste sõja­kopterit. Angaari sein oli kaunistatud rohemustrilise riidega, kõige peal USA ja Eesti lipud. Kell 15.10 olid ajakirjanikud platsis ja ootel. Presidendi ja peaministri saabumiseni oli veel ligikaudu kaks tundi.

Selle kahe tunni jooksul jõudsid kohale USA ja Eesti kaitseväelased, keda Obama ja Rõivas tervitama pidid. Sõdurid korraldati istuma nii, et kummastki kaitseväest ei istuks järjest kõrvuti rohkem kui neli inimest. Lisaks harjutati paar korda läbi, kuidas tuleb käituda, kui president saabub. Ülem hõikas: “The president of the United States of America – Barack Obama!” mispeale kargasid sõdurid püsti nagu üks mees ja hakkasid ennastunustavalt aplodeerima. Mitmekordne harjutamine viis selleni, et kui Rõivas ja Obama lõpuks saabusid, arvasin, et tegu on järjekordse prooviplaksutamisega.

Obama meenutas vabadussõda. Äsja Nordea kontserdimajas pika ja emotsionaalse kõne lõpetanud Obama oli lennujaama angaaris napisõnaline. Nagu enne teda kõnelenud Rõivas, tänas ta mõlema riigi kaitseväelasi nende panuse eest ning meenutas ka kahe riigi sõdurite võitlemist õlg õla kõrval nii Iraagis kui ka Afganistanis. “Ligikaudu sada aastat tagasi võitlesid eestlased iseseisvuse eest ja otsisid abi. Ameeriklased tulid appi. Osa neist kaotas elu Eesti vabaduse eest,” meenutas Obama vabadussõda. Ta lisas, et NATO liitlastena on kaks riiki taas kõrvuti seismas.

Kõne lõppedes siirdus Obama sõdurite juurde ning koos Rõivasega tänasid nad kättpidi kõiki esireas istunud kaitseväelasi. Osa, kes palusid võimalust presidendiga pilti teha, said selle võimaluse ja seda saatis iga kord tormiline aplaus.

Pärast kätlemist lahkusid riigipead angaarist. Mis sai edasi, jäi meile seal varjatuks, sest enne Obama lahkumist angaaris olijaid minna ei lastud. Kuuldavasti läks USA president ikkagi lennukile ja suundus NATO tippkohtumisele Walesi, kaasas president Ilveselt saadud salapärane paber. Ühendriikide lennuk tõusis õhku peaaegu täpselt 11 tundi hiljem, kella 17.20 ajal.

  • Obama: teie lipud jäävad alati meie lipu kõrvale lehvima

Eile Eestit väisanud USA president Barack Obama teatas Balti riikide presidentidega nõupidamise järel, et kolme Balti riigi lipud jäävad alati USA lipu kõrval lehvima.

“Balti riigid on meie kõige usaldusväärsemad liitlased ­NATOs ning saavad USA peale alati loota. 50 aastat tagasi ei tunnustanud USA Balti riikides toimuvat, teie lipud lehvisid uhkusega meie oma kõrval ja need jäävad ka alatiseks nii lehvima,” lausus Obama.

Väed ka Lätis. Läti president Andris Berzinš avaldas lootust, et eelmisel aastal alanud Valge Maja kohtumised võiksid jätkuda ka tulevikus.

Ta märkis, et sooviks näha USA vägesid ka Lätis. “USA toetus Euroopa Liidule ja meie piirkonnale on äärmiselt oluline,” ütles ta.

Ukraina võitleb ka teiste eest. Leedu president Dalia Gry­baus­kaite märkis, et Ukraina on sõja esirindel ning võitleb ka kõigi teiste eest, kes võivad sarnasesse olukorda sattuda.

“See ei ole ainult rünnak ­Ukraina vastu, see on rünnak rahu vastu ja kogu Euroopa vastu ning on oluline toetada Ukraina suveräänsust.”

Grybauskaite lisas, et loomulikult tuleb mõelda, kuidas tagada turvalisus Balti regioonis ning et ta hindab USA ja NATO panust turvalisuse tagamisel, tuginedes artiklile 5.

“Täna ja homme otsime lahendusi, et mitte ainult lahendada probleeme Euroopas. ­Ukraina on täna eesliinil ja me peame seda võtma tõsiselt ja vastutustundlikult, Ukrainat aidates,“ lausus Grybauskaite.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. September 2014, 21:15
Otsi:

Ava täpsem otsing