Nordea kroonilaenud Euriborist 7 korda kallimad

Kuigi Nordea panga pakutava laenu Nordea ­Prime baasintressimäär on viimased neli aastat olnud tunduvalt stabiilsem kui Euriboriga seotud laenudel, on see ka tunduvalt kallim. Kui Euribor on praegu 0,187%, siis Nordea Prime’i laenu võtnud isikud peavad maksma 1,35% baasintressimäära ehk siis enam kui seitse korda rohkem.

Nordea pressiesindaja Kadri Kütt selgitas, et Nordea EUR Prime’i baasintressimäära kehtestab pank grupi tasemel, lähtudes pankadevahelisel rahaturul kaubeldavate intressiinstrumentide, näiteks deposiitide, laenude ja võlakirjade, turuhindadest ja nende prognoositavatest muutustest. Samuti mõjutab baasintressimäära üldine inflatsioonitase ja majanduse arengu laiemad väljavaated. Kütt lisas, et kuna Nordea baasintressimäär ei muutu nii tihti kui Euribor, tähendab see, et need laenud on kliendile stabiilsemad ja väiksema riskiga.

Kui palju kliente Nordea baasintressimääraga laene eelistab ja kui paljud on neid ajapikku Euribori vastu vahetanud, pank ei avalda.

Kroonilaenude taak. SEB-l on kunagi Eesti kroonides välja antud laene umbes 5% eraisikute ja 3% juriidiliste isikute laenuportfellist, nende baasintressimäär on 0,25%. Nende laenude hulka pole arvestatud juba lepingu sõlmimisel lepingu lõpuni kindlaks määratud intressimääraga laene, milleks on näiteks väike- ja tarbimislaenud.

Eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas ütles, et laenude jääk on graafikujärgsete tagasimaksete tõttu vähenenud, samuti on saanud kliendid soovi korral muuta baasintressi liiki ja siduda oma laenud Euriboriga.

Messimase sõnul kehtestab pank baasintressimäära sõltuvalt laenude andmiseks kasutatud ressursi hinnast. Määra muudetakse, kui turul on toimunud olulisi püsiva iseloomuga muutusi. Viimased kaks aastat intressimäära muudetud ei ole. Kuna aga praeguseks on intressitasemed edasi alanenud, kavatseb SEB lähiajal panga baasintressi üle vaadata.

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask ütles, et Swedbankil pole enam alles ühtegi erakliendi laenu, mis oleks krooniajal baasintressimääral antud. Enne eurole üleminekut oli selliseid laene vaid neli. “Neid olid üldse väga vähe, kuna laenasime baasintressiga maksimaalselt vaid viieks aastaks ja baasintressi tase oli 11%,” rääkis Siilivask. Kuna eluasemelaen on üldjuhul pikemaks ajaks ja Eriboriga laenude intressitase oli tunduvalt madalam, oli Siilivase sõnul baasintressiga laenude nõudlus üliväike.

Euribor läbipaistvam kui baasintressimäär. Danske Banki jaepanganduse direktor Helen Lulla ütles, et Eestis väljastatakse kodulaene peamiselt kas Euribori või panga baasintressimäära pealt. Ta selgitas, et Euribor on Euroopa rahaturul kujunev kõrgete krediidireitingutega pankade vaheline laenamise määr, mis on hästi jälgitav ja mille kujunemine on läbipaistev, kuna selle muutused reageerivad keskpanga baasintresside muudatustele. Baasintressimäära kujundab aga konkreetne laenu andev pank, mis tähendab, et pank hindab trende ja võtab õiguse muuta ühepoolselt baasintressi taset.

“Oleme seisukohal, et eluasemelaen on väga tähtis pikaajaline leping panga ja kliendi vahel, mistõttu lähtume traditsioonilisest ja läbipaistvast vaatest, kus kodulaenu intressimäär kujundatakse Euribori baasil,” ütles Lulla.