Naftamüügi jõujooned mängitakse ümber

16. oktoober 2014, 09:39
Lukoili naftatehas
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141016/NEWS/141019762/AR/0/AR-141019762.jpg

Maailma naftaturg otsib uut tasakaalupunkti, viimaste aastate struktuursed muutused turul on naftakartelli OPECi mõju oluliselt vähendanud.

Nafta hinna langus paneb muretsema maailma keskpankureid eesotsas Euroopa Keskpanga juhi Mario Draghiga ning – nagu nendib agentuur Bloomberg – jätab Venemaa presidendi Vladimir Putini ilma ühest oma kõige olulisemast liitlasest.

Eile odavnes Brenti toornafta hind Londoni börsil 1,1%, 84,11 dollarile barrelist, mis on viimase nelja aasta madalaim hinnatase. Suvest alates on hind langenud enam kui veerandi võrra.

Languse põhjusi on mitu – äsja kärpis Rahvusvaheline Valuutafond maailmamajanduse kasvuprognoose tänavu juba kolmandat korda, mille järel Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) korrigeeris madalamaks ka maailma naftanõudluse kasvuprognoosi. Seda ajal, mil turul on suur ülepakkumine ja tootjate ridades olulised muutused. Viimasele hakkavad turud alles nüüd rohkem tähelepanu pöörama.

USA on jälle maailma suurim naftatootja

Viimase viie aastaga on naftatootmine USAs 65% kasvanud ning on nüüd kõrgeimal tasemel alates 1986. aastast. Edaspidi ei määra tasakaalupunkti mitte enam OPEC, vaid see, kas USA otsustab tootmist vähendada, ütles IEA naftatööstuse ja turundusosakonna juht Antoine Halff. “See on täiesti uus olukord ja eeldab OPECilt ilmselt uutmoodi reaktsiooni,” ütles Halff Bloombergile.

Eksperdid on seisukohal, et nafta hinnal oleks veel tükk maad kukkuda, enne kui USA kildaõli tootmine poleks enam kasumlik. “Hinnad ei ole veel piisavalt madalad, et neid projekte ohustada,” ütles GlobalData nafta- ja gaasisektori analüüsiosakonna juht Matthew Jurecky. Eba­traditsioonilistest allikatest toodetud nafta kasumimarginaalid kannatavad välja hinna languse 50 dollarile barrel või veel madalamale,” ütles ta Bloombergile.

Enam-vähem sama hinnangu annab Oslo analüüsifirma Rystad Energy analüütik Björnar Tonhaugen, nimetades kasumlikuna veel ka 60 dollari taset barrelist.

IEA andmeil vajab globaalsest naftatoodangust vaid 2,8% naftabarreli hinda vähemalt 80 dollari tasemel, et kasumlik olla. Kõige hinnatundlikum on nafta tootmine Kanada õliliivadest. 

Maailma naftanõudlus kasvab tänavu 650 000 barreli võrra päevas, 92,7 miljoni barrelini, prognoosib IEA. See on väikseim kasv 2009. aastast arvates.

Ülepakkumisest hoolimata on ka OPEC tootmist suurendanud, mida tõlgendatakse sooviga oma turuosa hoida ja alternatiivseid tootjaid välja tõrjuda. Selliseid hinnaalandusi nagu Saudi Araabia, Iraak ja Iraan praegu oma Aasia klientidele pakuvad, pole nähtud 2009. aastast saadik.

 

Kreml näeb konspiratsiooni

Kremli kõrged ametnikud ütlesid kevadel, kui Venemaa Krimmi annekteeris, et küllap üritab USA koos Saudi Araabiaga nafta hinna kuntslikult alla suruda, et Venemaale kahju teha. Möödunud nädalal Venemaa raadiokanalile Russkaja Sluþba Novostei ütles Rosnefti pressiesindaja Mihhail Leontjev, et Saudi Araabia manipuleerib nafta hinnaga. “See on poliitiline manipulatsioon,” ütles ta.

Venemaa rahandusministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna juhi Maksim Oreðkini hinnangul kaotab Venemaa riigieelarve 80 miljardit rubla iga dollariga, mille võrra nafta hind langeb. See jätab presidendile vähem raha palkade ja pensionide tõstmiseks. Venemaa riigieelarve tuludest annab nafta ja gaasi müük poole.

Investeerimispank Sberbank CIB rehkendab, et hinnataseme juures 90 dollarit barrel on Venemaa riigieelarve defitsiit tuleval aastal 1,2%. Miinusesse veaks eelarve nafta hinna langus allapoole 104 dollari taset barrel, vahendas Bloomberg.

Nafta hinna langus on üks tegur, mis survestab Vene rubla, mis on tänavu USA dollari suhtes 20% odavnenud. Oktoobris on Venemaa keskpank rubla tugiostudeks kulutanud juba peaaegu 7 miljardit dollarit. Baasintressimäära on veebruarist tõstetud 250 baaspunkti võrra, 8%-le.

Rubla nõrkus kütab inflatsiooni ja õõnestab venelaste ostujõudu.

Euroopa hinnalangusele hoogu

Euroalal tähendab energiakandjate hinnalangus aga seda, et Euroopa Keskpangal on veel keerulisem euroalal deflatsiooniriski tõrjuda. Sellest ka eilne euroala võlakirjaintresside langus rekordmadalatele tasemetele.

Täna täpsustab Eurostat euroala septembrikuu inflatsiooninumbri, mis esialgsel hinnangul oli kõigest 0,3%. Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi on kirjutanud suure osa inflatsiooni aeglustamisest just energia ja toidukaupade hinnalanguse arvele.

Järgmine verstapost, mida oodata, on OPECi riikide kohtumine Viinis novembri lõpus. Praegu ei ole naftakartelli suurimad tootjariigid ilmutanud plaani naftatootmist vähendada, et hinnale põhi alla saada. Vähemalt OPECi kohtumiseni jääb nafta hind heitlikuks, prognoosib ABN Amro oma viimases analüüsis. Pank ei välista, et nafta hind jääb edasi surve alla, kuid peab samas viimase aja järsu languse järel loogilisemaks pigem korrektsiooni ülespoole.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. October 2014, 10:11
Otsi:

Ava täpsem otsing