Raplamaa TOP: Contractor purustas isikliku rekordi

20. oktoober 2014, 18:00
OÜ Contractor juhataja ja üks omanikest Hjalmar Liivik.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141020/NEWS/141029961/AR/0/Hjalmar-Liivik-Contractor.jpg

Üle mitme aasta taas Raplamaa edukate firmade edetabelisse jõudnud OÜ Contractor tegi eelmisel aastal hoolimata raskustest oma tegutsemisaja parima tulemuse nii käibes kui ka kasumis.

Kohilas asuva Contractori kasvu peamine takistus on tööjõupuudus, mida mõjutab ettevõtte juhi Hjalmar Liiviku sõnul asukoht. Masinaehituslike metallkonstruktsioonide tootmise teenuse pakkujale annab lootust ühe peamise ekspordiriigi Norra majandusseis. Ühest küljest on müük vähenenud, kuid teisest küljest võib tootmise vähendamine Skandinaavias anda rohkem võimalusi Eesti tootjatele, leidis Liivik.

Kirjutasite ettevõtte majandusaasta aruandes, et eelmine aasta oli teil käibe ja kasumi poolest tegutsemisaja edukaim. Mis hea tulemuse tõi?

Ettevõte on 10 aastat tegutsenud, on investeeritud, ilmselt ka õigeid otsuseid vastu võetud ja õiges suunas liigutud. See on paratamatu tulemus. Kaks korda kiiremini ei ole keegi jooksma hakanud.

Tegite eelmisel aastal olulisi investeeringuid sertifikaatidesse ja masinatesse. Milleks need vajalikud oli?

Ikka selleks, et olla kliendile atraktiivsem, oma tooteid ja teenuseid rohkem müüa.

Kas need on end juba ära tasunud?

Eks nad ikka tasuvad. Investeeringul on küll hinnasilt küljes, aga saadav kasu on natuke laiem. Üks asi viib teiseni ja üks investeering võib mitut moodi tasuv olla. See on kompleksne asi, ei ole päris nii, et ostame asja X, siis on käive X+1 ja see taandub mitme aasta peale ning on siis tagasi teeninud. Ma ei ole mõelnud, mitu kuud see tasuvusaeg on. Kindlasti peab ära tasuma, aga kas on 36 või 48 kuud, ma ei tea.

Mainisite aruandes, et eelmise aasta lõpus oli tunda nõudluse vähenemist. Kuidas sel aastal nõudlusega on?

Nõudlus on stabiilne, umbes samal tasemel. Mingisuguseid plahvatuslikke kasvusid ei ole toimumas.

Teie suurimad eksporditurud eelmisel aastal olid Soome ja Norra. Kuidas sel aastal eksport läheb?

Tegelikult kogu meie toodang läheb ekspordiks, Eestis seda ei kasutata. Me valmistame selliseid masinaid ja seadmeid või nende osasid, mis kõik lähevad Eestist välja, sest meil siin ei ole näiteks nafta- ja gaasitööstust.

Kas olete eksporditurge juurde leidnud?

Ei ole, Skandinaavia on meie sihtturg. Tooted on sellised, et vahemaad ei saa olla üle mõistuse kauged, kuskile Jaapanisse me kindlasti oma poolfabrikaate müüma ei hakka.

Soome on teie peamine sihtturg, kuid sealsel majandusel ei lähe väga hästi. On see teie tegevust ka kuidagi mõjutanud?

Müük on väiksemaks jäänud, aga see käib niikuinii üles-alla, majanduses on tsüklilisus kogu aeg olemas. Samas see, kui Soome ettevõtted otsivad kulude kokkuhoiu kohti ja vähendavad oma tootmist, siis paratamatult valmistatakse neid tooteid kuskil mujal ja võib-olla hoopis rohkem Eestis. Kui Soome majandus väheneb, siis mõne Eesti ettevõtte jaoks see ei tähenda käibe vähenemist, mõnel hoopis käive kasvab, kui mingisuguse tooterühma või toote valmistamine tuuakse Eestisse või ükskõik kuhu soodsama tootmishinnaga riiki.

Kas teil on sel aastal ka plaanis olulisi investeeringuid?

Sel aastal me ei ole teinud meie mõistes suuri investeeringuid. Pigem vaatame, kuidas soetatud seadmetega mõnda aega hakkama saada. Hetkel on ressurssi piisavalt.

Mis on teie ettevõttes praegu võtmeküsimus?

Tööjõu leidmine on põhiline probleem. Osalt on see asukohast tingitud, osalt sellest, et selles tegevusalas tööjõudu napib.

Mis võimalused teil tööjõu leidmisel üldse on?

Tuleb millegagi motiveerida, näiteks natukene kõrgemat palka maksta. Inimest motiveerib ka see, et töökoht on stabiilne ja kogu aeg on tööd, mida teha. Meil on palju selliseid inimesi, kes on Tallinnast ja töötavad väga stabiilselt 10 aastat samas kohas. Ei saa öelda, et üldse inimesi ei leia – ikka leiab, aga vesteldes kolleegidega tundub, et tööstuspiirkonnas on selle asjaga lihtsam. Raplamaa ei ole teadupärast traditsiooniliselt metallitööstuse piirkond. Selle sektori ettevõtteid on seal ajalooliselt küllalt vähe olnud.

Kas teil on ka midagi, mis kasvu piirab?

Tööjõu probleem on kindlasti esimene. Meie valdkonnas on päris keeruline mahtu kasvatada ilma töötajate arvu kasvuta. Palju on selliseid inimtöömahukaid protsesse. Kui praegu on meil ligi 40 inimest, siis 40 inimest juurde leida on päris problemaatiline, kuigi muud ressursid ja tootmisvahendid võimaldaksid mahtu kolmekordistada.

Kas teil on võimalusi mingeid protsesse automatiseerida, et tööjõupuudus nii palju ei vaevaks?

Ei taha automatiseerida, sest automatiseeritud tööprotsesse on väga palju igal pool, näiteks Aasias. Me ei saa seeriatoodanguga konkureerida. See nišš, mida me teeme, on väga sobiv, seal on päris keeruline midagi automatiseerida, palju on ikkagi käsitööd.

On teil ka mingi prognoos järgmiseks aastaks, kuidas edasi läheb?

Loodame, et läheb ikka sama hästi edasi. Tegeleme müügitööga ja katsume leida uusi kliente, tooteid ja töid.

Kuidas paremini müüa?

Tuleb kvaliteetseid tooteid valmistada ja tähtaegadest kinni pidada, siis peaks kindlasti olema piisavalt argumente, et müük võiks vähe paremini õnnestuda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. October 2014, 18:07
Otsi:

Ava täpsem otsing