Pühapäev 26. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

TOP: Uus trükimasin tagas korraliku kasumi

21. oktoober 2014, 13:00
Pajo trükikoda Sindis suutis mullu korralikult kasvatada nii käivet kui kasumit, tänavu loodab firma juht Ain Pajo lisagi.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141021/NEWS/141029932/AR/0/AR-141029932.jpg

Pärnu külje all Sindis tegutsev trükikoda AS Pajo riisus mullu koore aasta varem tehtud suure investeeringu pealt – kalli trükimasina ostuga tekkinud kahjum sai korvatud korraliku kasumi ja edasiste laienemisplaanidega.

Pajo trükikoja omanik Ain Pajo on möödunud majandusaastaga rahul. „Trükinduses on konkurents kõva ja kui sellises konkurentsis on võimalik saavutada niisuguseid tulemusi, ei näe ma virisemiseks mingit põhjust,“ ütles Pajo. „Niisuguste tulemuste“ all peab ta silmas korralikku käibenumbrit ja kahjumist väljatulekut – tänavune kasum on mullusest tulemusest ligi kolm korda parem ning ettevõte on tõusnud Pärnumaa TOPis esisaja piirimailt 29. kohale.

Kuidas teil õnnestus üsna suurest kahjumist märkimisväärne kasum kasvatada?

See oli tegelikult päris planeeritud kahjum 2012. aastal, sest me tegime suure investeeringu uude trükimasinasse, selle käivitamine võttis omajagu aega. Tänavu peaks nüüd tulema sarnane tulemus nagu 2013. aastal, võib-olla isegi natuke parem.

Seega suutsite mullu kõik oma aasta eesmärgid edukalt täita?

Eks alati saab paremini, aga midagi kripeldama küll ei jäänud.

Mis on teie peamised ekspordiartiklid?

Ikka raamatud. Nendega on palju erinevaid operatsioone nagu trükkimine, liimimine, köitmine jne. Palju masinaid tuleb korraga käigus hoida ja mida rohkem me seda teeme, seda kasulikum on see firmale. Näiteks plakat või visiitkaart trükitakse ära, lõigatakse õigesse formaati ja ongi kõik, raamatuga on märksa rohkem tegemist.

Kas peab paika, et tänavu hakati teie tehases trükkima ja kokku panema ka ühe maailma suurima multifilmitootja tegelastega värviraamatuid?

Jah, seda tehti ka varem, aga just tänu sellele uuele trükimasinale suudame teha hulga suuremaid tellimusi ning see on toonud ka tuntud klientidelt suuremaid töid sisse. See kompanii ei soovi aga avaldada, et me just neile värviraamatuid teeme.

Kes on teie välismaised partnerid, kellele enim toodangust trükite?

Kõige rohkem läheb Soome, päris head partnerid on ka Norra ja Rootsi. Vahepeal läks Rootsi ka kõige rohkem. Lähemad riigid on ikka põhilised, aga samas trükime ka näiteks Hollandisse, Šveitsi ja Taani.

Milliseid riike te veel oma klientide ringi sooviksite saada?

Rootsi on meil täna natuke vaeslapse rollis, seda suunda tahaks edendada. Sinna on logistiliselt väga mugav müüa, kaugemate riikide puhul muutub transpordi osakaal hinnast liiga suureks. Näiteks Poola on väga suurte trükikodadega riik, sellepärast on Saksamaa turg meie jaoks täiesti tume auk. Me ei suuda seal konkureerida, sest poolakad teevad odavalt ja neil on väiksed transpordikulud.

On teil lähiajal veel suuremaid investeeringuid plaanis lisaks mullu ostetud trükimasinale?

Sel aastal olemegi olnud tagasihoidlikumad, ostsime ainult ühe voltimismasina, et natuke jõudu juurde saada. Lähema paari aasta investeerimisplaani tegemine just käib. Kuna mitmesuguste brošüüride ja ajakirjade köitmise osakaal on meil suur, siis peame ka vastavaid masinaid vaatama, et sellel alal paremaid tulemusi saada.

Mis on teie jaoks praegu võtmeküsimus, et teie firma edukalt edasi areneks?

Kõige keerulisem küsimus on alati tööjõud – masinaid võid ju igasuguseid osta, aga kui nende taha töötajaid panna pole, siis need masinad seisavad. Praegu oleme saanud kokku väga hea meeskonna, uute töötajatega pole muud võimalust, kui peame neid ise koolitama. Nad tulevad nagu sügaval keskajal: kõigepealt on õpipoiss, siis saab selliks ja lõpuks meistriks. Eks vanemate töötajate juures nooremad õpivadki. Probleem on selles, kust saada sellist tööjõudu, kes töö nende keeruliste masinate taga ära õpiks.

Teil pole ka vist väga lootust leida sarnase töö kogemusega inimesi?

Väga mitte jah, parim oleks lihtsalt kogemus tootmistööl. Kui Tallinnas veel kaader liigub ühest trükikojast teise, siis Pärnus ei ole teist sellisel tasemel trükikoda, kelle tootmine oleks sarnane. Ka need, kes on varem trükkinud, peavad õppima, sest meil on Eesti mõistes suhteliselt unikaalsed masinad.

Kui tihti te uut tööjõudu otsima peate?

Välja õppinud kaader on meil tõelised spetsialistid, nende liikuvus on väga väike. Tavaliselt otsime inimesi juurde siis, kui tahame laieneda. Siis on probleem, et tulevad inimesed, kes arvavad, et tahavad ja oskavad seda tööd teha, töötavad siin mõnda aega ja lahkuvad. Mõnele tuleb üllatuseks, et siin peab tööd ka tegema, mitte ainult tööl kohal käima. Korraliku töötaja saamine võtab päris palju aega.

Mida te teete selleks, et järgmisel aastal jälle natuke rohkem tellimusi vastu võtta?

Eks see on igal pool nii, et toota oskab igaüks, proovi see toodang aga maha müüa. Meil on väga hea müügiosakond, tänu nende tööle püüame ikka laieneda. Teine pool on investeeringud, mille abil püüame oma masinaparki järgmise paari aasta jooksul värskendada, vahetada välja järjest võimsamate ja tootlikumate vastu. Nii väheneb praagiprotsent, töö läheb kiiremini ja inimesed on ka rõõmsamad, kui töö ilusti jookseb.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. October 2014, 13:08
Otsi:

Ava täpsem otsing