Pangale kulukaks läinud tutvus

06. november 2014, 15:56
DNB Baltikumi korporatiivpanganduse segmendijuht Hans Pajoma.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141106/NEWS/141109787/AR/0/AR-141109787.jpg

DNB Panga pikaaegne juht Hans Pajoma aitas maksuskeemide meistril Jürgen Järvikul saada pangast mitu miljonit eurot, nõustades teda muu hulgas erakirjavahetuses. Ja seda vaatamata sellele, et alles hiljuti oli pank valusalt kõrvetada saanud Järvikuga seotud kinnisvaraäri tõttu.

Norra riigi osalusega Skandinaavia suurpanga DNB Eesti filiaal oli nelja aasta eest suure pauguga lõhkenud Q Vara üks suurimatest laenuandjatest. Näiteks müüvad Q Vara pankrotihaldurid siiani Harku vallas Tiskres 27 kinnistut. Viimati kuulutati kinnistute enampakkumine välja 425 000-eurose alghinnaga. Kinnistutel on 1,68 miljoni euro (26,3 miljoni krooni) suurune hüpoteek laenuandja DNB Panga kasuks.

Paide sõpruskond. Ehkki avalikkuse jaoks oli Q Vara tuntuimaks omanikuks supermodell Carmen Kass, siis ettevõtte igapäevane juhtimine oli vendade Alo ja Ivo Lillepea ning Kassi kunagise poiss-sõbra Jürgen Järviku õlgadel. Nad kõik on pärit Paidest ja olid lapsepõlvesõbrad.
Paidest on ka tänase loo üks peategelane, samuti Järviku laspepõlvesõber Hans Pajoma, kes 2006. aasta suvel Hansapangast tollase nimega DNB Nord panga Eesti filiaali juhtima asus. Mõningatel andmetel oli Pajoma ka panga laenukomitee liige, kuid sellele küsimusele ei olnud ta nõus täpselt vastama, põhjendades seda pangasaladusega. Praegu on Pajoma Norra emapangas DNB Baltikumi korporatiivpanganduse segmendijuht. 

Huvitav kirjavahetus. Eakaaslaste Järviku ja Pajoma heale tutvusele viitab ka Äripäeva käsutuses olev kirjavahetus. 2011. aasta septembris, kui Q Vara pankrotist on möödunud natuke üle aasta, saatis Järvik Pajoma erameilile OK Oil Groupi äriplaani kirjelduse.

OK Oil Group oli Järviku ja Marko Kalevi äri, millega plaaniti jõuliselt siseneda Eesti kütuseturule. Äriliste eesmärkide saavutamiseks sooviti DNB Pangalt umbes 5 miljonit eurot Rakvere terminali kinnistute ostuks ning Ida-Virumaal Soldinas asuvas terminalis kütuseäri käivitamiseks.

Tol hetkel DNB Panga nõukogu esimehena töötanud Pajoma vastas Järvikule äriplaani peale oma erameili kontolt, et jutt paistab olevat ok. Lisaks soovitas ta Järvikul lisada paari lausega, kas ja milliste klientidega ja mis tingimustel on lepingud sõlmitud ja sõlmimisel.

Me ei tea, kas Pajoma eraviisiliselt antud näpunäidetest oli kasu või mitte, aga 2012. aasta kevadel kirjutas DNB Panga riskiosakonna töötaja Indrek Vilms OK Oil Groupi esindajale Reimo Piirsoole: "Plaanime komiteesse minna taotlusega 3 miljonit eurot garantiid (2 Soldina ja 1 käibemaksu garantii) + 1,5 miljonit eurot investeerimislaen Rakvere ostuks. Arvelduslimiit 1 miljon eurot jääb samaks."

Panga soovitus: "jätame variisikud välja". Lisaks soovitas Vilms oma kirjas variisikud mitte kasutada: "Korrastatud grupi struktuur kopeeritavas versioonis, kus omanikena on Jürgen ja Kalev isiklikult (jätame variisikud välja), kuna 5,5 miljoni eurose laenuriski korral pole see adekvaatne." Erinevalt Pajomast kasutas Vilms viidatud suhtluseks töömeili.

Üllatav on ka see, et Järvik suhtus oma headesse suhetesse DNB Pangaga vähemalt näiliselt kui eraldi äriprojekti, millega äripartneritelt raha teenida. Nimelt sõlmis Järvik oma tollase äripartneri Kaleviga kokkuleppe, mille kohaselt aitas ta DNB Pangast raha saada ja Kalev pidi selle abi eest tasuma Järvikule 10 000 eurot kuus. Kalevilt laekunud raha saatus on teadmata ja samuti on teadmata, kas selle tasu sai Järvik üksi.

See kokkulepe tuli ilmsiks, kui Järvik ja Kalev riidu läksid ning Kalev soovis kohtule esitatud pankrotiavalduses juba makstud 49 000 eurot tagasi saada. Väidetavalt on Järvikuga seotud ettevõttesse Marine Systems makstud summa aga kordades suurem.

"Lepingu sisu oli kapitali ja muude finantsinstrumentide kaasamine DNB Pangast. Võlgnik täitis lepingut, kaasates DNB Pangast kokku ca viis miljonit eurot erinevaid finantstooteid Marko Kaleviga seotud äriühingutele. Avaldaja kohustus lepingu täitmise eest tasuma võlgnikule 10 000 eurot kuus," põhjendas Järviku esindaja kohtule raha saamist meeste omavahelise käsunduslepinguga.
Äripäeva andmetel oli tegemist siiski Kalevi ja Järviku ühise äriga, mitte ainult Kaleviga seotud äriühingutega. Seetõttu on viidatud rahaliikumine kummaline.

Kuidas pangale tühjad pihud jäid?

Kinnisvara- ja kütuseäri ajades suured võlad maha jätnud Jürgen Järvik.

Kuigi esialgu plaanisid Jürgen Järvik ja Marko Kalev Rakveres vana naftabaasi kinnistute ostuks küsida 1,5 miljonit eurot, siis 2012. aasta juunis sõlmis DNB Pank Rakvere Terminal Kinnisvara OÜ-ga laenulepingu 2 miljoni euro peale. Panga selgitusel oli finantseerimise sisuks mitte uue laenu väljastamine, vaid vanade kohustuste ülevõtmine. 

Äripäeva andmetel oli pankrotipesast soetatud kahe Rakveres Narva tänaval asuva kinnistu ostuhind umbes miljon eurot. 

Pank lepingut sõlmides eelnevalt kinnistute hindamist ei nõudnud. "Ostetud kinnistute ehk kütuseterminali puhul on tegemist eriotstarbelise varaga, mida pole võimalik hinnata kinnisvara hindamiskriteeriumite alusel," põhjendas Pajoma.

Pank jäi suurest osast rahast ilma. 2013. aasta aprillis teatas pank laenulepingu ülesütlemisest ja algatas ettevõtte vastu täitemenetluse, kuna viimasest maksest pangale oli möödunud pool aastat ning Rakvere Terminal Kinnisvara võlgnevus oli kasvanud juba 2,27 miljoni euroni. 
Siiani on DNB Pank saanud 2 miljoni eurose kohustuse tagatiseks olnud ühe kinnistu müügist 90 000 eurot.

Rakvere Terminal Kinnisvara kaks kinnistut läksid 2013. aasta kevadel kohtutäituri kaudu 800 000-eurose alghinnaga enampakkumisele. Ühtegi huvilist välja ei ilmunud. Ka hilisematele pankrotihalduri enampakkumistele soovijaid ei tulnud, kuni selle aasta mais läksid kinnistud eraldi enampakkumisele märgatavalt odavama hinnaga. Narva tn 27a eest küsis pankrotihaldur 340 000 eurot ja Narva tn 42 kinnistu eest 90 000 eurot.

Järviku kaksikvenna firma sai kinnistu. Kinnistu Narva tn 42 on praeguseks müüdud Novutech OÜ-le, mille omanikeks on Jürgen Järviku kaksikvend Kristjan Olei (varem Kristjan Järvik -toim), Arco Vara üks asutajatest Richard Tomingas ja skandaalse ettevõtja Meelis Laoga seostatud Sven Viidas.
Tomingase sõnul oli kinnistu hea hinnaga müügis ning ostmise mõte oli see kas kallimalt edasi müüa või hakata arendama.
Narva tn 27a kinnistu on aga endiselt müügis, viimasel enampakkumisel oli alghind kukkunud 260 000 euro peale.

Raha kadus ka Soldinasse. Teine osa DNB Panga finantseerimisest läks Soldina terminalis toimunud Järviku ja Kalevi hämara kütuseäri rahastamiseks. Kui eelmise aasta naistepäeval kuulutas Harju maakohus välja Soldina Õlibaas OÜ pankroti, tuli kohtul nentida, et võlgnikul on vara 57 000 euro eest ning kohustusi 1,8 miljonit eurot.
Järvik ja Kalev on praeguseks omavahel tülis. Üheks põhjuseks olevat rahade jagamine ning teiseks asjaolu, et kui Kalev on maksupettuste tõttu kriminaaluurimise all, istudes vahepeal ka vahi all, siis tema äripartner Järvik toimetab puhta poisina kütuseäris edasi. Järviku uutest äridest aga juba järgmistel lehekülgedel.
Kuigi Äripäeva andmetel said Järvik ja Kalev neile saadetud küsimused kätte, siis vastuseid neile ei tulnud.

Kuidas põhjendati Rakveres äri ebaõnnestumist

Jürgen Järviku ja Marko Kalevi äri Rakvere terminalis ebaõnnestus, sest äriga alustanud isikud ei suutnud sisuliselt iseendale renti maksta.
Rakvere Terminal Kinnisvara juhatuse liikme Reimo Piirsoo sõnul renditi kinnistud 2012. aasta suvel peale ostmist Rakvere Terminal OÜ-le, kelle omanikeks olid firmade kaudu Marko Kalev, Jürgen Järvik ja Carmen Kass ning ka selles firmas oli juhatuse liige Reimo Piirsoo. Kuid juba samal sügisel ütles rentnik rendilepingu üles, kuna ei suutnud lepingukohustusi täita.

Samal ajal vahistati ka Marko Kalev, keda maksuamet süüdistab maksupettustes. Kriminaalasjas uuritakse riigilt 1,3 miljoni euro käibemaksu väljapetmist kütuseäri skeemis, mille keskmes oli Soldina terminalis toimuv.

Rakvere Terminal Kinnisvara 2013. aasta ainsaks sissetulekuks oli vanametalli müügist saadud 15 000 eurot. "Seda ei saa pidada majandustegevuseks võlgniku (esindaja väitel hiilgavalt koostatud) äriplaani alusel," leidis kohus 2013. aasta detsembris ettevõtte pankroti väljakuulutamisel.
Kohtus selgus ka, et võlgnik ei ole usaldusvääruselt selgitanud, miks on esitamata 2012. aasta majandusaasta aruanne.

Juhatuse liige Piirsoo on kinnitanud, et raamatupidajat ei olnud, lepingut ühegi vastavat teenustosutava äriühinguga ka mitte, tal olid (aruande esitamiseks ettenähtud ajahetkel) olemas kõik aruande koostamiseks vajalikud dokumendid, kuid aruannet ei esitatud umbmäärases lootuse tõttu saada-leida uus toimiv rendisuhe.

Kohus leidis, et juhatuse liikme selline arusaam tema kohustustest ei ole aktsepteeritav. Kohus ei saa pidada tõsiselt võetavaks selgitust, et hästi koostatud äriplaani idee oligi laenu tagasimaksmine saadavatest renditasudest.

Igatahes käis DNB Pank sellisele liivale kirjutatud äriplaani peale miljoneid eurosid välja. Praegu tuleb Järvikut erameili teel nõustanud Pajomal tõdeda: "Lõplik kahjusumma on veel selgitamisel, kuna tagatiste realiseerimise menetlus on alles pooleli."

Hans Pajoma: erameililt nõustamine oli erand

2011. aasta septembris saatis Jürgen Järvik enda hea tuttava, tollase DNB Panga nõukogu esimehe Pajoma erameilile OK Oil Groupi äriplaani kirjelduse. Pajoma vastas samuti erameililt, et jutt paistab olevat okei ja andis Järvikule paar soovitust. Pajoma kinnitusel oli erameililt laenutaotleja nõustamine selge erand.

DNB Pank on Järvikuga seotud Q Vara ja OK Oil Groupi äride finantseerijana pidanud vastu võtma suure kahjumi. Täpseid summasid pank ei osanud öelda.

Järgneb kirjalikult tehtud intervjuu Pajomaga, vastused edastas Äripäevale DNB Panga pressiesindaja.

Kas olite Järvikuga kirjavahetuse ajal ka panga laenukomitee liige?
OK Oilile anti laen pärast äriplaani analüüsimist üldkehtivate reeglite alusel. Laenukomitee koosseisu puudutav info on panga seisukohast konfidentsiaalne.

Kui tavapärane oli, et Te nõustasite laenutaotlejaid erameili teel?
Kasutame klientidega suheldes alati töömeili. Jürgen Järvik saatis kirja mu erameilile ning ma vastasin talle ekslikult samalt kontolt. Minu meil sisaldas vaid täpsustust informatsiooni osas, mida vajame ettevõtte tegevuse mõistmiseks. Need soovitused on muuhulgas kättesaadavad ka panga kodulehelt.

Kas Jürgen Järvik on Teie hea tuttav?
Ma tunnen Jürgen Järvikut ka eraviisiliselt.

DNB Pank oli pankrotistunud Q Vara laenuandja. Miks oli Q Vara üks võtmeisikuid Jürgen Järvik panga jaoks endiselt sedavõrd usaldusväärne, et pank temaga seotud kütuseärisid otsustas finantseerida?
Pank ei finantseeri mitte konkreetset isikut, vaid ettevõtet. Arvestame alati finantseeritava ettevõttega seotud riske ja nii ka seekord.

Kas Rakvere Terminal Kinnisvara OÜ-le kahe miljoni laenamisel kahe kinnistu soetamiseks toimus ka nende kinnistute hindamine? Minu andmetel maksti kinnistute eest umbes pool saadud laenust?
Rakvere Terminal Kinnisvara OÜ finantseerimisel ei olnud tegemist sisuliselt uue laenu väljastamisega, vaid vanade kohustuste ülevõtmisega. Ostetud kinnistute ehk kütuseterminali puhul on tegemist eriotstarbelise varaga, mida pole võimalik hinnata kinnisvara hindamiskriteeriumite alusel.

Kui suured nõuded jäid pangal pankrotistunud Q Varasse (Eestis, Lätis ja Leedus)?
Q Vara pankrotimenetlus veel käib, mistõttu lõplikud nõuded on alles selgumisel. Teiste pankade nõuete kohta meil andmeid pole.

Millises summas on praeguseks nõudeid Q Vara vastu?
Laenutagatiste realiseerimise pankrotimenetlus on alles käimas, mistõttu pole lõplikku kahjusummat võimalik hetkel välja tuua.

Pank finantseeris OK Oil Group ärisid ca viie miljoni euroga. Kui palju sellest on pank praeguseks tagasi saanud? Kui palju on pank kahjumisse arvestanud?
Viis miljonit eurot on ebatäpne hinnang, kuna OK Oil Groupi finantseering sisaldas ka mittetoimiva laenukohustuse ülevõtmist. Lõplik kahjusumma on veel selgitamisel, kuna tagatiste realiseerimise menetlus on alles pooleli.

Kas panga siseeeskirjad lubavad panga juhtkonnal laenutaotlejaid eraviisiliselt (mitte ametlikult töömeililt) konsulteerida?
Tööalaseks suhtluseks kasutame töömeili ning kliendile erameililt vastamine oli selge erand.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. November 2014, 15:56
Otsi:

Ava täpsem otsing