Venemaa pöörab Hiina poole

Venemaa on ammu tahtnud lääne poolt Hiinasse torujuhet rajada. Praegu varustab Venemaa neist maardlatest pumbatud gaasiga Euroopat. Torujuhe Hiinasse oleks pikkuselt sarnane, pakuks alternatiivi ja vähendaks sõltuvust Euroopa turust.

Hiina pole seni huvitatud olnud, kuna suured tööstuspiirkonnad jäävad riigi sellest nurgast kaugele. Et tehing oleks Hiinale atraktiivne, tuli Venemaal tõenäoliselt pakkuda väga atraktiivset hinda, kommenteeris Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Hiina presidendi Xi Jinpingi kohtumisel välja kuulutatud tehingut Alfa Banki analüütik Aleksander Kornilov.

„Uus tehing on Hiinale vähem atraktiivne,“ ütles Kornilov agentuurile Bloomberg, kõrvutades värskelt sõlmitud kokkulepet maikuus lukku löödud tehinguga. „Võimalik, et Gazpromil tuleb hinda kõvasti alla anda, et lepingut saada.“

Hinnakokkulepet raamtehingus ei olnud ja siin võivad kõnelused pikale venida. Maikuus sõlmitud gaasitarneleppe jaoks vältasid hinnaläbirääkimised ligi 10 aastat. Juulis avaldasid kaks Vene ametnikku, et maikuu leppes on gaasi hind keskmiselt 360 dollarit 1000 kuupmeetri gaasi eest. See on keskmise lähedal, mida maksab Saksamaa, millele Venemaa gaasi hind on Euroopas üks madalaimaid, vahendas Bloomberg.

Kornilov ei usu eriti Gazpromi juhi Alexei Milleri optimismi, et siduv lepe sõlmitakse juba tuleval aastal ning nelja kuni kuue aasta pärast algavad tarned.

Ka Sberbank Investment Researchi analüütik Valeri Nesterov hindab taolise ajakava optimistlikuks. Teadet uue torujuhtme rajamisest tuleb vaadata Ukraina kriisi tõttu läänega halvenenud suhete kontekstis. „See on praegu rohkem PR, rohkem närvide sõda,“ ütles Nesterov agentuurile Bloomberg.

Lisaks on juba olemas Hiinat Türkmenistaniga ühendav torujuhe ning kokkulepe selle laiendamiseks. Pluss arvukad LNG projektid, mis samuti sihivad Aasia turgu. Hiina ei pruugi kogu seda gaasi vajada.

Lisandunud konkurentsist võivad pidurduda eelkõige Austraalia ja Kanada LNG projektid, mille kulud on suuremad ja konkurentsivõime väiksem. Gazpromil võib aga raskeks minna finantseerida korraga kahe suure torujuhtme rajamist Hiinasse ja South Stream torujuhtme valmisehitamist Euroopas.

Ajaleht Financial Times kirjutab, et Venemaa presidendile ei pruugi Hiinaga teist suurt gaasitehingut sõlmides esikohal olla sugugi mitte majanduslik kasu. Pigem suurem pilt – vastasseis läänega sunnib Venemaad tihendama sidemeid Hiinaga.

Läänega ei pruugi suhted aga niipea paraneda – tuleval kuul avaldab Venemaa oma uuendatud sõjalise doktriini, kus informeeritud allikate teateil nimetatakse NATOt ja USAd avalikult peamisteks ohtudeks ja vastasteks.