Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põllutehnika müük kärbub

Agriland OÜ juht Aren PõderFoto: Kristjan Teedema/Postimees/Scanpix

Tänavu on põllumajandustehnikat müüdud 15-30 protsenti vähem kui mullu ning müüjad ennustavad languse jätku ka tuleval aastal.

Aastaga 15% vähem tehinguid
Ainar Leppänen SEB liisingu juhatuse esimees
Aastaga on põllumajandusseadmete liisinguturul tehtavate tehingute arv vähenenud umbkaudu 15%. Läinud aasta lõpus vaatas mitu põllumajandustehnika müüjat sellele aastale pessimistlikult, kuid esimest poolaastat võib siiski suhteliselt edukaks pidada.
Eesti põllumajandustootjad on viimastel aastatel jõudsalt oma masinaparki kasvatanud ja uuendanud, seda just erinevate toetuste kaasabil. Praegu ollakse uute investeeringute tegemisel äraootaval seisukohal, kuni on selge, kas ja millises mahus ning millistel tingimustel võiks oodata uute investeerimistoetuste rakendumist.
Samas on Venemaa sanktsioonid põllumajandusvaldkonda, eriti piimatootjaid, rängalt mõjutanud ning ka see on jätnud jälje investeeringute kavandamisele.
Kui soovitakse investeerida, siis enim kõrgtehnoloogilistesse lahendustesse, mis võiksid parandada põllumajandusettevõtte tootlikkust, tulemuslikkust ja tõstaksid konkurentsivõimet. Kuivõrd põllumajandusseadmete müük on olnud üsna sesoonne, siis võiks see taas elavneda järgmise aasta kevadkuudel.

Peamiselt Lõuna-Eestis tegutsev põllutöömasinate, -seadmete ja -riistade pakkuja, tänavuse Äripäeva Tartumaa TOPis 6. kohal oleva Agriland OÜ juhataja Aren Põderi sõnul on Eesti põllumajandustehnika turul esindatud peaaegu kõik maailma suuremad tootjad, mistõttu on ka konkurents väga tihe.

“Ühtegi hitt-toodet masinate seas ei ole võimalik eraldi välja tuua, kuid kogemus näitab, et põllumees moeasju ei osta, vaid pigem ikka seda, mida tootmises vaja läheb,” selgitas Põder üldiseid tendentse.

Vastupidiselt konservatiivsusele masinate puhul, on Eesti põllumees tehnoloogia alal üldjuhul väga uuendusmeelne ja valmis investeerima uutesse võimalustesse ning otsib ainult parimat. Samas nentis ta, et tihti jääb piiranguks rahakoti suurus ning töötajaskonna võime uuendustega kaasa tulla.

Piimatootjate ja viljakasvatajate rekordid. Kui vaadata erinevaid põllumajandusvaldkondi lähemalt, siis näiteks piimatootjad, hoolimata aasta esimese poole edust, peavad seoses Venemaa sanktsioonidega investeeringud masinatesse ja seadmetesse unustama.

“Aasta alguses said piimatootjad läbi aegade kõrgeimat piimahinda, mis Eestis makstud. Samas Vene embargo ja globaalne ületootmine on kukutanud piimahinna aasta alguse 40 sendilt 24 sendile, millega kaasneb ränk kahju,” ilmestas Põder olukorda.

Teraviljavaldkonnale oli tänavune aasta väga soodne ning saadi rekordilised viljasaagid, seda nii Eestis kui ka Euroopas. “Kahjuks rikkusid ebasoodsad ilmastikuolud koristusperioodil paljudel vilja kvaliteedi. Turud reageerivad alati suurele saagile hinnalangusega, mistõttu teevad päeva lõpuks suur saak ja madal hind kokku ühe keskpärase aasta. Enamus tootjaid on väikeses kasumis ning investeeringuteks raha napib,” nentis Põder.

Madalaid viljahindu, vene sanktsioone ja PRIA meetmeid näeb põllumeeste ostujõudu enim mõjutavate teguritena ka Eesti kapitalil põhineva ja põllumajandustehnika müügi ja hooldusega tegeleva ettevõtte Starfeld müügijuht Mihkel Lauri. Tema sõnul on põllumeestel uuendusmeelt ning väga suurt huvi pakuvad neile GPS paralleelsõiduseadmed, mis põllu peal teed juhatavad.

“Samuti seade, mis taimekaitsepritsi poomil olevaid sektsioone automaatselt sulgeb, kui poomiga ülekattesse lähed,” sõnas Lauri.

Seakasvatajad varsti pankrotis. Sel aastal on 10 kuuga müüdud üle 30% vähem traktoreid ja põllutöömasinaid kui eelneval aastal. “2015. aastaks prognoosin omakorda 30–40protsendilist müügimahu vähenemist ning konkurentsi tihenemist. Madala piima- ja teraviljahinna jätkudes pole välistatud mõne põllumajandustootja ja ka masinamüüja tõsised raskused ja pankrotid,” rääkis Põder tuleviku tumedatest prognoosidest.

Kõige keerulisemas seisus on Põderi hinnangul aga Eesti seakasvatajad. “Usun, et aasta pärast on paljud eesti kapitalil seakasvatajad lõpetanud pankrotiga. Põhjuseks sigade katk, Venemaa embargo, ülimadalad hinnad ning reservide puudumine,” rääkis Põder.

Hinnatõus päästaks halvimast. Selleks, et musti stsenaariume vältida, vajab Eesti põllumees tema hinnangul kiiret toodangu hinna tõusu. “Selleks et olla efektiivne, peab suutma kõik tööd õigel ajal ja kvaliteetselt ära teha, edasise otsustab ilmataat. Minu soovitus on mõnel juhul, kui aega ja masinaressurssi napib, kasutada teenustöid,” andis Põder nõu.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.