Uudised
Ken Rohelaan
27. november 2014 kell 13:03

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mis pani riigigasellid kasvama?

Riiklik IT-firma Andmevara AS võidakse erastada, selgitab ettevõtte juht Andrus Kõre.Foto: Eiko Kink

Riigifirmad kasvasid Eesti Edukamate Ettevõtete TOP100 firmadest kiiremini, abiks nii välisprojektid kui riiklikud hanked.

Äripäev reastas tänavu esimest korda edukamad riigifirmad. Selgub, et kui TOP100 ettevõte kasvatas keskmiselt käivet 11%, siis riigi omanduses firmad 15% võrra. Edetabeli käibekasvult paremuselt teine Andmevara lõikas vilju IT-turult, kui ettevõtte 2013. aasta kõikide ärisuundade müügikäive kasvas kokku ligi veerandi võrra.

Firma juhataja Andrus Kõre sõnul andis suurema panuse digiteerimise projektide müügitulu ligi 50% kasv. Lisaks väärib tema sõnul äramärkimist perekonnaseisuameti arhiivi digiteerimise hanke võit Moldovas, kus ettevõte tänavu äritegevust laiendanud. Suurt käibekasvu aga ei ole oodata.

Riiklik IT-äri erakätesse

Suuremad muutused võivad Andmevara oodata hoopiski uuel aastal, kui riik otsustab viia strateegilised teenused nagu rahvastikuregistri ja kohalike omavalitsuste infosüsteemid siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) hallata. Lõpliku otsuse peaks valitsus tegema Andmevara alustatud analüüsi tulemusena.

Keskmiselt kasvatas riigifirma käivet 15% võrra, TOP100 ettevõte 11% võrra.
Kõige kiiremini ehk 3,39 korda kasvas mullu Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri ehk OSPA käive.
Teisele kohale platseerus IT-ettevõte Andmevara AS 1,24kordse kasvuga.
Kolmas on energeetikaettevõte Elering AS, mis teenis 1,23 korda enam käivet kui aasta varem.

“Kui riigile strateegiliselt olulised teenused viiakse üle SMITi, võõrandatakse Andmevara aktsiad avaliku enampakkumise teel,” ütles Kõre. Tema sõnul jääb ettevõte sellisel juhul edasi tegelema avatud turule suunatud teenuste pakkumisega nagu IT-majutus, tarkvaraarendus ja digiteerimine.

Igavalt tulnud kasv

Mullu suurima käibekasvuga riigifirma Eesti Vedelkütusevaru Agentuur ehk OSPA ületas 2012. aasta müügitulu üle kolme korra. Riigi vedelkütusevarude, peamiselt bensiini ja diislikütuse haldamisega tegelev firma tegi seda mullu eriti edukalt ja teenis 35,8 miljoni eurose käibe juures kaheksa miljonit eurot ärikasumit.

OSPA juhataja Priit Enoki sõnul on näiliselt heade majandustulemuste põhjus lihtne ja pigem igava sisuga, sest varude kvaliteedi tagamiseks tuleb kütust aeg-ajalt uuendada. Kütuste roteerimise müügi- ja ostutoimingud ei satu enamasti samasse majandusaastasse, mistõttu hüppas ettevõtte käive hoogsalt.

“2013. aastal oli OSPA varude müügimaht võrdluses varasema, aga ka käesoleva aastaga suurem ja nii see käibekasv tekkinud ongi,” selgitas Enok. Tema sõnul on 2012. ja 2014. aasta müügikäive võrreldavas mahus, järgmiseks aastaks ei ole OSPA hüppelisi käibemuutuseid plaaninud.

Ükski kasv pole garanteeritud

Üks suuremaid ja Äripäeva edetabelite metoodika alusel parim riigifirma on Elering, kes suutis mullu käivet kasvatada ligi veerandi võrra. Viimases majandusaasta aruandes nimetab ettevõtte juhatuse liige ja finantsjuht Peep Soone mullust ettevõtte ajaloo edukaimaks. Käibekasvu peamiste põhjustena toob ta välja ülekandevõimsuse oksjonitulud, riigisisese võrguteenuse tulud ja bilansiteenuse.

Samas ei ole ülekandevõimsuse oksjonitulu juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul midagi sellist, millega saaks ja tohiks edaspidi kindlasti arvestada. “Pole selge, millises mahus laekub oksjonitulu 2014. aastal ning seega ei saa eeldada, et ka järgnevatel aastatel ülekandeteenus samale tuluallikale tuginedes odavneks,” selgitas Veskimägi aruandes.

Eleringi teatel langeb ettevõtte käive tänavu tariifi languse ja ülekandevõimsuse oksjonitulu arvestuspõhimõtete muutuse tõttu. Kuigi numbrilist prognoosi ei saa Elering Londoni börsifirmana avaldada, peaks 2015. aasta käive eeldatavalt jääma tänavusele tasemele.

Eleringi tänavuse kolmanda kvartali tulud kahanesid 2013. aasta sama ajaga võrreldes 26% võrra, peamiselt 1. juulist muutunud riikidevahelise ülekandevõimsuse oksjonilt laekunud summade arvestuspõhimõtete muutmise tõttu. Üheksa kuuga kasvas ettevõtte siiski 2% võrra.

Kasv ja langus vahetavad osi

Kuigi käibekasvult tabeli lõppu jäänud Riigi Kinnisvara ei olnud edukas ka koondtabelis, võib alumise otsa põhjenduseks tuua tunamullust tugevat võrdlusbaasi. RKASi juhatuse liikme ja finantsdirektori Piia Kallase sõnul tõusis 2012. aastal ettevõtte käive hüppeliselt seoses Koidula raudteepiirijaama raudteerajatiste ja -taristu objektide müügi tõttu. Suurtehingu mõju arvestamata kasvas ettevõtte käive Kallase teatel mullu mõõdukas tempos.

Tänavu on ettevõtte käive võrreldes möödunud aasta sama perioodiga kasvanud. Peamine tegur on riigi kinnisvarareformi ellu viimine, mis toob endaga kaasa varade lisandumise ning müügitulu kasvu. “Järgmisel aastal ootame enam kui 15% suurust käibekasvu, mida mõjutab enim vara ülevõtmine ja uute hoonete valmimised,” ütles Kallas.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.