Kolmapäev 22. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

MKM riigifirmade edust: tulemuste taga õiged otsused

28. november 2014, 00:01
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna analüütik Regina Raukas
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141128/NEWS/141129694/AR/0/AR-141129694.jpg

Riigiettevõtete majandustulemusi mõjutavad pikaajalised strateegilised otsused, kuid ka ühekordsed tegurid ning arvestada tuleb samuti üldist majanduskeskkonda, sõnas majandusministeeriumi analüütiku Regina Raukas.

Äripäeva koostatud Eesti Edukamate Ettevõtete TOP100 esiotsas on tänavu palju riigiettevõtteid. Mis võib olla riigifirmade edu põhjus?

Põhjused on erinevad. Ettevõtete tulemusi ei saa vaadata lühiajalises ehk aastases perspektiivis. Majandustulemusi mõjutavad pikaajalised strateegilised otsused, kuid ka ühekordsed tegurid.

Eesti Energia ja Eleringi majandustulemusi mõjutas 1. jaanuaril 2013 avanenud Eesti elektriturg. Eleringi varade suurenemine 2013. aastal 300 miljon eurolt 700 miljon euroni tulenes peamiselt investeeringutest Estlink 1, 2 ja Kiisa avariireservi elektrijaama.

Täiendav kasum, mis oli mullu 26 miljonit eurot, tuli piiriülesest energiakaubandusest, intresside kapitaliseerimisest, soodsamast laenukapitalist ja teistest põhjustest. Elering on regulaatori reguleeritud ettevõte ja konkurentsiameti ette antud omakapitali tootlus on 5,7% aastas.

Tallinna Sadama majandustulemust mõjutas asjaolu, et  Läänemere sadamate kaubamaht 2013. aastal kasvas, piirkond oli atraktiivne. Suurim kasv tuli konteinervedudest, kuhu on viimastel aastatel ka rohkem investeeritud.  2013. aasta majandustulemust mõjutas oluliselt ka jäämurdja Botnica prahtimise tulu lisandumine. Reisijate veo osas oli suurim kasv Helsingi liinil.

Miks monopolidel läheb paremini kui erasektoril?

Ei saa öelda, et monopolidel läheb alati paremini. Ettevõtte edu ja monopoolse seisundi vahele ei saa tõmmata võrdusmärki. Arvestada tuleb ka üldist majanduskeskkonda.

Siinkohal võib näitena tuua raudtee kauba- ja reisijateveo, kus viimase nelja aasta jooksul on toimunud suured muudatused. Kui veel aastal 2011 veeti riigiosalusega Eesti Raudtee infrastruktuuril kaupu 30,5 miljonit tonni, siis 2014. aastaks prognoosib Eesti Raudtee kaubaveomahuks 18,5 miljonit tonni ja 2015. aastaks 17,3 miljonit tonni, st nelja aastaga on kaubaveomahud langenud ca 40%. See omakorda avaldab väga selget mõju ettevõtte majandustulemustele – selleks aastaks prognoosib ettevõte kahjumit.

Mida see näitab meie majanduse kohta?

2013. aastat jäi iseloomustama Eesti majanduskasvu aeglustumine. Eesti SKP kasv 2013. aastal oli viimase nelja aasta väikseim (1,6% - toim), kuid see ei ole majapidamiste majanduslikku olukorda ega riigieelarvet 2014. aastal märkimisväärselt mõjutanud. Edasise edu kindlustamiseks on oluline, et ettevõtete poolt tehtavad investeeringud suunatakse tootlikkuse tõstmisesse ning et soodsate laenuintresside taustal hinnataks riske adekvaatselt. Oluline on, et nii avaliku kui erasektori ettevõtetel oleks valmidus tulla toime nõrgast väliskeskkonnast lähtuvate riskidega, Venemaa ja Ukraina vaheline konflikt.

Kas see võiks olla argument, miks riigifirmasid erastada ja tuua börsile?

Ei tasu karta riigi osalusega ettevõtete börsile viimist. Kui erasektor suudab toodet või teenust pakkuda efektiivsemalt, parema kvaliteediga, siis oleks see üsna mõistlik argument riigi osalusest loobumiseks. Riigiettevõtete börsile viimisel on mitmeid positiivseid aspekte, millest olulisemaks võiks pidada kohaliku finantsturu elavdamist, samuti aga kodanike võimalust olla ise otseselt mingit avalikkusele olulist toodet või teenust pakkuva ettevõtte omanik ning seeläbi ka ettevõtte arengusse vahetult panustada. Lisaks muutuks börsil noteeritud eraosalusega ettevõtte tegutsemine läbipaistvamaks ja ratsionaalsemaks, mille tulemusena muutuks kapitali kasutamine tõenäoliselt ka tulusamaks. Lõpuks jääb riigile ka võimalus kontroll läbi enamusosaluse säilitada ning vaid väiksem osalus börsil noteerida. Teisest küljest on riigi osalusel olulistes infrastruktuuriettevõtetes samuti plusse. Riigi omanduses on lihtsam suunata investeeringuid valdkondadesse, mis on ühiskonna seisukohalt tulutoovad, näiteks reisirongiliikluses suuremate kiiruste tagamisse, kuid eraettevõtja jaoks võib olla kasumlikum sellesse mitte panustada.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. November 2014, 16:09
Otsi:

Ava täpsem otsing