Võõras maitse peletab ostja

10. detsember 2014, 12:15
Balbiino turundus- ja kommunikatsioonijuhi Enel Kolgi sõnul tõi ettevõte sel kevadel turule 11 uut jäätist.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141210/NEWS/141219987/AR/0/AR-141219987.jpg

Uudistoote idee võib tekkida väga erineval viisil ja ajal, ent võõras maitsekombinatsioon võib ostja eemale peletada.

Tarbija ootab midagi uut. Seetõttu on toiduainetööstused aasta läbi ametis uute maitsete ja toodete väljatöötamisega. Suur osa töösse minevatest ideedest tuleb oma töötajatelt või tutvusringkonnast, kirjutab 11. detsembri Äripäev tööstuse rubriigis.

Lihatööstusettevõtte Oskar LT peatehnoloogi Rein Viski sõnul on tootearendus peamiselt põhjendatud vajadusest olla tarbija jaoks huvitav. "Kuna inimene on loomult uudishimulik, siis ootab ta pidevalt ka uusi tooteid," sõnas Visk. Tema sõnul on tootearenduse juures kõige olulisem hea idee – ideest saab alguse kogu tootearendus ning seega ka ettevõtte edu.

Toiduainetööstus Salvest korraldab ideepäevi, kus töötajad saavad esitada uute toodete tarbeks ideid.

Lisaks on ettevõttel ka virtuaalne ideepank, kuhu igaüks võib oma mõtted üles märkida. "Meil on selline fail, kuhu kõik ettevõtte töötajad ligi pääsevad ning saavad sinna oma ideid postitada," rääkis Salvesti turundusjuht Aulike Miljand. Kuigi selline virtuaalne ideepank on olnud kasutuses lühikest aega, on Miljandi hinnangul see oma eesmärki hästi täitnud.

Ideed argielust

Ideede kogumisel tuleb olla avatud ja noppida üles lihtsad ideed ka argielust. Balbiino turundus- ja kommunikatsioonijuht Enel Kolk selgitas, et nende tootearendusmeeskond kogub ideid igapäevaelust. "Mitte ainult jäätiselettidelt Eestis ja välismaal, vaid ka koduselt toidulaualt, toidukaupluste teistelt riiulitelt ja toiduajakirjadest," selgitas Kolk.

Ettevõtted võtavad tihti eeskujuks ka muu maailma tootearenduse suunad. "Laias maailmas on alati midagi huvitavat, mida kohalikult turult veel ei leia, kuid võib-olla tasuks toota," selgitas Visk.

Kui idee on saanud kindla kuju, tuleb tootjatel otsustada, kas toode on valmistamist väärt või mitte. ASi Eesti Sai juhatuse liikme Timmo Põdra sõnul otsustab tavaliselt klient – jaemüügikett või kohvik –, kas ta soovib toodet müüa või mitte. Tootearenduses jälgitakse ka toorainete kättesaadavust, hinda ja tootmise keerukust. "Tuleb üritada ära arvata tarbija maitse-eelistusi," märkis Põder.

Ka Oskar LT on toote saatuse üle otsustamise usaldanud kliendile. Ettevõtte turundus- ja müügijuhi Margus Renneli sõnul läheb toode, mis on saanud konkreetse kuju ja läbinud esialgsed testimised, otsustamiseks klientidele ja kettidele, kellele tehakse toote pakkumisi ning korraldatakse maitsmisi.

Salvest võtab ideid kaaludes arvesse nende ärilist potentsiaali. "Arvutame välja toodete kasumlikkuse ettevõtte jaoks. Jälgime seda pidevalt," märkis Miljand. Sõelale jäänud tooted arutatakse koos tootearenduse ja tootmistehnoloogidega läbi, et selgitada, kas ja kuidas neid toota saab.

"Kindlasti ei ole sellist asja, et tooteid ainult tuleb juurde ja midagi ära ei kao," rääkis Miljand. "Tootejuhtimises tehakse iga päev numbritega tööd ning analüüsitakse portfelli tugevust. Ikka jääb osa tooteid aja jooksul nõrgemaks ning need tuleb sortimentidest eemaldada."

Ideest tootmiseni on pikk tee

Esimese idee põhjal tehakse tavaliselt laborikatsed. Visk selgitab, et kõigepealt valmistatakse väga väike kogus toodet tootmisprotsessile võimalikult sarnasel viisil. Saadud tulemust analüüsitakse ja otsustatakse, kas ja millises suunas jätkata. "Ei ole harvad ka juhud, kus algne idee töö käigus muutub ja lõpptulemuseks on täiesti midagi uut," sõnas Visk. Teisisõnu on tootearenduse algfaas loominguline protsess.

Renneli sõnul peavad kliendid oluliseks erinevaid aspekte: lihtsust, soodsust, uudset pakendit või selget informatsiooni. Osale klientidest on oluline valida hoopis kasutus- ja valmistamismugavad tooted. Renneli sõnul ei tohi tootearenduses kiirustada, arvestada tuleb turu valmisoleku, hinnaskaala positsioneerimisega ja toote erilisusega.

Tarplani Kaubanduse turundus- ja müügidirektor Suigo Karro toob välja, et kliendid soovivad lettidel näha uusi tooteid võimalikult kiiresti. Ent kõige olulisem on tema sõnul ettevõttel läbi mõelda, kas, kes, millal ja miks seda toodet ostma ja tarbima hakkab.

Ka tervislikkus on argument. Miljandi sõnul annab tervislikkus tootele eelise. "Saab lisada vitamiine, vähendada soola-suhkru sisaldust, jätta toode võimalikult puhtaks erinevatest lisaainetest, püüda säilitada toote naturaalne ja algupärane maitse ning lõhn ja nii edasi," loetles Miljand võimalusi.

Ka Oskar LT jaoks on tervislikkus üks prioriteete. Lisaks on ettevõttele oluline toodetes kunstlike lisaainete puudumine, naturaalsus ja suur lihasisaldus, mis on klientide jaoks tähtis. Kuigi tervislikkus annab tootele eelise, on tarbijaid, kes saavad endale neid tooteid lubada, vähe. Tarbijate ostuvõime seab sellise toodangu ostmisele piirid ette.

Karro peab uue toote puhul oluliseks head maitset. "Maitse peab olema selline, millega tarbija on harjunud, siis on võimalik saavutada hea müügitulemus. Liiga spetsiifiline maitse ei pruugi toote jaoks hea olla," märkis ta. Põdra sõnul saab eristuda uute toorainete kasutusele võtmisega ja uute retseptide väljatöötamisega.

Balbiino juhtataja Kaido Saluranna sõnul on nende peamisteks klientideks kaubanduskeskused, kellele on olulised kvaliteedisertifikaadid. Balbiinole on omistatud rahvusvaheline BRC (British Retail Consortium) toiduohutuse ja kvaliteedijuhtimise sertifikaat, mis kuulub ettevõttele ainsana Balti jäätisetootjatest. Saluranna sõnul on sertifikaat kallis, aga see on hea usalduse tekitaja ja kvaliteedimärk; ettevõte peab pakkuma usaldust.

Ettevõtted toovad aastas turule kuni 20 uut toodet

Aastas jõuab tootjatel turule kuni paarkümmend uudistoodet. Ühe toote väljaarendamine võib kesta mõnest kuust kuni paari aastani.

Maitseaineid ja -kastmeid tootvas OÜs Tarplani Kaubandus tuleb aastas turule kaks-kolm uut toodet. Uue toote arendamine võtab aega 6–12 kuud.

Balbiino turundus- ja kommunikatsioonijuhi Enel Kolgi sõnul tõi ettevõte sel kevadel turule 11 uut jäätist, mille müügikogus moodustas suvel pea veerandi kõigist Eestis müüdud jäätistest. Tavapärane tootearendus kestab 9 kuud. Tavapäraselt algab arendustöö maitseideest. "Kui tootearendusmeeskond leiab, et see on potentsiaaliga toode, siis asume katsetama, degusteerima ja sobivaid tooraineid otsima," märkis Kolk.

Lihatootjal Oskar LT jõuab aastas turule umbes 20 uudistoodet. Ettevõtte turundus- ja müügipealiku Margus Renneli sõnul sõltub uue toote arendamisele kuluv aeg tootest, ulatudes kahest kuust kuni poole aastani – protsessi pikkus sõltub turu valmisolekust ja sellest, kas tegemist on täiesti uue toote, tehnoloogia või maitsega.

Salvest on selle aasta jooksul toonud turule 17 uut toodet. "Mõnel aastal piisab 5–6 uuest tootest, mõnikord tuleb aasta jooksul turule 10–20 uut toodet," märkis turundusjuht Aulike Miljand. Ühe toote väljaarendamine võib kesta tema sõnul kolmest kuust kuni kahe aastani. "Tootearenduse pikkus sõltub toote keerukusest: kas on vaja lisainvesteeringuid või on tegemist lihtsalt ühe uue maitsega."

ASis Eesti Sai jõuab turule aastas 5–10 uut asja. Heast ideest võib toode saada mõne päevaga või sõltuvalt uute toorainete kättesaadavusest mõne nädalaga.

mille järgi on konsolideerimisgrupi eeldatav müügitulu 87 miljonit eurot ning puhaskasumiks prognoositakse 7,6 miljonit eurot.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. December 2014, 12:26
Otsi:

Ava täpsem otsing