Elering rajas merekaabli ehitusloata

15. detsember 2014, 05:00
Taavi Veskimägi ja Keit Pentus-Rosimannus tänavu märtsis avamas EstLink 2, mis sai ehitusloa alles tagantjärele ning millel puudub tänini kasutusluba.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141215/NEWS/141219859/AR/0/Estlink-2-avamine.jpg

Taavi Veskimägi juhitud Elering rajas Soomet ja Eestit ühendava elektrikaabli EstLink 2 ehitusloata ning kasutusluba puudub tänaseni. Suurprojekti rahastajad Euroopa Komisjon ja Nordic Investment Bank ei ole lubade puudumisest teadlikud.

Selle aasta alguses tuvastas tehnilise järelevalve amet (TJA), et EstLink 2 ehitamiseks vette puudus ehitusluba. Amet alustas järelevalvemenetluse, et selgitada välja, miks ehitusluba puudub. Menetluse tulemusel asus TJA seisukohale, et Eleringil tuleb EstLink 2-le taotleda tagantjärgi ka ehitusluba.

Nii sai EstLink 2 ehituloa alles pool aastat pärast kaabelühenduse pidulikku avamist siin ja teisel pool lahte, selle aasta juulis. Ehk ajal, kui luba nõudev seadus oli kehtinud juba viis aastat. Kuna Euroopa Komisjon annab raha usalduse põhimõttel, võib Äripäevale teadaolevalt Komisjon alustada juhtumi uurimist.

Segadus seadustega

TJA avalike suhete peaspetsialisti Anu Võlma sõnul puudus riigifirmal merre ehitamiseks ehitusluba seetõttu, et projekteerimine ja ehitamine sattus ajajärku kui jõustus veeseaduse muudatus.

Nimelt 10. juulil 2009. aastal jõustus veeseaduse muudatus, millega kaldaga püsivalt ühendamata ehitistele, näiteks EstLink 2-le, tuli taotleta TJA-st ehitus- ja kasutuslube. Enne seaduse jõustumist vette ehitamise regulatsioon sisuliselt puudus. Elering põhjendaski, et lähtus seadusele eelnevast olukorrast ning taotles merekaablile vee erikasutusluba, mille keskkonnaministeerium juulis 2010 ka väljastas. Et Elering eksis, selgus alles tänavu, mil TJA kohustas tagantjärgi hankima EstLink 2-le ka ehitusluba.

„Oleme teinud kõik kõige paremate kavatsuste ja hoolsusega. Mitte midagi rikkudes või varjates. Kellelgi pole ka vastavasisulisi pretensioone EstLink 2 projekteerimise ja ehitustegevuse käigus olnud,“ ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. Ta selgitas, et tema hinnangul ei olekski Elering saanud midagi teisiti teha, kuna projektiga alustades puudus vastav vette ehitamise regulatsioon.

Rahastajad pimeduses

Suurprojekti ühtekokku 175 miljoni euroga toetanud Euroopa Komisjon ja Nordic Investment Bank (NIB) pole lubade puudumisest teadlikud. 2010. aastal EstLink 2 otse 100 miljoni euroga toetanud Euroopa Komisjon maksis raha välja usalduse alusel eeldades, et kõik vajalikud load on olemas ning dokumendid korras.

NIB pressiesindaja Arild Moen on veendunud, et Elering on vajalike lubade osas täielik  ülevaade, ning vajalik EstLink 2 ehitus- ja kasutusluba kindlasti olemas. Ka NIB suhtub laenajatesse Euroopa Komisjoniga sarnaselt usalduse põhimõttel, eeldades, et laenajad ise järgivad kõiki võimalikke seadusi ja regulatsioone.

EstLink 2 teist otsa haldava Fingrid Oyj projektijuht Risto Ryynänen ütles, et nende teada on Eleringil kõik load olemas. „Kõik load lepingute sõlmimiseks olid olemas ja kehtivad,“ kommenteeris ta.

Ka EstLink 2 projekteerimise ja ehitamise ajal majandusminister olnud Juhan Parts ütles, et tal polnud aimugi, et EstLink 2-l puudub ehitus- ja kasutusload. Parts märkis, et ka tema ministrina eeldas, et kui ettevõte midagi ehitab, siis vajalikud load on olemas. „See oli ju rahvusvaheline projekt ja ma arvan, et kõik load olid olemas. Ja see ei ole ju niisugune ettevõte, see on ettevõte, kes täidab seadust. Võib olla on mingi tehniline küsimus,“ nentis Parts.

Ka EstLink 2-le tehnilise kontrolli akti ja nõuetekohasuse tunnistuse väljastanud Siivert Elektrikontroll OÜ omanik ja juht Aare Ilvese jaoks oli ehitusloa puudumine üllatuseks. Küll märkis Ilves, et merekaabliühendusele oli kerge tunnistust välja anda projekti kõrge taseme tõttu.

Seaduse rikkumine

Ehitusfirma Rand & Tuulberg AS juhatuse liige Taivo Täht ütles, et raske on kommenteerida, milline oleks TJA käitumine sarnase stsenaariumi puhul nendega, kuna Rand & Tuulbergil ei ole sarnast olukorda olnud. „Ma loodan, et kui tulevikus peaks ka tekkima, siis ollakse samamoodi konstruktiivselt kaasamõtlevad, mitte seadustes ja eeskirjades jäigalt näpuga järgeajavad, ühesõnaga kasutatakse nn head haldustava,“ ütles ta.

Ehitusjärelevalvega tegelev ettevõte AIK-Projekt OÜ omanik Andres Juhani, kes peamiselt küll tegev pigem maismaa ehitiste ja nende juurde kuuluvate rajatistega märkis, et ilma ehitusloata ehitamisega alustamine on seaduse rikkumine. Tema hinnangul tehnilise järelevalve ameti põhjendus rajatise peatamata jätmise osas asjakohane, ent ehitusloata alustamine on küsitav. Ka ilma kasutusloata rajatise kasutusele võtmine on tema sõnul seaduse rikkumine, ent ehk pigem pehmem rikkumine. Juhani sõnul tuleb seda ikka ette, et kasutusluba vormistatakse hiljem mõistliku aja jooksul.

Puudub ka kasutusluba

TJA avalike suhete peaspetsialisti Anu Võlma selgitusel peab Elering taotlema aasta algusest töötavale EstLink 2-le ka kasutusluba, mis tänaseni puudub. Kuna EstLink 2 elektripaigaldisena on tunnistatud ohutuks ja toimivaks ja selle kasutuses hoidmiseks on ülekaalukas avalik ja riiklik huvi, ei ole TJA pidanud vajalikuks rajatise kasutamise peatamist kasutusloa puudumise tõttu. „Kaalume seda kasutusloa taotluse esitamise ebamõistlikult või põhjendamatult pikal viibimisel,“ ütles Võlma. TJA ootab kasutusloa menetluse algatamist järgmise aasta I kvartali jooksul.

Veskimägi põhjendas kasutusloa puudumist, et see on suurte projektide puhul tavapärane. Tema sõnul on Elering EstLink 2 puhul järginud Eestis seaduspraktikat ning vabandust kellelegi teisele seaduse nõudeid mitte järgida kindlasti luua ei saa. Veskimägi kinnitas, et EstLink 2 on valmis ja vastu võetud ning hetkel käib üleandmise vastuvõtu aktis fikseeritud vaegtööde teostamine.

Veskimägi kinnitas, et projekt on teostatud täpselt nõuete kohaselt nii pea kui Norra ehitaja Nexans Norway on vaegtöödega lõpule jõudnud ja dokumentatsiooni üle andnud, taotleb firma ka kasutusloa. „Ükski Eesti ametkond alates tehnilise järelevalve ametist, keskkonnaministeeriumist, pankadest, Euroopa Komisjonist, keegi ei ole näinud ühtegi probleemi selle projekti teostamisel,“ ütles ta.

Võlma lisas, et EstLink 2 kasutuselevõtu üheks peamiseks eelduseks on tehnilise kontrolli läbimine ja nõuetekohasuse tunnistuse olemasolu. Estlink 2 on vastavad kontrollmenetlused läbinud ja nõuetekohaseks tunnistatud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. December 2014, 09:24
Otsi:

Ava täpsem otsing