Elering rajas merekaabli ehitusloata

Artikkel

- Uudised
- Ken Rohelaan
- Marta Jaakson
- 15. detsember 2014 kell 2:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Elering rajas merekaabli ehitusloata
Taavi Veskimägi ja Keit Pentus-Rosimannus tänavu märtsis avamas EstLink 2, mis sai ehitusloa alles tagantjärele ning millel puudub tänini kasutusluba.Foto: Andres Haabu
Taavi Veskimägi juhitud Elering rajas Soomet ja Eestit ühendava elektrikaabli EstLink 2 ehitusloata ning kasutusluba puudub tänaseni. Suurprojekti rahastajad Euroopa Komisjon ja Nordic Investment Bank ei ole lubade puudumisest teadlikud.
Palju maksab EstLink 2?
Kogumaksumus 320 miljonit eurot
Euroopa Komisjon 100 miljonit eurot
Euroopa Investeerimispank (EIB) 25 miljonit eurot
Põhjamaade investeerimispank (NIB) 75 miljonit eurot
Kulud kannavad võrdselt pooleks Elering ja Fingrid
Selle aasta alguses tuvastas tehnilise järelevalve amet (TJA), et EstLink 2 ehitamiseks vette puudus ehitusluba. Amet alustas järelevalvemenetluse, et selgitada välja, miks ehitusluba puudub. Menetluse tulemusel asus TJA seisukohale, et Eleringil tuleb EstLink 2-le taotleda tagantjärgi ka ehitusluba.
Nii sai EstLink 2 ehituloa alles pool aastat pärast kaabelühenduse pidulikku avamist siin ja teisel pool lahte, selle aasta juulis. Ehk ajal, kui luba nõudev seadus oli kehtinud juba viis aastat. Kuna Euroopa Komisjon annab raha usalduse põhimõttel, võib Äripäevale teadaolevalt Komisjon alustada juhtumi uurimist.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi
Me ei plaani EstLink 2 kaablit kindlustada, sest risk versus makse ei ole meie riskihinnangu alusel proportsionaalsed. Fingridi hinnangul on keskmine õnnetus ligi 10 miljonit eurot. Kus iganes õnnetus toimub, jagame kulu pooleks, seega ca 5 miljonit eurot võimaliku keskmise juhtumi juures. Võimalike kindlustusmaksete suurust arvestades ei ole kindlustamine Eleringile majanduslikult mõistlik. Kui juhtub, siis lihtsalt maksame ühekordselt, nagu muidu maksaks iga-aastaseid kindlustusmakseid ja parandame ära.
Segadus seadustega
TJA avalike suhete peaspetsialisti Anu Võlma sõnul puudus riigifirmal merre ehitamiseks ehitusluba seetõttu, et projekteerimine ja ehitamine sattus ajajärku kui jõustus veeseaduse muudatus.
Nimelt 10. juulil 2009. aastal jõustus veeseaduse muudatus, millega kaldaga püsivalt ühendamata ehitistele, näiteks EstLink 2-le, tuli taotleta TJA-st ehitus- ja kasutuslube. Enne seaduse jõustumist vette ehitamise regulatsioon sisuliselt puudus. Elering põhjendaski, et lähtus seadusele eelnevast olukorrast ning taotles merekaablile vee erikasutusluba, mille keskkonnaministeerium juulis 2010 ka väljastas. Et Elering eksis, selgus alles tänavu, mil TJA kohustas tagantjärgi hankima EstLink 2-le ka ehitusluba.
„Oleme teinud kõik kõige paremate kavatsuste ja hoolsusega. Mitte midagi rikkudes või varjates. Kellelgi pole ka vastavasisulisi pretensioone EstLink 2 projekteerimise ja ehitustegevuse käigus olnud,“ ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. Ta selgitas, et tema hinnangul ei olekski Elering saanud midagi teisiti teha, kuna projektiga alustades puudus vastav vette ehitamise regulatsioon.
2009 10. juuli jõustus veeseaduse muudatus, mille järgi oleks pidanud taotlema EstLink 2 ehituseks ehitusluba. Eleringile väljastati valitsuse korraldusega merepõhja kasutamise luba. 2009 sügisel alustas Elering ehituse hankedokumentide ettevalmistusega ja pakkujate kvalifitseerimisega.
2010 Juulis 2010 väljastati Eleringile keskkonnaministeeriumi poolt merekaabli vee erikasutusluba. Euroopa Komisjon tegi 8. juulil 2010 kaua oodatud ametliku otsuse investeerida 100 miljonit eurot Eesti ja Soome vahelise teise kaabelühenduse EstLink 2 ehitusse. Mai kuus väljastas Elering hankedokumendid kaabelliini ja konverterjaamade ehituseks. Lepingud sõlmiti detsembris 2010.
2011 16. novembril 2011 asetati Püssi alajaamas nurgakivi Eesti ja Soome vahelisele teisele elektriühendusele EstLink 2. Toimus detailne projekteerimine, seadmete valmistamine ja ettevalmistustööd erinevates projekti lõikudes.
2012 Algasid ettevalmistööd Eesti ja Soome vahelisele teisele elektriühendusele EstLink 2 maakaabli paigaldamiseks. Alustati maismaakaabli trassi ettevalmistamise ja kaevetöödega. 15. oktoobril alustas Norra firma Nexans Norway AS Eesti ja Soome vahelise teise elektriühenduse EstLink 2 merekaabli paigaldustöid kaabli maaletõmbamisega Ida-Virumaal Aseris. Toimusid konverterjaamade ehitustööd.
2013 Toimus maismaakaabli paigaldamine ja muhvide ehitus. Toimus konverterjaamade seadmete paigaldus ja seadistamine ning testimine. 16. september väljastati EstLink 2 kaabelliini osale Siivert Elektrikontroll OÜ poolt tehnilise kontrolli akt ja nõuetekohasuse tunnistus. Oktoobris jõudis EstLink 2 paigaldusjärgsete testide faasi. Testid toimusid detsembrini. Algas EstLink 2 toimimise kontroll prooviperioodiga, mis algas 6. detsembril ja vältas kuni 6. veebruarini 2014. aastal. EstLink 2 läks elektrituru käsutusse.
2014 Aasta alguses tuvastas tehnilise järelevalve amet, et EstLink 2 püstitamiseks vette puudus ehitusluba ning algatas ehitusloa puudumise asjaolude väljaselgitamiseks järelevalvemenetluse. Veebruaris teatas Elering, et EstLink 2 on antud lõplikult elektrituru käsutusse. Märtsis toimub EstLink 2 ametlik avatseremoonia samaaegselt Püssi konverterjaamas Eestis ning Soomes. 15. juuli 2014 Tehnilise järelevalve amet väljastas ehitusloa EstLink 2-le.
Rahastajad pimeduses
Suurprojekti ühtekokku 175 miljoni euroga toetanud Euroopa Komisjon ja Nordic Investment Bank (NIB) pole lubade puudumisest teadlikud. 2010. aastal EstLink 2 otse 100 miljoni euroga toetanud Euroopa Komisjon maksis raha välja usalduse alusel eeldades, et kõik vajalikud load on olemas ning dokumendid korras.
NIB pressiesindaja Arild Moen on veendunud, et Elering on vajalike lubade osas täielik ülevaade, ning vajalik EstLink 2 ehitus- ja kasutusluba kindlasti olemas. Ka NIB suhtub laenajatesse Euroopa Komisjoniga sarnaselt usalduse põhimõttel, eeldades, et laenajad ise järgivad kõiki võimalikke seadusi ja regulatsioone.
EstLink 2 teist otsa haldava Fingrid Oyj projektijuht Risto Ryynänen ütles, et nende teada on Eleringil kõik load olemas. „Kõik load lepingute sõlmimiseks olid olemas ja kehtivad,“ kommenteeris ta.
Ka EstLink 2 projekteerimise ja ehitamise ajal majandusminister olnud Juhan Parts ütles, et tal polnud aimugi, et EstLink 2-l puudub ehitus- ja kasutusload. Parts märkis, et ka tema ministrina eeldas, et kui ettevõte midagi ehitab, siis vajalikud load on olemas. „See oli ju rahvusvaheline projekt ja ma arvan, et kõik load olid olemas. Ja see ei ole ju niisugune ettevõte, see on ettevõte, kes täidab seadust. Võib olla on mingi tehniline küsimus,“ nentis Parts.
Ka EstLink 2-le tehnilise kontrolli akti ja nõuetekohasuse tunnistuse väljastanud Siivert Elektrikontroll OÜ omanik ja juht Aare Ilvese jaoks oli ehitusloa puudumine üllatuseks. Küll märkis Ilves, et merekaabliühendusele oli kerge tunnistust välja anda projekti kõrge taseme tõttu.
Seaduse rikkumine
Ehitusfirma Rand & Tuulberg AS juhatuse liige Taivo Täht ütles, et raske on kommenteerida, milline oleks TJA käitumine sarnase stsenaariumi puhul nendega, kuna Rand & Tuulbergil ei ole sarnast olukorda olnud. „Ma loodan, et kui tulevikus peaks ka tekkima, siis ollakse samamoodi konstruktiivselt kaasamõtlevad, mitte seadustes ja eeskirjades jäigalt näpuga järgeajavad, ühesõnaga kasutatakse nn head haldustava,“ ütles ta.
Ehitusjärelevalvega tegelev ettevõte AIK-Projekt OÜ omanik Andres Juhani, kes peamiselt küll tegev pigem maismaa ehitiste ja nende juurde kuuluvate rajatistega märkis, et ilma ehitusloata ehitamisega alustamine on seaduse rikkumine. Tema hinnangul tehnilise järelevalve ameti põhjendus rajatise peatamata jätmise osas asjakohane, ent ehitusloata alustamine on küsitav. Ka ilma kasutusloata rajatise kasutusele võtmine on tema sõnul seaduse rikkumine, ent ehk pigem pehmem rikkumine. Juhani sõnul tuleb seda ikka ette, et kasutusluba vormistatakse hiljem mõistliku aja jooksul.
Vastavalt veeseadusele vajas avaliku veekogu koormamine kaabelliiniga Vabariigi Valitsuse nõusolekut ning valitsuse vastava korralduse ka nõusoleku andis. Valitsusele esitati kõik vajalikud lähteandmed, kaabelliini asukoht ning esialgsed koordinaadid. Lisaks esitati ka trassivaliku projekt. Vabariigi Valitsuses on teatavasti esindatud kõik ministeeriumid.
Lisaks teostas Elering ka mahuka merepõhjauuringu ning nii uuringu kui trassivaliku käigus toimus kirjavahetus nii siseministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, kaitseministeeriumi, veeteede ameti kui ka muinsuskaitseametiga. Kõikide osapoolte seisukohtadega on Elering arvestanud ning kogu kirjavahetus on meil olemas. Olulisi märkusi ei esitanud ükski osapool.
Vastavalt veeseadusele taotles Elering seejärel ka vee erikasutusluba keskkonnaministeeriumilt. Taotlust täiendati ministeeriumi palvel korduvalt ning muuhulgas esitati nii kasutatav tehnoloogia, tööde teostamise aeg ning keskkonnamõjude hindamise käigus teostatud kaabelliini mereosa ekspertiis.
Merekaabli ehitust puudutava tehnilise dokumentatsiooni koostas kaabli ehitaja Nexans, kelle pädevuses me ei ole kahelnud.
Puudub ka kasutusluba
TJA avalike suhete peaspetsialisti Anu Võlma selgitusel peab Elering taotlema aasta algusest töötavale EstLink 2-le ka kasutusluba, mis tänaseni puudub. Kuna EstLink 2 elektripaigaldisena on tunnistatud ohutuks ja toimivaks ja selle kasutuses hoidmiseks on ülekaalukas avalik ja riiklik huvi, ei ole TJA pidanud vajalikuks rajatise kasutamise peatamist kasutusloa puudumise tõttu. „Kaalume seda kasutusloa taotluse esitamise ebamõistlikult või põhjendamatult pikal viibimisel,“ ütles Võlma. TJA ootab kasutusloa menetluse algatamist järgmise aasta I kvartali jooksul.
Veskimägi põhjendas kasutusloa puudumist, et see on suurte projektide puhul tavapärane. Tema sõnul on Elering EstLink 2 puhul järginud Eestis seaduspraktikat ning vabandust kellelegi teisele seaduse nõudeid mitte järgida kindlasti luua ei saa. Veskimägi kinnitas, et EstLink 2 on valmis ja vastu võetud ning hetkel käib üleandmise vastuvõtu aktis fikseeritud vaegtööde teostamine.
Veskimägi kinnitas, et projekt on teostatud täpselt nõuete kohaselt nii pea kui Norra ehitaja Nexans Norway on vaegtöödega lõpule jõudnud ja dokumentatsiooni üle andnud, taotleb firma ka kasutusloa. „Ükski Eesti ametkond alates tehnilise järelevalve ametist, keskkonnaministeeriumist, pankadest, Euroopa Komisjonist, keegi ei ole näinud ühtegi probleemi selle projekti teostamisel,“ ütles ta.
Võlma lisas, et EstLink 2 kasutuselevõtu üheks peamiseks eelduseks on tehnilise kontrolli läbimine ja nõuetekohasuse tunnistuse olemasolu. Estlink 2 on vastavad kontrollmenetlused läbinud ja nõuetekohaseks tunnistatud.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum