Laar tuleb välja radikaalse reformikavaga

Artikkel

- Uudised
- Kristi Malmberg
- 19. detsember 2014 kell 4:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Laar tuleb välja radikaalse reformikavaga
Mart LaarFoto: Andras Kralla
Eesti Panga nõukogu esimees Mart Laar kavatseb uue aasta algul tulla välja radikaalse riigireformikavaga.
IRLi liige ja kahekordne endine peaminister ütles intervjuus Äripäevale, et Eesti vajab järske muutusi, sisuliselt kogu riigisüsteemi restarti. Venemaaga äri ajavatel ettevõtjatel soovitab ta aga olla väga ettevaatlik.
Rubla kukkus eile (teisipäeval - toim) kivina, ilmselt tõmblused rubla ümber jätkuvad. Millised Putini sammud võivad sellele olukorrale järgneda?
Praegu on alles jäänud ainult väga halvad sammud. Midagi kerget sealt tulemas pole. Kergeid lahendusi sellele olukorrale pole, need on kõik läbi kukkunud. Putin peaks mõtlema, kuidas Venemaa üldse nii kaugele jõudis. Oma osa on kindlasti seal nafta hinnal, aga mitte ainult. Kõik see on alles algus, sest Venemaa eelarve on vastu võetud väga teisel põhjal. Probleeme majanduses tervikuna me alles näeme.
Putin peaks eelkõige endale otsa vaatama?
Loomulikult. Nagu öeldakse ühes vanas müüdis: kes tegi? Ise tegi!
Kas lääneriigid peaksid ennast praegu sanktsioonide kehtestamises võitjatena tundma, kuna sanktsioonid on mõju avaldanud?
Ka meie peaks siis tundma ennast võitjana. Kogu maailm tunneb aga probleeme, võitjaid siin ei ole. Kõik kaotavad. Kui kõik see jama algas, siis juba juhtisid lääneriigid tähelepanu, et see toob kaasa väga suuri vapustusi kõigile. Aga Venemaa ei kuulanud ja tegi seda, mida ta tegi.
Kurb on see, et selle madina taustal on meelest läinud Krimm. Seda annekteerimist ei tohi unustada.
Kui te mõtlete tagasi 1990ndate lõpu Vene kriisile ja praegusele olukorrale, milliseid paralleele te seal näete? Millises olukorras on Eesti võrreldes tolle ajaga?
No see on ikka vähe teistmoodi. Sattusin sel ajal vahel Moskvasse ja nägin, kuidas hommikul olid poes ühed hinnad ja lõuna ajal juba teised, rubla kaotas nii kiiresti oma väärtust. Ent tol korral maailm üritas aidata, kaasa tunda. Nüüd on maailm teise hoiakuga. See ongi peamine, miks Venemaa praegu nii sügavale on kukkunud. Venemaa on sellele hoiaku muutumisele ise kõvasti kaasa aidanud, näidates, et teeb nii, nagu heaks arvab. Keegi ei ütle, et Venemaa ei võiks olla iseseisev riik ja teha, nagu tahab. Aga mitte teiste arvelt.
Kuhu praegused majanduslikud ja poliitilised konfliktid lääneriikide ja Venemaa vahel võivad välja jõuda?
Neile küsimustele ei tea keegi vastust. Kõik sõltub Venemaast endast, keegi teine ei saa seda vastust anda. Sõltub sellest, milliseks kujuneb Venemaa välispoliitiline ja poliitiline kurss. Kui korruptsiooniga võitlema ei hakata, pole lootustki majandust korda saada.
Mida te soovitaksite neile Eesti ettevõtjatele, kes Venemaaga äri ajavad?
Olla selles äriajamises väga ettevaatlik. Kriisid käivad Venemaal ju regulaarselt. Üks kriis läheb mööda ja siis saabub rahulik aeg ja siis tundub paljudele, et nüüd on jälle aeg minna ja teha. Ja siis ollakse jälle järgmises kriisis ja valitsus justkui peaks jälle aitama ja toetama. See kriis on selles mõttes teistsugune, et oleme praegu kaasas Euroopa sanktsioonidega. Meie maksame nende eest ja see hind pole väike. Samas, neid samu kaupu, mis on sanktsioonide all, oleks ka praegu, kui rubla kukub, sinna väga keeruline müüa.
Mart Laar on Eesti kahekordne peaminister. Ta juhtis valitsust aastatel 1992-1994 ja 1999-2002.
Laar oli Andrus Ansipi kolmandas valitsuses kaitseminister aprillist 2011 kuni maini 2012.
Ta on kuulunud 1992. aastast kõikidesse riigikogu koosseisudesse.
On olnud aastaid Isamaa, seejärel Isamaaliidu juht ning viimaks kuni jaanuarini 2012 IRLi juht.
2006. aastal pälvis Milton Friedmani auhinna.
Kui palju te siit Eesti Panga nõukogu esimehe kabinetist veel sisepoliitikaga tegelete?
No ega ma ei tegele, ma rohkem jälgin.
Palju teie käest nõu küsitakse?
Nõu küsitakse ikka palju.
Olete sellisel kogenud nõustaja positsioonil?
Mingil määral jah. Kui inimesed tulevad küsima, ega ma siis ei saa keelata. Vähemalt saan ütelda, mida ma arvan.
Peagi on käes märtsivalimised. Palju räägitakse praegu sellest, et eelolevatel valimistel tuleb Eestis teatav vasakpööre.
Ma teeksin küll omalt poolt kõik, oma nõuannetega, et seda ei tuleks. Seda küll ei tahaks. Oleme seda kõik juba näinud, näiteks 1940. aastal ja ausalt öeldes enam ei tahaks.
Pean rohkem silmas sotsiaaldemokraatide võimuletulekut.
Sotsiaaldemokraadid vajavad partnerit. Kui vaadata, kuidas nende võimalik Superman-partner ringi uisutab, siis see koalitsioon ajab mind küll hirmule.
Te arvate, et nad IRLiga ei võiks teha valitsust?
Sotsid võivad teha ju kõigiga. Aga mingi muu koalitsioon vasakpööret ei tooks. Vähemalt mitte sellist, mida mina kardaksin.
Kui te vaatate praegu IRLi peale, siis kui palju näete seal rohkem oma vana head Isamaad ja kui palju nooremat ja särtsakamat Res Publicat?
Särtsakus on alati väga teretulnud. Aga ma arvan, et praegune IRL on hea kombinatsioon traditsioonidest ja särtsakusest. Minu suured unistused valimisnimekirjade osas on ju nüüd täitunud. Esiteks, et naiste osakaal on märgatavalt kasvanud. Ja teiseks on IRL nüüd parlamenti viimas venelasi. See on ka väga positiivne ja kes oleks võinud seda IRList minevikus arvata!
Seda, et nii palju venelasi on nimekirjas või et nii palju naisi?
Mõlemat (naerab - toim). Me oleme konservatiivne erakond ja muutume aeglaselt. Aga muutused on seda kindlamad.
Juhan Partsi nimetamist peaministrikandidaadiks te tervitasite, see teile meeldis?
Jah, kindlasti. Juhan on ikkagi tegija. Mis seal salata, olles ise kaks korda peaminister olnud, ma tean, mis see amet nõuab - üsna valusaid otsuseid. Juhan julgeb otsustada. Kui ta ei julgeks otsustada, siis ma küll ei soovitaks tal peaministriameti poole praegu pürgida. Sest seisak on Eestis ikka pikka aega kestnud ja kui me mõtleme, kus olime 90ndatel võrreldes teiste üleminekuriikidega, siis me olime ikka särav täht. Aga nüüd kipuvad mitmed sellised riigid meist mööda minema.
Mida siis teha tuleks?
See ala, kus reforme tuleks teha, on ikka väga lai, alates paljuräägitud haldusreformist. Ja peame ikkagi rääkima põhjalikust riigireformist. Riigiaparaat on ikka liiga suureks ja üle pea kasvanud. Senised riigireformi ettepanekud on olnud rohkem sellised pikki karva silitamised. Mina kavatsen välja pakkuda tunduvalt radikaalsemad sammud, mis hõlmaksid poliitikat, riigiaparatuuri, haldusreformi.
Teeksite ühe kõva paketi?
Teeksin ühe korraliku vapustuse. Restardi, kui soovite. Ma nime ei oska anda. Aga vaiksest silitamisest enam ei piisa.
Mida see konkreetsemalt tähendaks? Koondamisi?
Nimetame seda riigiaparatuuri kokkutõmbamiseks. Aga see tähendab kindlasti ka poliitilise süsteemi muutmist. Näiteks kas või negatiivse hääle andmise võimalust.
Parlamendisüsteemi muutmist?
Täpselt. Ikka radikaalselt suhteliselt. Väikeseid ja mitteohtlikke asju pole mõtet välja pakkuda.
Olete selle kava juba kellelegi välja pakkunud?
See on praegu veel minu peas, aga uue aasta alguses, hoiatan ette, kavatsen sellega välja tulla. Seal on päris palju punkte.
Presidendi jätate alles?
Temale oleks mul ka teisi funktsioone kui praegu.
Te veel täpsemalt ei taha sellest rääkida?
Ma natuke veel mõtlen seda selgemaks. Uue aasta alguses kuulete. Me elame praegu süsteemiga, mis oli enne Euroopa Liitu ja NATOt, justkui poleks vahepeal midagi muutunud. Näiteks on vahepeal tekkinud e-riik, aga ametnikke pole vähemaks jäänud.
Eks e-riigi haldamiseks on jälle uusi ametnikke vaja.
Täpselt. Aga nii see ei peaks olema. Laiem probleem on ka see, et neid ametnikke võetakse eraettevõtlusest. Ja suhtumine ettevõtjasse on samal ajal selline, et see, kes tegelikult riigikassasse raha toob, pole miski mees. Teda tuleb kontrollida ja karistada ja taga ajada. Kui 5% ettevõtjatest on milleski süüdi, siis lööme ka ülejäänut 95% ettevõtjatest. See on väga ohtlik suhtumine.
Teie tõmbaksite maksuametit ja rahandusministeeriumi tagasi?
Kui rääkida neist uutest ettevõtjat kiusavatest seadusemuudatustest, siis küll.
Kui te oleksite praegu peaminister, siis milliste maksumuudatustega te välja tuleksite?
Ka maksumuudatused peaksid praegu olema radikaalsed. Nii enam ei saa, et muudame natukene siit ja sealt ja kolmandast kohast. Sellised muutused ei aita mitte midagi.
Mis see radikaalne muutus oleks?
Näiteks sotsiaalmaksu vähendamisele tuleks tõsiselt mõtelda. See maks on praegu selgelt liiga suur.
Miks jäävad praegu muutused läbi viimata? Kas ei kasva piisavalt peale riigimehe vaimuga poliitikuid?
No mis on riigimehe vaim?
Pean silmas, et kasvab peale peamiselt karjääripoliitikuid.
See võib olla probleem. Jõuame jälle poliitilise süsteemi juurde. Kui partei paneb peaministriks kelle tahab, võib see minna täkke. Aga kui pole otsustavust, siis võib tekkida probleem.
Teie olite omal ajal üks nooremaid peaministreid.
Jah, ma olin kõige noorem. Aga minu jaoks ei tähendanud noorus seda, et ei otsusta midagi.
Kui te vaatate viimastel aastatel kõvasti noorenenud erakondade ladvikuid, kas näete seal selliseid äkilisi mehi, kes võiksid suuri muutusi läbi viia?
Euroopa kõige äkilisem reformaator on olnud naine, Margaret Thatcher. Sugu ei oma siin rolli. Mõningaid äkilisi poliitikuid näen küll, aga kuidas nad peaministriks võiksid saada, on omaette küsimus. Konkreetseid näiteid ei hakka tooma, äkki mõni inimene kohkub ära.
Rääkides hallidest kardinalidest, siis kes teie hinnangul üldse Reformierakonda juhib? Viitan siin otseselt Rain Rosimannusele. Milline on tema roll Reformierakonnas?
Ikka väga määrav. Siin pole mõtet rääkida hallist kardinalist. Ja ega Rain pole seal üksi. Härra Michal ja Lillo ja selliseid lõbusaid ja tulevikku vaatavaid inimesi on seal veel. Reformierakonnal on sees ikka selge suund püsida võimul. Erakonnale on see hea, aga Eesti riigile halb. Soov võimul püsida on üks põhjus, miks me räägime praegu paljudest asjadest, mis on tegemata.
Eestile oleks kasulik, kui tuleks kiiresti võimuvahetus?
Võimuvahetus võiks tulla küll, aga mitte igasugune. Kui tuleks selline võimuvahetus, millest eespool rääkisime, siis see oleks nagu vankri ühest kraavist teise vedamine.
Mida te isiklikult Eerik-Niiles Krossist arvate?
See on minu jaoks ammendatud teema.
Kuidas te hindate Edgar Savisaart? Kas temal võiks olla veel mingeid šansse saada peaministriks?
Ei, need on ta kõik maha mänginud. Kui ma vaatasin neid pilte temast Supermani kostüümis uisutamas, siis mõtlesin küll, et jumal kui hea, et ma õigel ajal sealt tulema sain. See polnud enam isegi mitte naljakas. Inimene, kellel on olnud Eesti taasiseseisvumisel ikkagi oluline roll, teeb ennast niimoodi klouniks. Seda oli kurb vaadata.
Nii et Tallinna linnapea kohast tema enam kaugemale ei jõua?
Ei, need teed on ta ammu juba põletanud ja eks ta saab sellest ka ise aru. Eks see on sügavalt traagiline, et ta saab ise ka aru, et kahjustab erakonda, aga loobuda ka ei suuda.
Mis juhtus kevadel Siim Kallasega? Mida tema enda erakond temaga tegi?
Pigem on küsimus mitte erakonnas, vaid mida mõned inimesed tegid. Eerik-Niiles Kross on ise tunnistanud, et tema käest tulid paberid ja eks see edasisi sündmusi arvestades ühele või teisele viitab. (Eesti Päevalehes ilmusid märtsis faksikoopiad, mis rääkisid, et Eesti Pank andis 100 mln dollari väärtuses pangagarantii 1994. aastal. Sellest tuli suur poliitskandaal, mille tulemusena loobus Siim Kallas peaministriks pürgimast - toim)
Siim Kallas mängiti outi, et mitte kahjustada uute tulijate huve?
Jah, et mitte kahjustada kellegi huve.
Millist rolli te Siim Kallasel veel Eesti sisepoliitikas näeksite?
See, kuhu ta pürgis, see oli just see, mida ta tahtis. Ja mida tema erakond tegi, oli väga kurb. Eks see seletab ka mõningaid tema teravaid sõnavõtte tema enda erakonna kohta. Kui erakonna auesimees niimoodi sõna hakkab võtma, siis on ikka midagi lahti.
Eks kõik see lugu tema võimalusi mõnda muude ametisse saada ka tugevalt nõrgendas.
Te peate silmas presidendiks kandideerimist?
Jah.
Te näete praegu, et see pole enam reaalne?
Siim on selline, kes kõigepealt ütleb mingile pakkumisele viis korda ei. Ma arvan, et presidendiamet teda ka liiga palju ikkagi ei huvita. Puhas esindusfunktsioon Siim Kallast ei eruta.
Mis teie enda edasised ambitsioonid võiksid olla?
Mingeid ambitsioone pole mul juba pikka aega. Neist sain ma lahti juba enne oma haigust. Minu ambitsioon on teha seda tööd, mida praegu teen, võimalikult hästi.
Raamatuid tahan kirjutada. Üks just ilmus ja teine on tulemas. Kunagi mitu aastat tagasi hakkasin ühel kohtumisel kokku lugema raamatuid, mida tahaksin kirjutada ja sain kokku 20. Arvasin siis, et ei hakka neid kunagi kirjutama, aga nüüd olen olukorras, kus nad üksteise järel ilmuma hakkavad.
Kas te investeerimisega ka tegelete?
Sellega tegelevad minu eest rohkem teised. Olen ise rohkem perekondlikku kinnisvarasse investeerinud.
Kas te oma 2006. aastal saadud Milton Friedmani auhinnaraha investeerisite nii, et Friedman võiks praegu uhke olla teie üle?
Läbi kõigi raskuste ja vapustuste, mis maailmas vahepeal on toimunud, olen ma selle suutnud säilitada ja arvan, et see on hea saavutus.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum