Tüüpvõlgniku portree: lasteta noor mees

Selliseid võlgnikke, kelle ametlikust töötasu-laadsest sissetulekust saab midagi kinni pidada, on vaid 15-16 protsenti ehk ainult iga kuues-seitsmes võlgnik. Kutšmei nentis, et tema kogemus näitab ka, et heal juhul vaid pooled tööandjad hakkavad kohtutäituri saadetud akti alusel tegema võlgniku töötasust kinnipidamisi.

Aastaga ei ole võlgnike varalises seisus märkimisväärseid muudatusi toimunud (ehk vaid veidi on kasvanud võlgnike sissetulekud). Enim on võlglasi meeste hulgas, vanuserühmas 21 kuni 30 eluaastat. Üle pooltel võlgnikel ei ole ülalpeetavaid. Võlgnike koguhulgas on 41 protsendil samal ajal lõpetamata 6 kuni 10 täiteasja.

Ligi 46 protsendil Tartu kohtutäituri sihtgrupist puudub sissetulek ja registervara ning töötava võlgniku keskmine netosissetulek on 472,62 eurot.

Võlgnikel kehtiva ülevaatuseta sõidukid

Analüüs tõi välja ka selle, et jahmatavalt suur on liiklusregistris võlgnike nimel olevate kehtivate ülevaatuseta sõidukite protsent. Vaid igal viiendal liiklusregistri andmetel võlgnikule kuuluval sõidukil on või vähemalt oli viimase aasta jooksul kehtiv ülevaatus.

Maksejõulised maksvad kinni ka maksejõuetute menetluse

Kuigi on üldteada, et Eestis kehtiva täitemenetluse süsteemis finantseerivad täitemenetlust võlgnikud ise, maksavad sisuliselt veidi maksejõulisemad võlgnikud kinni ka maksejõuetute menetlused.

Kutšmei nentis, et kuigi ühiskonnas levib arvamus, et kohtutäituri tasud on suured, ei panda samas tähele, et täitur saab tasu üksnes võlgnikult sissenõutud raha arvelt ja seda proportsionaalselt rahuldatud sissenõudja osaga. Saadud tasu arvelt peab aga menetlema ka lootusetuid juhtumeid. Kohtutäituri kaudu võla ära maksnud võlgnik maksab niisiis kinni mitte üksnes enda võla sissenõudmise toimingud, vaid ka maksejõuetute võlgnike omad.

Kutšmei viitas, et olukorra parandab ehk riigikogu menetluses eelnõu, mille üks eesmärk on vähendada heatahtliku ja maksejõulise võlgniku täitemenetlusega seotud kulusid.